Esmaspäeval, 23. veebruaril kell kolm peaks Soome riiklik tehnoloogiauuringute keskus VVT avalikustama Donut Lab`i tahkisakuga tehtud sõltumatu testi tulemused. CES 2026st alates on tehnoloogiasektor olnud segaduses – kas tundmatu idufirma on suutnud gigantidele “ära teha” ja valmistada uue akutüübi, mis – kui on tõsi – muudab mh autotööstust tundmatuseni?
Donut Lab on Soome-Eesti juurtega tehnoloogiaettevõte, mille ambitsiooniks on lahendada elektriautode ja energiasalvestuse suurim pudelikael, millest areng voolama ei pääse – akutehnoloogia.
Ettevõtte asutajate ja juhtide hulka kuuluvad vennad Marko ja Tuomo Lehtimäki, kes on suutnud luua tihedalt põimunud ökosüsteemi kahe riigi vahel.
Arendustegevuse ja inseneeria tuum asub osaliselt Eestis, kus Donut Lab Development OÜ töötab riiklike toetuste toel ja Soome teadlastega koostöös välja uue põlvkonna elektrimootoreid.
Donut Lab-i suurimaks läbimurdeks võib saada 2026. aasta alguses Las Vegase CES messil esmaesitletud tahkisaku, mis lubab 400 Wh/kg energiatihedust, 100%ni laadimist vähem kui viie minutiga ning 100 000 laadimistsüklit.
Võrdluseks: turu parimad vedela elektrolüüdiga liitiumioonakud pakuvad energiatihedust 250–280 Wh/kg ja kestavad 2000-5000 laadimistsüklit, siis hakkab maht kukkuma. Laadimiskiirust lubavad parimad 15-20 min. Sama kaaluga tahkisaku mahutaks topelt energiat ja sõiduraadiuse, 99% mahutavus säiliks -30°C pakasega, ja selle eluiga võiks mõõta aasta…sadades. See tundub liiga utoopiline, et olla tõsi.
Ja isegi kui Donut Lab oleks sellise aku välja mõelnud, on küsimus, kuis ja mis vahenditega see massidesse viia. Soomlased on enesekindlad ka selles osas: neil on olemas väljund seeriatootmiseks. Uudse tahkisaku esimeseks testplatvormiks on Verge Motocycle`i suhteliselt hullumeelse disainiga elektritsiklid.
Komplekteeritakse kaherattalisi Lool asuvas tehases, mille väidetav tootmisvõimsus on kuni 10 000 sõidukit aastas. Ka see tundub utoopiana. Sest kui see oleks tõsi, oleks Eestil korraga olemas uus Nokia ning lendama pandud kõik kimalased, kes füüsikaseaduste järgi justkui lendama ei peaks.
Kaua enam küüntega hambaid saagima ei pea: e23. veebruaril kell kolm avaldab tehnoloogiauuringute keskus VTT sõltumatud testitulemused Donut Labi tahkisaku kohta.
Ennast ei tohi liiga tõsiselt võtta
Tundub, et soomlased ja eestlased teavad, mida teevad. Nende teadlikku ja provokatiivset suhtlustrateegiat illustreerib ilmekalt vastne kampaanialeht „I Donut Believe“. Kalambuuritsedes kõlab see kui “ma ei usu” – I do not believe.
Ettevõte on kogunud kampaanialehele reaalsed ja teravad sotsiaalmeedia kommentaarid – näiteks „Hoax or witchcraft“, „Calm down Elizabeth Holmes“ ja „Donut Lab is a scam, they have no credibility“ –, näidates, et on teadlik tööstusharu raputavast skepsisest.
Donut Lab näib end julgelt vastandavat kriitikutele, eesmärgiga pöörata “esmaspäeval kell kolm” eitus enda kasuks ning kummutada sõltumatute testide toel ulatuslikud süüdistused.
Globaalne tehnoloogiasektor, Silicon Valley riskikapitalistidest kuni Hiina akutootmise hiiglasteni, on närvis – mis siis, kui see polegi bluff!?
Juhul kui see ei ole bluff, on tegu sündmusega, mis kirjutab ümber peatükke materjaliteaduses, kuid ühtlasi tühistab miljarditesse ulatuvad investeeringud, mida suurettevõtted on viimase kümnendi jooksul tahkisaku arendamisse sisse pannud.
Kuidas läbida kriitilist kolmnurka? No ei saa!
