Me usume, et Volvo mitmekohanduv turvavöö on sajandi leiutis

Turvavöö on kõige lihtsam, kuid samas kõige olulisem turvavarustus autos – selle kasutamine on kohustuslik enamuses riikides ning turvavöö kinnitamine autos on sõitja jaoks loodetavasti sama lihtne nagu igapäevane vee joomine.

Rohkem kui kuuekümne aasta jooksul pole kolmepunkti turvavöö põhimõte palju muutunud, kuigi lisandunud on ennetav turvamine, avarii korral vööde lukustumine jne. Volvo on nendegi uuenduste puhul olnud esimene.

Nüüd on Volvo kasutusele võtmas uuendust, mida on juba nimetatus sajandi parimaks leiutiseks autodes – ja suureks sammuks isikupärastatud turvalisuse suunal.

Rootsi autotootja on välja töötanud maailma esimese mitmekohanduva turvavöö (i.k. multi-adaptive safety belt), mis kohaneb sõiduoludega, samuti sõitja istumisasendiga ja arvestab ka inimese kehakuju.

Esimesena esitletakse uut tehnoloogiat uuel Volvo täiselektrilisel EX60 mudelil. Ajakiri Time on uuendust juba nimetanud 2025. aasta parimaks leiutiseks ja valinud selle aasta 100 parima innovatsiooni hulka. Paradigmat muudab uus lähenemine rohkemgi – turvavöö kui elementaarseim ohutusvahend, mis kohandub konkreetselt igale sõitjale, kaitseb elu ja tervist oluliselt rohkem kui universaalne lahendus.

Volvo kinnistab turvalisuse sünonüümi

Ütled Volvo, mõtled “turvaline” – see on ajalooliselt nii olnud ja tõenäoliselt ei muutu niipea. Kui 1959. aastal patenteeris Volvo insener Nils Bohlin kolme punkti turvavöö ja tootja otsustas patendi vabaks anda, muutus liiklusohutus kogu maailmas. Sellest ajast peale on Volvo olnud sünonüüm turvalisusele.

Nüüd kirjutab Rootsi autotootja ohutuse ajalukku uue peatüki: esimene nutikas isikupärastatud turvavöö teeb autosõitjate jaoks argumenteeritult turvavöö sulgemise veel elementaarsemaks liigutuseks.

Volvo kirjeldab uuendust kui süsteemi, mis suudab reaalajas kohanduda nii sõiduolude kui ka autos sõitjaga, arvestades tema pikkust, kaalu, kehakuju ja istumisasendit.

Kui näiteks suurema kehaga reisija satub raskemasse avariisse, rakendab turvavöö kõrgemat koormusastet, et vähendada peavigastuse ohtu. Väiksemat reisijat kaitstakse aga leebema jõuga, et vältida roidemurdusid ja rinnaku kahjustusi kergema kokkupõrke korral.

Süsteem ei jää staatiliseks “leiutatud, tehtud” lahenduseks – Volvo on lubanud turvavöö võimekust täiendada üle õhu tehtavate tarkvarauuenduste kaudu. Sõiduk kogub pidevalt andmeid nii sise-kui välisanduritelt ning kohandub konkreetsete sõiduoludega. Nii muutub turvavöö üha targemaks ja suudab reageerida ka senisest keerukamatele stsenaariumidele.

“Must kast” peab saama standardiks

Volvo uus mitmekohanduv turvavöö tugineb oma olemuselt turvasüsteemi „mustale kastile” – elektroonilisele juhtseadmele, mis kogub ja töötleb andmeid ning juhib nende põhjal turvavöö tööd. See ei ole traditsiooniline õnnetusjärgne andmesalvesti, vaid reaalajas otsuseid tegev süsteemi süda, mis ühendab andurid, algoritmid ja mehaanika üheks tervikuks.

Juhtplokk (ECU – Electronic Control Unit) võtab vastu infot nii auto välistelt kui sisemistelt anduritelt. Pidev jälgimine sisaldab sõiduolude analüüsi – näiteks kiirust, aeglustust ja kokkupõrke suunda – ning samal ajal arvestab sõitja individuaalseid parameetreid, nagu kehakaal, pikkus ja istumisasend.

Kõigi nende andmete põhjal otsustab süsteem millisekundite jooksul, kui tugevalt turvavöö pingulduma ja kui palju see järele andma peaks.

