BBC ja Helsingin Sanomat toimetajad on korduvalt proovinud leida tõendusmaterjali selle kohta, et tehisintellekt meie nutiseadmetes tegeleb nuhkimisega. Ajakirjanike töö tulemusena on selgunud, et isegi kui pealtkuulamine toimub, ei saa seda tõestada. AI ülekavaldamiseks peab inimkond kiirelt tegutsema.
Tehisintellekt meie nutiseadmes õpib praegu kiiresti meie kõnet, nägu, tundeid ja isegi mõtteid ära tundma. Olete kindlasti kogenud olukorda, kus sõbraga omavahel puhkusereisi plaanidest rääkides kuvatakse teile Facebookis justkui “lambist” soodsaid reisipakette. Seade nuhib, päris kindel! Aga eks tõesta – AI kavaldab sind üle ja leiab järgmise “turvaaugu” su elus.
NUHKIMIST ON KEERULINE TÕESTADA
Või kui lähete last hoiust tooma, hüppavad brauseris sobivalt lahti lastetarvete reklaamid. Vaid mõte lõunatunnile toob aga ekraanile söögikohtade sooduspakkumised. Sellisele “ma tean, mis sa mõtled” olukorrale on mitmeid selgitusi peale selle, et telefon sind justkui pealt kuulab.
Klassikaline näide – olles nohus, hakkad sa enda ümber märkama köhatavaid ja tatistavaid inimesi. Sõites BMW-ga, jäävad sulle tänavapildis silma sama marki autod. Olles näljane, hakkad sa alateadlikult otsima söögikohti jne.
Siiski paistab asi sedamoodi, et sinu järele nuhitakse. BBC toimetajad on vähemalt kahel korral uurinud, kas sel hirmul on alust.
Lõpptulemus on olnud, et teoorias oleks pealtkuulamine võimalik, kuid ei pealtkuulamist ega reklaamide suunamist ei ole õnnestunud tõestada. Helsingin Sanomate selleteemalises artiklis tõdetakse, et pealtkuulamine on väga ebatõenäoline.
HÄÄLKÄSKLUSED JA KÕNETUVASTUS: MIS NEIST ABI ON?
Teine asi on häälkäsklused, mille kohta vähemalt Google on möönnud, et talletab neid. Independent’i loos õpetatakse, kuidas saab talletatud kõned üles leida ja kustutada. Hirm pealtkuulamise pärast on arusaadav, sest nii paljud rakendused kasutavad mikrofoni ja kõnetuvastust.
Kõnetuvastuse taustal on arenenud arvutiprogrammid, mida nimetakse tehisintellektiks (artificial intelligence ehk AI), täpsemalt öeldes neurovõrgud (neural networks). Neurovõrkude ja andmeanalüüsi viimase aja areng teeb võimalikuks lisaks kõnetuvastusele ka nägude äratundmise, internetipoodide chat-teenused ja erinevatel viisidel kliendiprofileerimise meie internetisirvimiste põhjal.
Kõnetuvastus ei piirdu tänapäeval tingimata suulise kõne digitaalse talletamisega. Iisraeli firma Beyond Verbal on loonud rakenduse, mis eristab kõnest ja videomaterjalist emotsioone. Näiteks Donald Trumpi kõnet on huvitav jälgida kõnealuse rakenduse tehtud tunneteeristusena.
Šveitsi päritolu heaolurakendus Dacadoo jällegi mõõdab su häälest stressitaset. Masinad niisiis õpivad meie tundeid identifitseerima. Ent midagi palju hullemat on tulemas.
SINU UNENÄOD EI OLE ENAM SINU OMAD!
Isegi sinu uni ja sinu mõtted ei ole enam sinu omad. Jaapani uurijatel on õnnestunud lahti muukida unenäod. Ameerika Ühendriikides on suudetud sõjalennuki simulaatoris lennata ainult mõtte jõul, ühendades robotkäsi otse pilootide ajust saadetud käskudega, ja Austraalia uurijad arendavad elektrilist otseühendust piloodi ajju.