Jaanuaris Las Vegases CES 2026 messil Donut Lab-i poolt välja toodud arvud on akutehnoloogia kontekstis niivõrd äärmuslikud, et need mõjuvad provokatsioonina.
Liitiumaku arenduses kehtib teadlaste jaoks püha “kriitilise kolmnurga” reegel: tulemuse nimel tuleb leida parim võibalik kompromiss energiatiheduse, laadimiskiiruse ja aku eluea vahel. Kõike korraga ei ole võimalik maksimeerida. Donut Lab aga väidab, et on mõistatuse lahendanud.
Nende kolm peamist lubadust:
- Energiatihedus 400 Wh/kg
- Aku täislaadimine nullist sajani vähem kui viie minutiga
- Aku eluiga kuni 100 000 laadimistsüklit ja -30°C pakases säilib 99% mahutavusest
Füüsikute jaoks kõlab nende kolme parameetri ühendamine nagu lubadus luua perpetuum mobile. Tahkisaku nagu idufirma lubab, muudaks paradigmat täielikult.
Energiatiheduse valem E = (C × V) / m (Kus E tähistab energiat, C aku mahutavust, V pinget ning m massi.) Energiatihedus 400 Wh/kg on iseenesest füüsikaliselt täiesti võimalik. Energia E sõltub aku mahutavusest C ja pingest V, jagatuna massiga m, mida väljendab valem: E = (C × V) / m
Kuumuse ja soojusvõimsuse valem (Joule’i seadus) P = I² × R (Kus P tähistab eralduvat soojusvõimsust, I voolutugevust ja R elemendi sisetakistust. I² tähendab voolutugevust ruudus.) Just selle valemiga seostub skepsis Donut Labi viieminutilise laadimisaja osas.
Et laadida näiteks 100 kWh akupakki nii lühikese ajaga, tuleb süsteemi pumbata tohutus koguses voolu (I). Kuna eralduv soojus (P) kasvab voolutugevuse ruudus, tekitab see kuumuselaine. Tavalise liitiumaku puhul tähendaks see kohest süttimist ehk termilist läbipõlemist.
Donut Labi ulmeline laadimiskiirus viitab aga sellele, et nad on suutnud viia oma uue tahkisaku sisetakistuse (R) pretsedenditult madalale või loonud täiesti uue materjalistruktuuri, mis ei sula ekstreemse soojusenergia koormuse all.
Superkondensaatori energia valem E = 0,5 × C × V² (Kus E on energia, C mahtuvus ja V pinge ruudus.) Nii teadlased kui ka veebiskeptikud teoretiseerivad superkondensaatori üle.
Meile tuntud Li-ion akud salvestavad energiat keemilise reaktsiooni kaudu, mis kulutab iga korraga materjali ja piirab laadimistsüklite arvu, kuid superkondensaatorid salvestavad energiat elektrostaatiliselt (vt. valemit), võimaldades energia liigutamist ülikiirelt ja tohutu arvu laadimisi.
Soome Seinäjoki rakenduskõrgkooli eksperdid on näiteks viidanud, et Donut Labi videotes nähtud pinge (V) käitumine meenutab just superkondensaatorit. Ainult et selle energiatihedus pole mitte 400 Wh/kg kohta vaid 10-20 Wh/kg. Tohutu vastuolu.
Donut Labi väide, et nad suudavad saavutada superkondensaatorile omase eluea ja kiiruse, kuid samal ajal pakkuda liitiumakusid ületavat energiatihedust (400 Wh/kg), eeldaks täiesti uut tüüpi materjali, mis suudab talletada energiat keemiliselt, kuid käituda nagu kondensaator.
Kasutades tahkisakudes puhast liitiummetalli, saab anoodi massi oluliselt vähendada. Küsimus pole selles, kas see on võimalik laboritingimustes, vaid kuidas seda tihedust stabiilsena hoida suures mastaabis.
Teadlaste jaoks suurim küsimärk: P = I² × R. isegi kui tegemist on tahkisakuga, kus puudub süttiv vedel elektrolüüt, põhjustab ekstreemne temperatuur materjalide paisumist.
Tavalistes akudes tekitavad paisumine ja kahanemine mikrolõhesid ning nn liitiumdendriite – mikroskoopilisi metallinõelu, mis “kasvavad” läbi aku kihtide ja tekitavad lühise.
Kombineerida selline laadimiskiirus 100 000 laadimistsükliga eeldaks täiesti tundmatut materjali, mis ei allu termilisele kulumisele.