Andmeid kogutakse mitmest allikast: kiirendusandurid ja güroskoobid tuvastavad avariiohu või toimuva kokkupõrke, sisemised kaamerad ja radarid määravad sõitja asendi ja keha proportsioonid, istmeandurid annavad infot kehakaalu kohta. Seejärel teeb juhtplokk otsuse, kuidas turvavöö peab käituma – sisuliselt kohandab see vöö konkreetse inimese järgi.

Seda süsteemi nimetatakse „mustaks kastiks” ka seetõttu, et see talletab andmeid, sealhulgas infot enne avariid ja selle ajal toimunu kohta.

Need andmed võivad olla olulised ka õnnetusjärgsel analüüsil ja kindlustuse jaoks. Lisaks saab süsteem end aja jooksul täiendada: üle õhu tehtavad tarkvarauuendused võimaldavad õppida olukordadest ja kohandada reageerimisloogikat.

Süsteemi sisemine töö jääb tavakasutajale läbipaistmatuks – kasutaja ei näe, kuidas otsused täpselt tehakse, küll aga tunneb nende tulemust: turvavöö kohandub tema keha ja olukorra järgi.

Praegu ei ole teada, kas juhtplokk on tavaremondis eraldi eemaldatav või diagnostikaga ligipääsetav. Kindel on aga see, et kui süsteem saab avariis tugeva löögi või aktiveerub, tuleb kogu turvavöö koos mehhanismi ja juhtplokiga välja vahetada.

Maailma meedia aplodeerib

Ajakiri Time tõi välja, et Volvo uuendus vastas parimate leiutiste valikul mitmele võtmekriteeriumile: tõhususe, originaalsuse, ambitsioonikuse poolest ilmselgelt suunatud kogu sektorit parendama ning liiklusturvalisusele looma uusi standardeid.

See pole esimene kord, kui Rootsi autotootja jõuab maineka ajakirja parimate leiutiste nimekirja – mullu pälvis sama tunnustuse Volvo juhtide seisundit jälgiv süsteem, mis suudab tuvastada, kui juht on hajameelne või on väsinud või istunud rooli joobe tunnustega.

Rahvusvahelises meedias rõhutatakse leiutise olulisust üldise turvalisuse parandamisel. Juurutatud on miski, mis on unifitseeritud, sobides justkui kõigile kuid teatud juhtudel mitte kellelegi sobides – isikupärastamine ei saa jääda autotööstuses tasemele “paneme suurema ekraani” või “teeme kontrastse katuse” – selle fookuse määravad põhiasjad nagu turvalisus, kasutajasõbralikkus, jätkusuutlikkus.

Volvo leiutis näitab ka, kuidas tegelikult me autole poogitud tarku andurite süsteeme võiksime ära kasutada – kahtlemata on olulised teel liikuvad objektid, ristisuunaline liiklus jne., aga see on vaid osa juhiabisüsteemide tegelikust toetusvõimest. Anduritelt saadavat reaalaja infot saab kohandada isikupärastatud turvalahenduste loomiseks – siinkohal on Volvo tabanud märki. Ka see, et andurite koostööd saab tarkvaraliselt auto elukaare jooksul pidevalt täiustada on samm läbimõelduma kestlikkuse suunas.

Mis saab siis kui on juhtunud?

Kiitmise kõrval on mitmed väljaanded osutanud praktilistele küsimustele. Näiteks, kuidas tagatakse süsteemi töökindlus, kui andmete töötlemine peab toimuma millisekundite jooksul?

Mis saab siis, kui turvavöö elektroonikas tekib rike? Kas süsteem suudab langeda tagasi “tavalise turvavöö” režiimi? Samuti huvitab remondi- ja kindlustusvaldkonda, millised protseduurid on vajalikud pärast avariid – kas uus turvavöö vajab eraldi kalibreerimist ja diagnostikat?

Volvo üldised kasutus- ja hooldusjuhised ütlevad selgelt: kui turvavöö on saanud „suure koormuse“ (näiteks kokkupõrkel), tuleb kogu turvavöö koos mehhanismiga välja vahetada.

See kehtib ka siis, kui nähtavaid kahjustusi pole. Remonti või iseparandamist ei soovitata. Töö tuleb teostada margiteeninduses.

Sõidukiohutuse remondipraktikas tehakse avariijärgselt tavaliselt SRS/ohutussüsteemi diagnostika, vajadusel turvavööde pingutite, koormuspiirajate asendamine või kogu turvavöö väljavahetamine.