Dubais identifitseerib politsei registris olevaid inimesi automaatselt nutiprillide, politseiautode ja droonide abil. Seda tehnoloogiat on kasutatud ka Soomes parkimiskontrolli tõhustajana ja politseiautode registrinumbrit lugevates kaamerates.
MIDA SEE KÕIK KAASA TOOB?
Tehisintellektid õpivad praegu tohutu kiirusega meie kõnet, nägu, tundeid ja mõtteid ära tundma. Kompuutrite arvutusvõimsus ja statistiline analüüs profileerivad ja klassifitseerivad meid juba praegu edukalt kommerts- ja ametkondlikel eesmärkidel.
Teadlased teevad esimesi edusamme, et ühendada masinad inimajuga ja selle kaudu internetiga. Tesla asutaja Elon Musk on rajanud sel eesmärgil isegi firma nimega Neuralink.
Tehnoloogia võimaldab juba praegu tõhusalt kuritegu või terrorirünnakut kavandava isiku profileerimise ja identifitseerimise tema nutitelefoni ja internetisirvimise alusel.
Kuriteo toimudes oleks ametiisikul võimalik talletada sündmused kõigi läheduses olevate nutitelefonide abil. Palju ei puudu ulmefilmi Matrix maailmast, kus arvutiprogramm muutis vajadusel ka inimesi politseiagentideks, võttes kasutusse nende kehad.
ÕIGUSRUUM VAJAB KAASAJASTAMIST
Uut andmekaitseseadust kirjutades tuleb tehnoloogia võimalusi hoolikalt arvesse võtta nii heas kui halvas. Tehisintellekt sõelub ja analüüsib vihjeid märgatavalt tõhusamalt kui sada, tuhat või 10 000 politseinikku.
Iga kaamera või telefon on efektiivne nuhkimise või andmete hankimise vahend, kuid see on sama lihtsalt ka varastatav. Iga internetti ühendatud robot, isejuhtiv auto, droon või nutikas kodumasin võib olla kiusatus häkkeritele ja risk kasutajale.
Kui kaugele ulatuvat andmekogumist peaksime tulevikus lubama, ja milliste seadmetega? Kas mul on kohustus oma andmetele lisaks anda ka oma nutiauto, -telefon või -kodumasinad ametlikuks kasutamiseks, kui see aitab ära hoida kuritegu?
Kas ametiisik võib vajadusel takistada mul oma seadmete kasutamist? Kas politsei tohib uurida minu unesid või mõtteid, et leida asitõendeid?
TEGUTSEDA TULEB KOHE
Elon Musk ütles mõni aeg tagasi, et tehisintellekt on praeguse tsivilisatsiooni suurim risk. Ta arvab, et inimesed peaksid olema tõsiselt mures, sest AI suudab teha asju, mida inimene ettegi ei suuda kujutada.
Ka Mark Zukerberg, Facebooki looja ja arendaja, on olnud sunnitud tunnistama AI üleolekut ning lülitama välja ühe oma tehisintellektisüsteemidest, et takistada juturobotitel oma keeles arutlemist.
Elon Musk soovitab valitsustel kiirelt tegeleda seadusloomega, et inimene ei jääks AI-l sabas sörkima. Kui see juhtub, võib olla pöördumatult hilja midagi ette võtta – kui juba juturobot suudab genereerida oma keele, siis inimese mõtteid ja unenägusid lugev AI suudab oluliselt rohkem ja… hirmsamat.
Eesti on esimene riik Euroopas, mis on teada andnud robootikaseaduse loomise vajadusest. Eesti noorema generatsiooni teadlane Taivo Pungas tõdeb oma blogis, et Eestil on hea võimalus kasutada ära kõik tehisintellekti ja selle eri vormide positiivsed võimalused kui uurida välja ka võimalikud ohud.
VAATA KA TED VIDEOT, KUIDAS ETTEVÕTTED SU “MÕTTEID KONTROLLIVAD”
Pekko Vehviläise kolumnidest HS-s tegi ülevaate ja otsis lisa Kadi Rünkla. Pilt: Pixabay