Suurkorporatsioonide tühistamine
Kui esmaspäevane VTT raport tõestab, et idufirma ei paku meile illusiooni, vaid sensatsiooni, on globaalsetel suurtootjatel, kes pea kümnendi on otsinud akutööstuse “püha graali”, asjad halvasti. Läbimurre peaks olema käeulatuses, sest pool-tahkisakud (inglise keeles semi-solid-state battery) on jõudnud testimisse ning Hiina NIO ja IM Motorsi mudelitele ka peale.
Pool-tahkisaku on nutikas vaheetapp enne “päris asja”, andes kätte hulga eeliseid tava-akudega võrreldes – suurema sõiduulatuse ja parema ohutuse – kuid tahkisaku muudaks päriselt elektriautode paradigmat. Enam ei peaks me reageerima uudistele, et diiselmootorid tulevad tagasi ning ilmselt saaks ka suure osa bensukaid kokku pakkida või ümber ehitada laadimisjaamadeks.
Tahkisakude (i.k. solid-state battery ehk SSB) arendamine on kujunenud üleilmseks tehno- võidujooksuks. Selles osalevad nii spetsialiseerunud idufirmad, traditsioonilised autotootjad kui ka suured akugigandid:
- Toyota on tahkisakude arenduses üks absoluutseid liidreid, omades selles valdkonnas üle 1000 patendi. Keskenduvad sulfiidipõhistele lahendustele ja sihivad tahkisakuga sõiduki turuletoomist aastatel 2027–2028. Nende eesmärk on pakkuda üle 1000 km sõiduulatust ja vaid 10-minutilist laadimisaega.
-
Nissan ja Honda panustavad tugevalt omaenda tahkisakude tehnoloogia arendamisse, sihtides masstootmise algust umbes 2028. aastaks.
- BYD sihib tahkisakude puhul esialgu suurt energiatihedust (kuni 400 Wh/kg) ja kiirlaadimist, plaanides esimesi tootmisliine käivitada 2027. aastal
- CATL, maailma suurim akude tootja Hiinast investeerib mastaapselt tahkisakude uurimisse, katsetades paralleelselt nii oksiidide, sulfiidide kui ka polümeeride suundasid. Eesmärk on turuliidri positsioon ka uue põlvkonna akude ajastul kindlustada.
-
QuantumScape on USA-s baseeruv ettevõte, mida toetavab teiste seas Volkswagen. Tuntud ülikiiret laadimist võimaldava anoodivaba elemendidisaaini ja spetsiaalsete keraamiliste separaatorite poolest.
-
Solid Poweri peamisteks strateegilisteks partneriteks on BMW, Ford ja SK Innovation. Fookuses on sulfiidipõhised tahked elektrolüüdid ja ränianoodid, eesmärgiga tuua tehnoloogia turule madalamate tootmiskuludega. Arendavad Colorados.
-
ProLogium Technology on Taiwani ettevõte ja valdkonna üks pioneere, kes on juba jõudnud tahkete liitiumkeraamiliste akude (LCB) masstootmise faasi. Nende akusid testivad mitmed suured autotootjad.
-
Factorial Energy, samuti USA ettevõte, mis arendab polümeeripõhist FEST (Factorial Electrolyte System Technology) tehnoloogiat. Neid toetavad investeeringutega mh Stellantis, Mercedes-Benz ja Hyundai.
-
Blue Solutions on Bolloré gruppi kuuluv Prantsuse ettevõte. Üks väheseid, kes suutnud polümeeridel põhinevad tahkisakud kommertskasutusse viia (bussid, energiasalvestid).
Teadlased võivad ju kõhelda ja vaielda, aga tootjatel on ärihuvid. Akumaailma “püha graali” arendamisse on pandud miljardeid. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse eelarved on riikide sisemajanduse kogutoodangu suurused või suuremadki.
Suured tegijad on aastaid jutlustanud narratiivi, et tahkisakude massidesse toomine on pikk ja valulik ning astronoomiliselt kallis protsess.
Nad on planeerinud oma tootesarju nii, et uued ja ülikallid tahkisakudega mudelid jõuaksid eksklusiivsetesse müügisaalidesse alles selle kümnendi lõpus.
Kui Donut Labi väide – toota tahkisakusid soodsalt, kättesaadavatest materjalidest, koobalti ning haruldaste muldmetallideta – osutub tõeks, muutub hiiglaste senine intellektuaalomand hoobilt väärtusetuks.
Ühtlasi vabastaks ultratõhus tahkisaku Euroopa tootjad geopoliitilisest sõltuvusest Hiina tarneahelatest ning muudaks globaalseid mängureegleid toorainete hankimisel.
