Virginia Tehnikaülikoolis viidi läbi uuring, mille käigus hinnati automatiseeritud sõiduviisi mõju juhile. Teadlased jõudsid sarnasele seisukohale Google’iga: sõiduki ja inimese vahel jagatud vastutus on ohuks kõigile liiklejatele. Toyota on autonoomsete autode loomisel võtnud aluseks sarnase seisukoha: päris liikluses pole jagatud vastutust.
Autotootjad ja Google on justkui hiiglaslikud tankerid kokkupõrkekursil, mõlemad vaikselt teel ühise sihtkoha suunas: võtta võimalikult suur kasum isejuhtivate autode järgmisest põlvkonnast.
Toyota on oma arenduste aluseks võtnud elulised liiklusolukorrad ja võrdsuse printsiibi, võimaldades turvalist sõiduelamust ka neile, kes mingil põhjusel autoga liikuda muidu ei saakski. Võimalik, et Jaapani autotootja valitud suund ongi õige.
KAKS ERI VAATENURKA
Autotootjad pooldavad evolutsioonilist lähenemist, juhiabisüsteemide arendamist kuni punktini, kus nad võivad pikemateks ajavahemikeks juhtimise üle võtta. Kontrastina näeb Google’i strateegia ette üleminekut otse täielikule isejuhtimisele. Toyota nii drastiliselt ei liigu vaid püüab leida efektiivset tasakaalupunkti.
Google’i veendumus, et keskteed ei ole – et inimesed ja masinad ei peaks rooli jagama – kõlab riskantselt, ent on tegelikult kõige ettevaatlikum lähenemine, kui asi puudutab tarbija ohtust.
Automatiseerimine võib juhti kahjustada kahel moel. Esiteks ahvatleb see roolis olevat inimest tegelema teisejärguliste asjadega.
Teiseks häirib isejuhtimine juhi teadlikkust olukorrast, või tema võimet juhtimissituatsioonis olulisi asju märgata ning kiiresti ja adekvaatselt reageerida.
Liites need kaks kokku – hajunud tähelepanuga juht, kellel pole aimugi, mis väljaspool autot toimub – saab selgeks, miks juhtimise vastutuse jagamine on nii ohtlik mõte.
UURING: INIMENE POLE ADEKVAATNE
Virginia Tehnikaülikool viis sel teemal General Motorsi ja Ameerika Ühendriikide Maanteeameti sponsoreerimisel läbi uuringu.
Ülikooli uurijad hindasid 12 juhi käitumist testrajal. Iga testauto oli varustatud kahe juhiabisüsteemiga: üks hoidis auto sõiduraja keskel, teine hoolitses auto pidurdamise ja roolikeeramise eest.
Uuringu eesmärk oli mõõta, kuidas inimesed reageerivad, kui autojuhtimise tehnoloogiad võtavad enda kanda auto sõidurajal püsimise, kiiruse hoidmise, ning pidurdamise. Inimesest juhi käitumine sõidu ajal salvestati.
Uurijad värbasid katseisikuteks 12 Detroiti elanikku vanuses 25-34 aastat, kes said osalemistasu 80 dollarit.
Värvatutel paluti kujutleda, et neil on pikk sõit ning mitte ainult võtta kaasa mobiiltelefon, vaid neile tagati ligipääs lugemismaterjalidele, toidule, joogile ning meelelahutusmeediale.
Kohale tulnud katseisikutele selgitati, et nendega liitub uuringugrupi liige, kes reisi kestel tegeleb koduse ülesandega ning vaatab sel eesmärgil DVD-d.
Kaksteist katseisikut asetati testirajal tavalisse maanteel autojuhtimise olukorda ning nende reaktsioonid ja tegevused salvestati.
Uurijad testisid, kas automaatsed juhtimistehnoloogiad panevad inimesi ebaturvaliselt käituma, näiteks vaimselt välja lülituma, rooli taga olles sobimatute asjadega tegelema, või kaotama teadlikkust juhtimisolukorrast.
Selgus, et olukorras, kus tehnoloogia juhib nende eest, käitub enamik autojuhte valesti kõigil kolmel ülaltoodud viisil.
