Kolmepunkti turvavöö, tänu millele on ellu jäänud vähemalt miljon inimest, tähistab tänavu oma 60ndat sünnipäeva. Vöö leiutanud Volvo liigub turvalisuse teel aina edasi, tulevad kiiruse piiramise rakendus ja joodikukaamera. Aastate jooksul kogutud andmed õnnetuste kohta tehakse kõigile kättesaadavaks.
Kolmepunktiturvavöö, mida Volvo Cars esmakordselt esitles aastal 1959, on arvestuste kohaselt suutnud ära hoida enam kui miljoni inimese liiklusõnnetustes surmasaamise – seda mitte ainult Volvodes, vaid ka teistes sõidukites.
Ent uudne turvavöö on vaid üks abivahend inimelude säästmisel ja liiklusturvalisuse kasvatamisel. On veel hulk lahendusi, mida Volvo, mida muuhulgas teame kui turvalisimate autode looja sünonüümi, on oma autodes ammu kasutanud.
Mille poole teised tootjad aga alles pürgivad. Sestap tutvustaski Volvo Cars 20. märtsil algatust nimega E.V.A., mis hõlmab 60 aasta jooksul kümnete tuhandete liiklusavariide kohta kogutud andmeid, mida Rootsi autotootja on läbi aegade kasutanud oma sõidukite turvalisuse parandamiseks.
Volvo teeb E.V.A. kaudu oma aastakümnete töö digitaalselt kättesaadavaks kõgile autotootjatele, lootuses, et see aitab vähendada suurt ebavõrdsust sõidukite turvatehnoloogiate arendamises. Mis omakorda peaks tähistama peadpööritava progressi algust autotööstuses.
PÄRIS INIMESTE PÄRIS LOOD
Volvo puhul aina räägitakse sellest, kui turvaline on see auto. 20. märtsi esitlusel said kohaletulnud näha ja kuulda päris inimeste päris lugusid.
Neid, mis oleksid võinud lõppeda väga kurvalt ent tänu turvavarustusele saab õuduslugude lõppu kirjutada optimistlikult “Happy End”. Siinkohal kaasa mõtisklemiseks Martini ja Anna lugu. Nemad tähistavad tänavu jõulude ajal kogu perega oma teist sünnipäeva.
https://youtu.be/ixNn3qdDLmU
“Meil on olemas andmed kümnete tuhandete reaalselt toimunud liiklusõnnetuste kohta, ning see aitab meil Volvo sõidukeid arendada suunas, et need oleksid reaalsetes igapäevastes liiklusoludes maksimaalselt turvalised,” selgitas Volvo Cars Safety Centre’i professor ja tehnikaspetsialist Lotta Jakobsson.
“Meie autod on loodud eesmärgiga kaitsta kõiki inimesi, olenemata nende mõõtudest, kaalust, kehakujust või soost. See on oluliselt enamat, kui kokkupõrketestides kasutatavate mannekeenide poolt kujutatavad “keskmise inimese” omadused.”
NAISED ON ÕRNEMAD
Projekt E.V.A. toob Volvo Cars’i uuringuandmetele ja mitmetele teistele allikatele tuginedes esile asjaolu, et naised on kokkupõrgete korral enam altid vigastustele.
Erinevused meeste ja naiste anatoomias ning kaela tugevuses tingivad asjaolu, et naised võivad suurema tõenäosusega saada avariis lülisambavigastusi.
Tuginedes uuringuinfole ja liiklusõnnetuste andmetele, töötas Volvo Cars välja virtuaalsed kokkupõrketesti mannekeenid, et õnnetusi sügavuti mõista ning selle alusel töötada välja tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad võrdselt head kaitset pakkuda nii meestele kui ka naistele.
Esimene niisugustest lahendustest oli 1998. aastal kasutusele võetud WHIPS lülisambakaitse, mis on ühtlasi andnud ainulaadse äratuntava kuju kõikidele Volvo istmetele ja peatugedele.
