Rootsi autotootja Volvo tegi oma lubaduse teoks ja piirab edaspidi uute autode tippkiiruse 180 km/h-ni. Omanik saab autoga kaasa Care Key kasutusõiguste juhtpuldi, mis võimaldab näiteks kogenematutele sõitjatele seada rea piiranguid. Kui hea see idee on?
Möödunud aastal andis Rootsi autotootja Volvo teada, et kavatseb piirata autode tippkiiruse 180 km/h-ni ning omanikel võimaldada rakendusega seada piiranguid teistele kasutajatele. 20. mail 2020 võttis tootja sõnast ja edaspidi ei saa ühegi uue Volvoga enam arutult kihutada. Veelgi enam, igale autosõitjale saab määrata õigused vastavalt tema oskustele.
Taolise sammuga toetab ettevõte erinevate riikide regulatsioone ja seadusandlust ning aitab kaasa sellele, et viia nullini tõsiste vigastuste ja surmaga lõppenud avariide hulk liikluses.
Volvo uuenduslikud sammud on eriti Euroopa Liidu ametnikele meeltmööda, sest nende nägemuses peavad moodsad autod juhti korrale kutsuma, kasutades selleks nii helimärguandeid, võdistavat gaasipedaali kui ka konkreetseid piirajaid.
Lisaks kiiruspiirikule saab Volvo omanik kaasa ka Care Key kasutusõiguste piiraja või hoolitsusvõtme – puldi ja nutirakenduse, mille kaudu kõigile auto kasutajatele lubada võimetekohased õigused.
Näiteks kui sõber soovib autot laenata, saab talle seada kiirusepiiri 110 km/h juurde, ka saab piirata sõiduaega ja kasvõi nädalapäevade kaupa limiteerida, kes sõita võib. Noorukeid reedest pühapäevani rooli ei lubata, sest mine sa tea, lähevad veel purjus peaga sõitma… näiteks. Alkolukku anna meile igapäev!
Auto proovib inimesest targem olla
Volvo on olnud aastakümneid turvalise auto sünonüüm ja seega pole imestada, et rootslased on vabatahtlikult asunud kiirusepiiranguid seadma ja töötanud välja rakenduse, mis kogenematutel või oskamatutel juhtidel auto ägedamad võimalused käest võtavad.
Volvo väärtustab liiklusohutust ning ehitab autosid, mis püüavad olla targemad kui autojuht ning ennetada lolle otsuseid või ka otsustamatust, näiteks juhul, kui juht roolimise asemel oma nuhvlit niblib.
Rootslaste initsiatiiv avab täiesti uue rakursi osas, mis puudutab autotootjate võimalusi ja vastutust inimjuhtide võimete hindamisel. Infoühiskonnas on ekraanisõltuvus üks suuremaid muresid, samuti kipub juhtidel hea auto roolis meelest minema, et sõita tohib vaid liiklusmärkidel näidatud kiirusega.
Loomulikult on Volvo inseneride lahenduse eesmärgiks inimjuhtide parema liikluskultuuri edendamine ning avariide ja raskete tagajärgedega õnnetusjuhtumite ennetamine. Programm “Null vigastatut Volvode tõttu” loodi juba kümmekond aastat tagasi ja jõudsate sammudega on sihi poole ka liigutud.
Auto, mis tunneb ära teele astuva jalakäija, uluki või ka jalgratturi, hoiab eelsõitjaga distantsi ja sõiduki kindlalt rajal ning värkvõrgu kaudu omasugustega infot vahetab, ongi juba korralikum liikleja, kui inimene seda on, kuid ei saa autojuhilt ära võtta vastutust.
Auto võib ju tark olla, aga juht on ikka… inimene
Eri uuringutest on välja tulnud, et kaasaegsed autokasutajad on kahjuks järjest rumalamad ega ole kursis autol olevate lisafunktsioonidega. Lisaks tunnevad juhid, et autod on nii targad ja iseseisvad, et nemad võivadki end lõdvaks lasta.
Uuringud näitavad sedagi, et keskmiselt on inimestel halb arusaam kiiruseületamisega seotud ohtudest. Selle tulemusel sõidavad paljud liiga kiiresti, hindavad oma juhioskusi ja reaktsioonikiirust üle ning alahindavad ohtu.
Nagu öeldud, ei saa ükski autotootja ega maailmatark sõiduk võtta autojuhilt vastutust juhtimisotsuste üle, vaid osundada puudujääke juhtimises.
Car Key on positiivselt kasutades suurepärane idee anda inimesele võimalus võtta vastutus kogenematumate eest ja määrata neile rida piiranguid, mis sõidu lõppkokkuvõttes turvalisemaks muudavad. Kui aga omanikul on mõte kellelegi käkki keerata (no läheb partneriga tülli), saab vastutusest ahistamine.
Mõnigi vaatleja on seadnud kahtluse alla autotootjate õiguse olemasolevate tehnoloogiatega piiranguid seada – ehk peaks ikkagi uskuma inimeste seadusekuulekusse?
Volvo insenerid on veendunud, et ajavad õiget asja: inimene peab ju aru saama, et kihutamine on kurjast ning võimalik, et ta ei kipugi kihutama, kui teab, et auto lihtsalt ei astu kiiremini kui 180 km/h edasi!? Lisaks on kiirus teatud hetkest liiga suur, et auto pardal olev moodne tehnoloogia suudaks avariisid ennetada.
Rootslane jääb rootslaseks ja valib oma tee
Volvo Cars usub endal olevat kohustuse jätkata teerajaja rollis autotootjate õiguste ja kohustuste üle peetavas arutelus.
Siin saab paralleeli tõmmata viiruspandeemia-aegsele arutelule, kas rootslased tegid ikka vastuvoolu ujudes ja täielikku liikumispiirangut kehtestamata jättes õigesti? Inimesi tuleb usaldada, nii viiruspiirangute kui ka auto kasutamise puhul – kui ise oled hooliv, ei ole vaja ka karme reegleid ja kinnimaju.
Autotootjana tunneb Volvo vastutust selle eest, et kasutusele võetaks meetmed, mis võivad päästa inimelusid, isegi kui see tähendab potentsiaalsete klientide kaotamist.
Tõsi see on, et autode üha ägedamaks muutmise ajastul tuleb kuskil vastu sein, mis lähtub füüsikaseadustest – mitte ükski masin ega nutikas infra ei suuda ära hoida suurtel kiirustel toimuvaid avariisid ja inimelu säilitada.
Sestap tulebki leida optimaalseim lahendus, kuidas elusid säästa. Enamus lääneriike on kehtestanud korralikud kiirusepiirangud, isegi Saksamaa kiirteedel tõmmatakse “vaba vesi, põhjagaas” lubamisega tagasi.
Ja ikkagi leidub kõikjal neid, kelle jaoks kehtivad piirangud midagi ei tähenda. Liigsest enesekindlusest ja auto kõikvõimekusse uskumisest põhjustatud laibarida ulatub Euroopas kümnetesse tuhandetesse.
Kui siia lisada uue aja haigus, roolimobiiliklus, saamegi kehva kombo, mis töötab vastu suurele eesmärgile viia rasked vigastused ja surmad liikluses nullini.
Niisiis on rootslased taas valinud tee, mis võibolla kohe ei tundugi arusaadav, aga pikapeale toob soovitud tulemuse: Volvo loob võimaluse olla parem juht. Ostad Volvo, oled teadlikult parem juht.
Pressimaterjale sirvisid Kaja Saksakulm ja Ylle Tampere. Kaanepilt: Volvo