Vaikus on kuldne ja psühholoogiliselt painav
20. veebruaril avatud eneseiroonilinse alatooniga kampaanialeht ning Donut Lab-i tegevjuhi Marko Lehtimäki videopöördumine näitavad head arusaamist tänapäevasest meediastrateegiast. Selle asemel, et asuda kohe pärast CES-i kriitikuid arvude ja andmetega pommitama, valis ettevõte taktikalise vaikuse.
Lehtimäki tunnistas, et see on teadlik käik. Kui ettevõte oleks esitanud kõik VTT tulemused esimesel päeval, oleks kriitikute fookus liikunud tehniliselt teostamatuselt näiteks tööstuslikule skaleerimisele. Teemasid, mida nämmutada, on palju.
Lastes Youtube’i “ekspertidel”, akukeemikutel ning konkurentidel end kõigepealt tühjaks rääkida ja väita, et selline aku on lihtsalt turunduslik illusioon, on Donut Lab loonud olukorra, kus esmaspäevase positiivse VTT raporti kaal ja läbimurde mastaapsus on kordades võimsamad.
Lehtimäki on otsesõnu ümber lükanud ka superkondensaatori teooria, teades, et VTT kui sõltumatu ja kõrgelt hinnatud riikliku labori andmetega on võimatu vaielda.
Ja Eesti roll on…
Sensatsiooni ootuse keskmes on tihedalt Eesti. Arendustöid teostav Donut Lab Development OÜ tegutseb Tallinnas ning on saanud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS) 1,28 miljonit eurot toetust.
Projekt on suunatud rakendusuuringutele, eesmärgiga luua uue generatsiooni elektrimootoreid droonidele – lahendus, millel on mastaapne potentsiaal nii tsiviil- kui ka kaitsetööstuses.
Lool asuv tehas, kus pannakse kokku Verge Motorcyclesi elektrimootorrattaid, juhib Marko Lehtimäki vend Tuomo Lehtimäki, kes on ühtlasi Donut Labi kaasasutaja.
Verge on määratud olema uue tahkisaku esimene reaalne platvorm. Tänavu aprillis peaksid esimesed uue akutehnoloogiaga tsiklid jõudma klientideni ja müügisaalidesse üle kogu maailma. Eestis asuval tehasel on võimekus toota kuni 10 000 tsiklit aastas.
Kell kolm siin sillal, esmaspäeval 23. veebruaril
Esmaspäeval kell kolm avaldatakse VTT testitulemused koos üksikasjaliku videodokumentatsiooniga. Selles punktis saab illusioonist kas teaduslik fakt või ajalooline läbikukkumine.
Olgu tulemus, mis tahes, alanud nädalavahetus on akutehnoloogia lähiajaloo kõige põnevam ootusaeg. Kui VTT andmed kinnitavad Donut Labi väiteid kas või suures osas, oleme me uue ajastu lävel.
Tehnoloogia, mis võimaldab sõita 1500 kilomeetrit ühe laadimisega, laadida aku minutitega ning sõita autoga aastaid – sest aku kestab igaviku – muudab tööstusharu paradigmat. Lisame siia lubaduse, toota palju ning odavalt, siis võiks loota ka Euroopa autotööstusele uut hingamist.
Unistada võib – autodest, mis kestavad üle liisinguaja ja mille akudele võib anda 200 aastat garantiid. Mida saab tõsta ühelt sõidukilt teisele. Kaevandused, mis jäävad rajamata. Sõjad, mis jäävad pidamata. SPM autod mille tootmine lõpeb kiiremini kui euroametnikud oma märgades unenägudes on näinud.
Ja selles kõiges on eestlased osalised. Oh, oleks see esmaspäev juba käes. Ja oleks see sensatsioon, mitte illusioon. Põnev! Hoiame lugejaid kursis.
Allikad:
- Donut Lab ametlik kampaaniasait
- InsideEVs: Donut Lab Remains Defiant About Its Solid-State Battery
- Verge Motorcycles tahkisaku teadaanne
- Nature Energy: Solid-State Battery Challenges and Dendrite Formation
- Battery University: The Battery Trilemma
- EV Magazine – Top 10: Solid-State Battery Developers
- Moneywise – 7 Solid-State Battery Stocks to Watch in 2025
- Delong Energy – Top 10 Solid State Battery Companies 2024
- MarketsandMarkets – Top 10 Solid-State Battery Companies