Samale järeldusele – et kõik inimesed ei näe välja nagu mannekeenid – on jõudnud tasapisi ka teised tootjad, näiteks Nissan, mis oma Londoni disainibüroos keskendub eri soost autosõitjate eripäradele ning võtab kõigele lisaks arvesse ka, millises maailmajaos need elavad – Ühendriikide “dummied” on suuremad kui Euroopa omad.
Kui panna nende ja teiste autotootjate kogutud andmed ja teadmised kokku, on maailmaülene progress ju täiesti võimalik.
Ühiskonna arengu esikohale asetamine on endiselt Volvo Cars’i ohutusalase arendustöö motivaatoriks. Volvo töötab uusi tehnoloogilisi lahendusi välja mitte pelgalt selleks, et vastata ohutusalastele standarditele või et täita seadust.
NII SÜNDISID KÜLGMISED TURVAKARDINAD
Kümnete tuhandete reaalselt juhtunud liiklusõnnetuste analüüsil põhinevad uuringuandmed näitavad, kus oleks võimalik turvalisust veelgi suurendada.
Üksnes auto ninale ja tagaosale keskendumine oleks tänaste standardite juures küündimatu, ent küljelt tulevatele ohtudele hakati autotööstuses – taas Volvo juhtimisel – mõtlema alles nelikümmend aastat tagasi.
1980-aastatel võttis Volvo Cars tähelepanu alla külgsuunalised kokkupõrked, sest nende andmete kohaselt sai palju inimesi vigastada seetõttu, et reisijaid eraldas väljaspoolt tulevast ohust liialt väike vahemaa.
Selle tulemusena rakendati 1990-aastatel mitmeid uuendusi, näiteks külgkaitsesüsteem SIPS, külgmised turvapadjad ja turvakardinad.
Kõik need algselt Volvo uuringuandmetel põhinevad innovatsioonid on nüüdseks muutunud autotööstuse standarditeks.
SELGROOG LÄHEB KRAAVIS KRÕKSUGA KATKI
Hilisemal ajal on Volvo Cars’i uuringuandmed osutanud lülisamba- ja alaseljavigastustele, mis on näiteks kraavi sõitmisel põhiprobleemiks, olenemata inimeste soost, kehakaalust ega mõõtmetest.
Sellele järgnenud analüüsi ja uurimistööde tulemusena hakkas Volvo pöörama tähelepanu vigastustele, mis võivad tekkida teelt väljasõidu korral.
Selle tulemusena sündinud tehnoloogia, mida esmaesitleti XC90 varustuses ja on nüüd kõigil SPA-platvormi mudelitel, kujutab endast löögienergiat summutavat lahendust sõiduki istmetes, mis on palju enamat kui mida näeb ette autotootjatele kehtestatud seadusandlus.
SÕBRALE JA LAPSELE KIIRUSEPIIRANG PEALE
Uute Volvodega ei saa tekkida olukorda, kus laps või sõber või lähedane võtab omaniku teadmata auto ja läheb sellega sõitma.
Nüüd on Rootsi autotootja astunud sammu edasi ja tutvustas kolmepunkti-turvavöö juubeli puhul lahendust, kus auto omanik saab määrata teistele kasutajatele kiirusepiirangu, üle mille neil sõita ei õnnestu.
Rakenduse nimi on Care Key ning see saab olema Volvode standardvarustuses 2021. aastast alates. Sellest on kasu juhtudel, kui nooruse uljus või vanaduse nõtrus paneb autot väärkasutama ja ajab kihutama – kui piirang on peal, siis seda niisama lahti häkkida ei saa. Sõidad korralikult või ei sõida üldse.
Care Key tutvustamisele eelnes tänavu märtsi algul tehtud, ja meiegi meedias vastukaja tekitanud teavitus, et Volvo piirab kõikide uute sõidukite tippkiirust 180 km/h alates aastast 2020. Selge signaal sigatsejatele, et kihutamine ei ole okei.
Volvo Cars’i tegevjuht Håkan Samuelsson kinnitas, et ettevõte soovib algatada diskussiooni selle üle, kas autotootjatel on õigus või lausa kohustus paigaldada oma sõidukitesse niisuguseid tehnoloogilisi lahendusi, mis muudaksid autojuhtide käitumist.