Uue mitmekohanduva turvavöö kalibreerimise, tarkvaralise uuendamise jms. kohta on esialgu vähe teada, ent nõue juhtumijärgseks asenduseks kehtib igal juhul.

• Kuna süsteem sõltub andmetest ja algoritmidest, on oluline tagada süsteemi “tunnetusvõime” ka ootamatutes oludes (liivatorm, lumetorm, tolm, kuumus, äkilised ohud).

• Varutoimingud: kui süsteem ei suuda andmeid hankida või tekib viga, peab see “ohuturežiimile” üle minema ehk tagama turvalisuse vana hea kolmepunkti-süsteemi turvavöö.

• Hooldus ja remonditöökojad peavad olema koolitatud ja varustatud, sest tsüsteemi diagnostika on keerukam.

• Usaldus — tarbijate vaatepunktist: kas inimene usaldab, et süsteem “kohandub õigesti”? Seda eriti olukordades, kus autonoomselt tehakse kiireid otsuseid.

• Võimalik regulatsiooniaeglus: mõnes riigis võivad kehtida ranged standardid, mis ei luba uuenduslikku “mustkast-intelligentsust” kohe kasutusele võtta ilma laialdaste sertifikaatideta.

Miks me usume, et Volvo mitmekohanduv turvavöö on sajandi leiutis?

Volvo uuendus paneb sektorile sisse järgmise käigu isikupärastamise suunal. Tootjatel tuleb tunnistada tõika, et ühe vitsaga löömine pole teema – autot kasutab nüüdseks suurem osa inimkonnast. Tänaseni “keskmike” poole kaldu lähenemine pole jätkusuutlik ning toob liikluses kaasa uusi ohvreid.

Kui on võimalik luua lahendusi, mis kohanduvad inimese eripäradega, siis tuleb neid juurutada. Volvo on taas kord näidanud, et see on võimalik.

ADAS-i ja sensoritehnoloogia areng on kaasa toonud erinevaid lisasid sõidukitele: kaamerad, radarid, lidarid, soojasensorid, mahu- ja kiirendusmõõturid, jne. Volvo rakendab senised kellad ja viled traditsiooniliste, kõigi sõidukite jaoks elementaarsete vidinate teenistusse: tark turvavöö, mis on süsteemi kohanduv ja õppiv osa on mitte “samm edasi” vaid võimaluste ärakasutamine.

Väga oluline on, et süsteemi võimekust saab täiendada üle õhu (OTA), tuginedes suurtele andmehulkadele ja analüüsile. See muudab autoohutuse mitte staatiliseks, vaid pidevalt täiustuvaks lahenduseks.

Turvalisus pole enam lihtsalt lisavarustus — see on tugev müügiargument ja osa brändi identiteedist. Volvol on võimalik oma ajaloo ja innovatsiooni narratiiviga rõhutada “kes siis veel kui mitte meie?”.

Kui ohutuse süsteemid muutuvad keerukamaks (AI, mitmekülgne kasutatavus, kohandumine), siis tõuseb ka testimise, sertifitseerimise ja regulatsioonide surve. Kaugel pole enam aeg, kui autode “mustadest kastidest” saab kätte sekundi pealt info konkreetsete juhtumite kohta.

Volvo ongi loogiline pioneerija: autosid ehitatakse põhjamaades, neid testitakse sealsetes keerulistes oludes. Ettevõte on teinud õiged sammud kaasajastumisel – räägime omanikeringist, mis võimaldab tootjal raha sisse panna olulistesse valdkondadesse ja luua arendusi, mis pikas perspektiivis kogu liiklusturvalisuse paradigma kaasaega toovad.

Pressiteate pealkiri ütleb “world-first multi-adaptive safety belt”. Ja kui tuhnida, ei leia üheltki teiselt tootjalt isegi mitte ideepoega sarnase asja tegemiseks.  Seni on enamasti kasutusel piiratud load limiter-süsteemid (2 v 3 tase). Uuringuid ja katseid võibolla tehaksegi kuskil, aga Volvo on esimene, kes toonud lahenduse auto peale. Punkt.

Allikad

Volvo Cars pressiteade
TIME Best Inventions 2025
The Verge – Volvo seatbelt adapts with real-time data
Autoweek – Volvo’s multi-adaptive seatbelt
Motor Trade News – Volvo seatbelt technology in EX60
Repairer Driven News – Volvo reveals adaptive seatbelt
Engadget – Volvo’s first multi-adaptive seatbelt
The Times – Super seatbelt adapts to the user