Aasta alguses hakkas Hispaanias kehtima põhjalikult muudetud liiklusseadus Ley de Tráfico, mille eesmärk on viia liiklussurmad nulli. Seaduse keskmes on ennetustegevused, mille abil on lootust säästa inimelusid. Ohukolmnurga asemel saab avariiolukorras kohustuslikuks V16 ohuvilkur – Hispaania on esimene Euroopa riik, kus see muudatus on seadusesse kirjutatud.
Maanteeliikluse ohutusstandardid on läbimas suurimat muudatust viimase poole sajandi jooksul. Hispaania otsus asendada traditsiooniline ohukolmnurk V16-standardile vastava (nutika) vilkuriga on tõuge traagilisest statistikast ning soovist liikuda andmepõhise liikluskorralduse suunas.
Kui hispaanlased suudavad pilootprojekti raames tõepoolest inimelusid säästa, võib Euroopa Liit peagi kõigile liikmesriikidele nutivilkurite kasutamise kohustuslikuks muuta.
Mujal on vilkuri kasutamine vabatahtlik, kuigi näiteks Eestis oludes oleks plinkivast tulest samuti rohkem kasu kui reflekteerivast ohukolmnurgast – liiklusseadus aga näeb praegu ette avarii korral ohukolmnurga nähtavale kohale paigaldamise.
Ohuvilkurite kohustuslikuks muutmine on osa Hispaania mahukast liiklusseaduse (Ley de Tráfico) muutuste paketist, mille eesmärk on saavutada nullvisioon ehk olukord, kus aastas ei hukku liikluses ühtegi inimest.
Statistika ütleb, et ohukolmnurk võib tappa
Aastakümneid on autojuhi viimaseks lootuseks teepeenral olnud kokkuvolditav reflekteerivast materjalist (plastikust) kolmnurk – ese, mis on jäänud muutumatuks selle kasutuselevõtmise algusaegadest umbes 60 aastat tagasi.
Statistika põhjal on ohukolmnurk, täpsemalt selle paigaldamine ohuolukord. Enamuses riikides, Hispaanias ja ka Eestis on autojuht kohustatud pimedal ajal autost väljudes selga panema helkurvesti, ja see justkui võtaks maha ka nähtavuse probleemi. Tegelikkuses aga tuleb vesti selga panemiseks autost väljuda ja just see hetk on kõige kriitilisem – suur osa surmaga lõpenud õnnetustest juhtuvad siis kui inimene on autost väljunud või seisab/kõnnib kolmnurka paigaldama või tagasi auto juurde.
Esimesed kaasaskantavad hoiatusmärgid ilmusid autodesse 1920. ja 1930. aastatel, kuid need olid sageli lihtsalt punased lipud või laternad. Ohukolmnurk muutus Euroopas laiemalt standardiks 1960ndatel.
1968. aastal allkirjastati Viini teeliikluse konventsioon, kus lepiti kokku rahvusvaheline standard, et rikkis sõiduki tähistamiseks peab kasutama punast peegeldavat võrdkülgset kolmnurka.
Hispaania liiklusohutusameti (DGT) analüüs näitas, et ohukolmnurga paigaldamine kiirteel on sageli ohtlikum tegevus kui rikke tõttu seisma jäänud sõiduk.
Juht peab väljuma autost ning keerama liiklusvoole selja. Kolmnurga paigaldamiseks tuleb teepeenart mööda vähemalt 50–100 meetri kaugusele kõndida. Hispaanias hukkub sellistes olukordades aastas 20-30 inimest – ehk juht, kes soovib kaasliiklejaid nõuetekohaselt avariist hoiatada, saab ise surma.
Hispaania liiklusohutusameti (DGT) andmetel on ohukolmnurga paigaldamine kiirteel muutunud ohtlikumaks tegevuseks kui rikkis sõiduk ise, viies igal aastal hauda kümneid inimesi, kes teepeenral ohust teavitavat abivahendit paigaldades kaasliiklejate poolt märkamata jäid.
Idee ohukolmnurgast loobumiseks ei sündinud seega tehnoloogiaettevõtete survel vaid on kurva statistika ja teadlaste arvutuste tulemus.
V16-ohuvilkuri (hispaania keeles señal V-16) kontseptsioon töötati välja eesmärgiga elimineerida vajadus sõidukist väljuda. Seade kinnitub tugeva magnetiga katusele läbi avatud akna, mis tähendab, et juht jääb sõidukisse kuni abi saabumiseni. See lihtne liigutus säästab juhi eluohtlikust teekonnast kiirtee servas ja tõstab oluliselt märgatavust kaasliiklejatele.
| Omadus | Ohukolmnurk | Nutikas vilkur (V16) |
| Kasutuselevõtt | Aeglane, nõuab autost väljumist | Sekunditega, saab paigaldada autost väljumata |
| Nähtavus | ~100 m (sõltub teiste autode tuledest) | ~1000 m (iseseisev LED-valgusallikas) |
| Teavitusviis | Ainult lokaalne ja visuaalne | Visuaalne ja digitaalne (GPS/värkvõrk) |
| Turvarisk juhile | Kõrge (kokkupõrkeoht teepervel kõndides) | Madal (juht püsib sõidukis) |
| Töökindlus | Võib tuulega ümber kukkuda | Magnetkinnitus tagab katusel püsimise |
Autos kaasas olev V16-seade peab vastama rangetele tehnilistele nõuetele, mis eristavad seda tavalistest kauplustes müügil olevatest vilkuritest.