Nüüd kui niisugune tehnoloogia on saanud reaalsuseks, muutub see küsimus veelgi olulisemaks. Tippkiiruse piiramine ja Care Key on selle algatuse osad.
Ühtlasi näitavad need viise, kuidas autotootjad paremat liikluskäitumist toetades saavad võtta aktiivselt vastutust ja saavutada lõppeesmärgina olukord, mil liiklusõnnetused enam inimohvreid ei nõua.
“Oleme veendunud, et autotootjal on vastutus liiklusohutuse suurendamisel,” kinnitas Samuelsson. “Meie hiljutine otsus, piirata oma sõidukite tippkiirust on osa sellest mõttelaadist, niisamuti ka Care Key.”
Ta lisas, et paljud autoomanikud jagaksid meeleldi oma sõidukit pereliikmetega, kuid sooviksid tagada ka nende ohutut liiklemist: “Care Key on selleks hea lahendus, pakkudes täiendavat meelerahu.”
TURVALISUSE EEST LISABOONUST
Lisaks suuremale turvalisusele peaksid kiirusepiirang ja Care Key Volvo-omanikele kaasa tooma ka rahalise säästu.
Volvoon kutsunud kindlustusfirmasid arutlema võimaluste üle pakkuda spetsiaalset soodsamat kindlustust Volvo-omanikele, kes kasutavad niisuguseid turvalisuslahendusi.
Konkreetsed pakkumised ja tingimused sõltuvad mõistagi kohaliku turu spetsiifikast, kuid Volvo Cars loodab esimestest kokkulepetest kindlustusfirmadega juba peatselt teada anda.
“Kui suudame toetada paremat liikluskäitumist tehnoloogia abil, mis aitab autojuhtidel probleeme vältida, siis peaks see loogiliselt kaasa tooma ka positiivse mõju kindlustusmaksetele,” tõdes Samuelsson.
JOODIKUKAAMERA, JAH, PALUN!
Lisaks digiandmebaasi avalikustamisele ja kiiruse piiramise rakendusele tutvustas Volvo veel ühte algatust, mille üle rõõmustaks ilmselt iga korrakaitsja. Nimetagem seda lihtsustatult joodikukaameraks.
Volvo on seadnud eesmärgi, teha lõpp inimohvritega liiklusõnnetustele, mille põhjuseks on joobes ja häiritud olekus autojuhtimine. Joodikud, narkomaanid, nuhvlinugistajad, siit tuleb joodikukaamera!
Miks? Sest liiklusõnnetuste peamisteks põhjusteks on kihutamine (viisakalt öeldes valesti valitud kiirus) ja joodiklus, olgu see siis põhjustatud mõnuainetest või meigivahenditest. Viimase kohta öeldakse kah viisakalt “ebaadekvaatne käitumine roolis”.
Need probleemvaldkonnad on üksiti takistuseks Volvo Cars’i nullvisiooni elluviimisel. Liikluses tuleb jõuda olukorrani, kus õnnetustes inimesed enam hukka või viga ei saa. Selleks aga on vaja nõrgem lüli – inimene saada normaalselt käituma.
Kui Ameerika Ühendriikides on NHTSA andmetel 2017. aastal ligemale 30 protsenti surmaga lõppenud liiklusõnnetustest põhjustatud joobes juhtide poolt.
Eestis on see statistika veelgi rõlgem – peamised õnnetuse põhjused on turvavarustuse mitte kasutamine, joove, kõrvalised tegevused ja liigne kiirus. 2018. aastal – nagu ka varasematel – käivad omavahel tihti koos nii kihutamine kui joobes olek. Ei ole just julgustav.
Volvo Cars on veendunud, et joobes ja häiritud olekus autojuhtimisega tuleb tegelda. Selleks paigaldatakse sõidukitesse kaamerad ja sensorid, mis jälgivad juhti ning võimaldavad sõidukil juhtimise üle võtta olukorras, kus ilmselgelt joobes või ebaadekvaatses olekus juht ei reageeri hoiatusmärguannetele ja võib põhjustada inimohvritega liiklusõnnetuse.