Kolmetunnise testisõidu jooksul, mille käigus kasutati erinevaid juhtimistehnoloogiaid, tegeles enamik juhte mingi kõrvalise tegevusega, kõige sagedamini söömise, tagaistmelt millegi õngitsemise, mobiiltelefoniga rääkimise, tekstisõnumite ja e-mailide saatmisega.
Kui sõiduraja hoidmise tarkvara töötas, vaatas 58% juhtidest mingi aja jooksul DVD-d, 25% kasutas aega lugemiseks, suurendadaes õnnetuse tõenäosust 3,4 korda.
Juhtide visuaalse tähelepanuga ei olnud palju paremd lood. 33% kogu sõidu ajast ei jälginud juhid teed.
ÜLDISTUSI TEHA ON ENNATLIK
Loomulikult on kõnealune uuring alles alguspunkt. Ka kontrollgrupp oli suhteliselt väike ning juhtide tähelepanu hajumise teema vajab täiendavat uurimist.
Üks huvitav leid oli, et kuigi enamik juhte tegeles rooli taga kõrvaliste tegevustega, siis osa suutis hoiduda vaimselt välja lülitumast.
Selgus, et automatiseeritud juhtimissüsteemide mõju ei saa käsitleda kaugeltki ühesugusena kõigile juhtidele.
TOYOTA VAATAB TERVIKPILTI
Kui tehnikahiid Google ja Virginia Tehnikaülikooli teadlased on põhimõtteliselt seisukohal, et inimjuht ei peaks jagama robotsõidukiga vastutust, siis Toyota läheneb autonoomsete abide arendamisele uudse nurga alt, alustades liiklusturvalisusest.
Alates 1990. aastatest on Jaapani suurim autotootja Toyota tegelenud sõiduautomaatikat puudutava uurimis- ja arendustegevusega, eesmärgiga aidata kaasa sellele, et liiklusõnnetustes puuduksid täielikult kannatanud.
Viimasel ajal on Toyota sõiduautomaatika-alane uurimistöö edenenud varasemast palju kiiremini tänu uurimisasutuse Toyota Research Institute (TRI) ja tütarfirma Toyota Connected (TC) loomisele.
Üle maailma Toyota heaks töötavad teadlased ja insenerid on seisukohal, et sõiduautomaatikaga varustatud sõidukid võivad olla ühiskonnale väga kasulikud kui suudetakse keskenduda tähtsale: liiklusõnnetuste nulli viimisele.
Autod on juba praegu piisavalt nutikad, et inimesi n-ö ise sõidutada: selleks on vaja teatud juhiabisid nagu kohanduv kiirushoidik, 360-kraadi kaamerad, rajal hoidmise abi jms. ning käes ongi hetk, mil inimene tunneb, et võib korraks käed roolilt lasta. Isejuhtiv auto on senini veel illusioon.
Ehkki võib eeldada, et ühel päeval on autod teie sõidutamiseks piisavalt nutikad, on Toyota täna seisukohal, et inimese ja masina partnerlust tuleb kõvasti edasi arendada ning teha seda muuhulgas autodele inimkeskse liikluse õpetamise läbi.
Mobility Teammate Concept projekti raames valmivate sõidukite tehnoloogilised lahendused aimavad pidevalt ette inimeste käitumist ja liiklusolusid ning suhtlevad nendega.
Toyota loodab, et juba 2020. aastal on osa nende autodest varustatud sõiduautomaatikaga, mis võimaldab maanteel automatiseeritud sõitu juhi järelevalve all. Selle kontseptsiooni põhjal hindab süsteem liiklusolusid, teeb otsuseid ja võtab meetmeid maanteesõidu ajal.
Ühendriikides, Euroopas ja Jaapanis on pea kõik uued Toyota ja Lexuse sõidukid varustatud 2018. aasta lõpuks ohutussüsteemidega Toyota Safety Sense või Lexus Safety System+.
Sammhaaval liigub tootja üha suurema autonoomsuse suunas, eesmärgiga jõuda tulevikus olukorrani, kus inimene enam sõiduki tegevusse sekkuma ei peaks.
Allikas: uuring, Toyota. Tõlkisid: Kadi Rünkla, LTB. Kaanepilt: Genf, Ylle Rajasaar