Valgusparameetrite osas peab vilkur olema nähtav 360 kraadi raadiuses ja selle valgustugevus peab jääma vahemikku 40–80 kandelat*. See spetsiifiline vahemik tagab nähtavuse kuni ühe kilomeetri kaugusele ka rasketes oludes, ilma et pimestaks teisi sõidukijuhte. Samuti peab seade olema piisava IP-klassiga*, et oleks tagatud töökindlus ekstreemsetes ilmastikuoludes.
Nutikam Connected versioon sisaldab GPS-moodulit ja eSIM*-kaarti. Nutivilkuri puhul peab olema tagatud vähemalt 12- aastane NB-IoT* võrgu andmeside kasutus.
Aktiveerimisel saadab seade automaatselt sõiduki koordinaadid liiklusjuhtimiskeskusesse, kust info reaalajas edasi liigub navigatsioonirakendustesse ja maantee infotabloodele. See tähendab, et “märk” on digitaalselt nähtav kõigile lähenevatele autodele juba ammu enne füüsilisse vaatekaugusse jõudmist.
Ohuvilkur on üks osa muudatustest
Ohuvilkurite kohustuslikuks muutmine on osa Hispaania ühest ambitsioonikamast liiklusseaduse reformist (Ley de Tráfico). Hispaania liiklusamet (DGT) on võtnud suuna radikaalsele ohutusele, kus tehnoloogilised uuendused käivad käsikäes karmimate käitumisreeglitega.
Üks enim vaidlusi tekitanud muudatusi on senise möödasõidutolerantsi kaotamine: kui varem võis tavateedel möödasõidul kiirust kuni 20 km/h ületada, siis nüüd on see rangelt keelatud.
Samuti on reformi keskmes haavatavamad liiklejad – jalgratturist möödumisel on autojuhil kohustuslik hoida vähemalt 1,5-meetrist külgvahet või võimalusel vahetada täielikult rida, et vältida õhuvoolust tingitud ohtlikke olukordi.
Lisaks füüsilisele turvalisusele on seadusandja astunud otsustavasse võitlusse roolis tähelepanu hajutavate teguritega. Karistusi nutitelefoni käes hoidmise eest roolis kahekordistati ning punktisüsteemis kaotab juht nüüd ainuüksi seadme käes hoidmise eest kuus punkti, sõltumata sellest, kas ta seda parajasti kasutas või mitte.
Samasugune nulltolerants on kergliikurite osas: elektritõuksidega on kõnniteedel sõitmine keelatud ning alla 18-aastastele juhtidele kehtestati absoluutne alkoholikeeld (0,0 promilli).
Need ja mitmed muud meetmed, koos V16-ohuvilkurile üleminekuga on märk Hispaania püüdlusest muuta liikluskultuuri passiivsest tagajärgedega tegelemisest aktiivseks ohtude ennetamiseks.
Eestiski võiks kiiremas korras ohuvilkurid kasutusele võtta
Eestis on ohukolmnurga kasutamine reguleeritud rangete nõuetega, kuid Hispaania näide sunnib küsima, kas praegune ohutusstandard on piisav?
Vastavalt Eesti liiklusseadusele on ohukolmnurk sõiduki kohustuslik lisavarustus, selle paigaldamata jätmine on hädapeatumise korral karistatav.
Lisaks on asulavälisel teel hädapeatumisel autojuhile kohustuslik helkurvesti kandmine. See tähendab, et juht peab enne sõidukist väljumist vesti selga panema, et end teistele liiklejatele nähtavaks teha.
Eesti liiklusseaduse (§ 39) kohaselt peab ohutulesid kasutama hädapeatumise korral, et teisi liiklejaid ohust hoiatada. Vilkurite kasutamine on samuti rangelt reglementeeritud, kuid hädapeatumise ajal ei otsest keeldu koos ohukolmnurga ja ohutuledega veel mingit lisaseadet tähelepanu tõmbamiseks kasutada ei ole.
Sõidu ajal ei tohi Eestis sõiduauto katusel põleda ükski vilkur, kui tegemist pole eritalituse sõidukiga. See on karistatav rikkumine.
Kui sõiduk seisab rikke tõttu ja sisse on lülitatud ohutuled, on täiendava, magnetiga kinnitatava ohuvilkuri kasutamine turvalisuse huvides põhjendatud. See toimib sarnaselt ohukolmnurgale – see on märguanne seisvast ohust, mitte eesõigusega liikuvast sõidukist
Eesti Transpordiameti praegune seisukoht on siiski konservatiivne: ohukolmnurk on kohustuslik ja ükski vilkur seda seaduse silmis veel ei asenda.