AUTO VÕTAB ÜLE JA SÕIDUTAB POLITSEISSE*
Sõidukipoolne sekkumine võib tähendada kiiruse piiramist, Volvo on Call tugiteenuse teavitamist ohtlikust juhist ja äärmusliku meetmena ka auto peatamist ning ohutut parkimist.
“Mis puudutab turvalisust, on meie eesmärgiks õnnetuste ärahoidmine, selmet juba toimunud või toimuva õnnetuse tagajärgi leevendada,” selgitas Volvo Cars’i uuringu- ja arendusvaldkonna vanem-asepresident Henrik Green.
“Antud juhul tuvastavad kaamerad niisugust käitumist, mis võib põhjustada tõsiseid vigastusi või isegi surmasaamist.”
Näiteks kuulub sellise käitumise hulka teatud perioodi jooksul täielikult puuduv kontakt rooliga, samuti olukord, kus juhi silmad on pikemat aega suletud või liikluse jälgimiselt eemale suunatud, aga ka äärmiselt aeglane reaktsiooniaeg või sõidureas vingerdamine.
Eelpool kirjeldatud juhi jälgimissüsteem aitab sõidukil teha olulisi otsuseid, et hoida ära tõsiste vigastuste või surmasaamisega lõppevaid liiklusõnnetusi.
“Joobes juhtide tõttu toimub palju liiklusõnnetusi,” tõdes Volvo Cars’i autojuhtide käitumise valdkonna professor Trent Victor.
“On inimesi, kes usuvad, et on suutelised pärast paari drinki autot juhtima. Soovime hoolitseda selle eest, et inimesed joobe tõttu ohtu ei satuks.”
Kõikide Volvo mudelite varustamine kaameratega algab järgmise põlvkonna skaleeritava SPA2 platvormi mudelitest 2020-aastate algul. Täpsem info kaamerate hulga ja nende paigutuse kohta avaldatakse hiljem.
Tänast teavitust tuleks vaadelda koos otsusega piirata kõikide Volvo sõidukite tippkiirust 180 km/h alates mudeliaastast 2021, mille eesmärgiks on anda selge signaal kihutamise ohtlikkuse kohta.
DISKUSSIOON ON VAJALIK
Ettevõte soovib algatada diskussiooni teemal, kas autotootjatel on õigus või isegi kohustus rakendada oma sõidukites niisugust tehnoloogiat, mis muudab autojuhtide käitumist.
Nii tippkiiruse piiramine kui ka jälgimiskaamerad on hea näide selle kohta, kuidas autotootja saab võtta vastustuse ja püüelda selle poole, et ei juhtuks enam ühtki inimohvritega liiklusõnnetust.
Kõk Volvo välja pakutud lahendused – ise kiiruse piiramine, joodikukaamera, andmebaaside avalikustamine ja lisaks rida juba olemasolevaid turvauuendusi, mis autodel järk-järgult standardvarustusse jõuavad, on samm ohutuma autosõidu poole.
Teisalt on see järgmine samm inimese roolist eemaldamiseks, sest üha enam saab selgeks, et üsna suur osa selle planeedi elanikest ei hakka kunagi hoolima teistest inimestest. Põhjusi, miks me päriselust võõrandume ja hoolimatuks muutume, tuleb paljuski otsida nutiajastust.
Üks tingib teise – inimene ei ole veel valmis isejuhtivateks sõidukiteks, aga pole enam suuteline ka korralikult autot juhtima. Lõhkise küna parandamise üritamine on igal juhul tervitatav. Jätka samas vaimus, Volvo!
*Politseisse sõidutamine võiks olla järgmine teema: kui tüüp ikka nuhvlit käest ei pane või kaineks ei ehmata, viib sõit automaatselt plate peale. Oleks abiks küll.
Allikas ja pressimaterjalid: tootja