Samas ei takista miski juhti kasutamast V16-tüüpi seadet lisaturvameetmena. Eksperdid soovitavad: kui auto jääb pimedas teele, siis esmalt aktiveeri ohutuled, ja kui on, pane katusele vilkur – see annab lisaturvalisuse ajaks kui tõmbad selga helkurvesti, et viia teele kohustuslik ohukolmnurk.
Ka Eesti liikluseksperdid on korduvalt rõhutanud, et helkurvest ja ohukolmnurk on passiivsed kaitsevahendid. Kuigi Eestis ei ole viimasel ajal registreeritud õnnetusi, kus inimene oleks hukkunud täpselt kolmnurga käes hoidmise hetkel, on otsasõidud seisvale sõidukile ja otsasõidud sõidukist väljunud juhile püsiv probleem.
Statistika liigitab need juhtumid sageli üldise otsasõidu alla, kuid sündmuste ahel on sarnane kui Hispaanias, mistõttu seal seadus ümber tehti – juht on väljaspool sõiduki kaitsvat kesta maantee servas haavatav.
V16-ohuvilkuri peamine eelis Eesti oludes, kus pimedat aega ja halba nähtavust on pool aastast, ongi just see „punase sekundi“ võit ehk võimaliku otsasõidu ennetamine.
Kui praegune seadus nõuab juhi autost väljumist, et täita oma kohustust ja tähistada oht, siis nutikas vilkur võimaldab ohu märgistada hetkega ja autost lahkumata. See on eriti oluline pimedal ajal, uduga või tihedas lumesajus, kus pidurdusteekonnad on pikad ja ohukolmnurga paigaldamiseks kuluv 1–2 minutit võib osutuda saatuslikuks.
Praktilise poole pealt on Eestis takistuseks seegi, et meil puudub riiklik infoliides, mis võtaks V16 signaale automaatselt vastu ja suunaks need Transpordiameti infosüsteemidesse. Nutivilkur toimib meil praegusel ajal peamiselt ülivõimeka hoiatustulena, mitte automaatse teavitussüsteemina, kuid selle kasutamine on mõistlik, sest lihtsustab kaasliiklejatel ohu märkamist.
Mõtlemise koht kõigile
Sertifitseeritud seadmeid (Osram, Help Flash või FlashLED) saab soetada rahvusvahelistest veebipoodidest hinnaga 40–60 eurot, kuid ostmisel tuleb veenduda “DGT 3.0” sertifikaadi olemasolus.
Hispaanlased on astunud julge sammu edasi, muutes V16-seadme alates 1. jaanuarist 2026 kohustuslikuks – ohukolmnurk võib autos olla, kuid selle kasutamine on vabatahtlik.
Euroopa Komisjon jälgib pilootprojekti tähelepanelikult. On tõenäoline, et edu korral tehakse liikmesriikidele ettepanek seaduse muudatuseks ning tulevikus kasutamegi nutivilkureid ohukolmnurkade asemel.
Seni kuni ohukolmnurk on kohustuslik ja vilkur pigem vabatahtlik lisainfo vahend, on see investeering isiklikku turvalisusse – väike väljaminek võib ohu korral osutuda elupäästvaks otsuseks.
Neid olukordi, kus vilkurist võiks olla abi, on veelgi: alati kui oled sunnitud auto ohu korral peatama, saad teisi aegsasti hoiatada. Teele jooksnud loom või tormiga varisenud puu, ka lumetuisus auto peatamine, et aknaid lumest rookida – need on situatsioonid, kus autost hooletult väljudes end ohtu seame.
Ohuvilkurite kasutamine Eestis pole päris uus ja tundmatu liigutus: pimedal ajal maanteel sõites võib kohata peatunud sõidukeid, mille juhid on vastutustundlikult katusele paigaldanud plinkiva tule. Iseasi, kas vilkur ka kõrgematele standarditele vastab – kui selle loo lugemise järel tuleb mõte, et autosse võiks panna ühe riski vähendada aitava vahendi e vilkuri, siis võiks ennetavalt soetada V16 seadme. Osta korra, ja osta “see õige”
Taustainfoks
*Kandela (cd) on valgustugevuse mõõtühik, kus 1 kandela vastab umbes ühe küünla valgustugevusele; V16 nõutud 40–80 kandelat tagab nähtavuse 1 km ulatuses.
*IP-klass (Ingress Protection) näitab seadme tolmu- ja veekindlust, Hispaanias peab see olema piisav et ka tormiga on töökindlus tagatud.
*eSIM (Embedded SIM) on seadmesse sisse ehitatud digitaalne kaart andmesideks ning NB-IoT (värkvõrk e Narrowband Internet of Things) on spetsiaalne madala energiatarbega võrk, mis tagab ühenduse ka vähese e nõrga leviga piirkondades.