Esimesed lumesajud koos massilise rehvivahetusega on kohal. On aeg korrata üle põhitõed rehvide teemal, et talv ei tuleks sel aastal ootamatult. Alljärgnevalt kümme olulist põhitõde, et talverehvide vahetus sujuks muretult.
Talverehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Seadus käib eeskätt naastrehvide kohta, sest lamellrehvidega on lubatud (kuigi mitte soovitatav) sõita aastaringselt.
Seadus annab ette tähtajad, aga autojuht peab siiski ise otsustama, millal on õige aeg rehve vahetada. Praktikas tähendab see näiteks seda, et kui on palju sõitmist öisel ajal ja väljaspool linna, on mõistlik talverehvid varakult alla panna.
Lamellrehvid on keskkonnasõbralikumad, vaiksemad ja turvalised, kuid musta jää ja ootamatute öökülmade puhul võib naastrehv pakkuda kindlamat sõitu. Rehvivalik tulekski teha oma vajaduste ja harjumuste alusel.
REHVIVAHETAJA MEELESPEA
1. Kontrolli rehvide vanust
Enne rehvivahetust on vaja kontrollida rehvide vanust ja seisundit. Kui autoga sõidetakse vähe, võivad sellel all olla vägagi vanad rehvid.
Reeglina peetakse ohutuks rehve, mis on valmitatud kuni 10 aastat tagasi (sic! mitte segi ajada rehvide kasutuseaga!). Sellest vanemate rehvide kummisegu on tõenäoliselt juba nii kõvastunud, et nendega liiklemine ei pruugi enam ohutu olla.
Rehvi vanust saab kontrollida rehvi küljel asuva DOT-märgistuse järgi. Neljakohalise numbrikombinatsiooni kaks esimest numbrit tähistavad tootmise kuupäeva ja teised aastaarvu.
2. Kontrolli turvisemustrit
Talverehvide turvisemustri sügavus peab olema vähemalt 3 millimeetrit, naastrehvide naastusid peaks olema kõikidel rehvidel alles enam-vähem sama palju.
Tasub vaadata ka mustri kulumist – kui rehv on ühest servast rohkem kulunud, tasub lisaks rehvirõhule kontrollida ka rataste kokkujooksu.
Hea on meeles pidada arvukaid teste: kulunud talverehv võib teel käituda kehvemini kui heas korras suverehv.
3. Vaheta rehve sobivas kohas
Kui on kavas ise rehve vahetada, tuleks valida selleks sobiv ohutu koht ja vajalikud tööriistad. Pind peab olema sile ja kõva, auto paigalpüsimiseks kasutada tõkiskingi.
Autos olev tungraud on mõeldud vaid ajutiseks olukorra lahendamiseks, seda ei ole soovitatav kasutada igal hooajal rehvide vahetuseks.
https://www.youtube.com/watch?v=myTHsXdNhu8
4. Kontrolli rehvirõhku
Rehvirõhku tasuks reguleerida võimaluse korral juba enne rehvide autole alla panemist. Pisut suurem rehvirõhk ei ole ohtlik, kuid võib vähendada sõidumugavust.
Kuu aja pärast tuleks rehvirõhku uuesti kontrollida. Tasub meeles pidada, et õhutemperatuuri langus mõjutab ka rehvirõhku ja suurema pakase korral peaks rehvirõhku suurendama.
5. Keera mutrid kinni
Rattamutrid tuleb hoolikalt kinni keerata vastavalt tootja soovitustele, see eeldab momentvõtme kasutamist.
Ülekeeramine võib velgi kahjustada, eeskätt käib see valuvelgede kohta. Valuvelgedel peab kindlasti kasutama ka õigeid polte ja mutreid.
Tasub pöörata tähelepanu ka sellele, et mutrite vahele võib jääda veidi liivateri või mustust ja sõitma hakates võivad mutrid veidi loksuma hakata. Seetõttu tuleks esimeste sõitude järel teha järelpingutust.
6. Säilita rehve õigesti
Alt ära võetud rehvid ei tohiks jääda nukralt järgmist hooaega ootama. Need tuleks puhtaks pesta ja eriti talverehvide mustri vahelt kivikesed eemaldada.
Survepesuriga pestes tuleks vältida liialt suurt ja pistelist survet, see võib rehvi struktuuri kahjustada.
Pestud rehvidel tuleks lasta korralikult kuivada. Sobiv hoiukoht on jahe, kuiv ja päikesevalguse eest kaitstud, samuti tuleb vältida rehvide kokkupuudet kemikaalidega.
Kui rehvid asetada üksteise otsa, ei tohi nende peale midagi muud laduda, sest alumise rehvi jaoks muutub raskus liialt suureks.
Kui rehvide hoiuks kohta napib, on abiks rehvihotell, kus pakutakse sageli ka eelmainitud hooldust ja korrektseid säilitustingimusi.
7. Vali sobiv sõidustiil
Lisaks õigele rehvile on oluline valida ka ilmaoludele vastav sõidustiil. Valesti valitud sõidukiiruse puhul ei pruugi päästa ka kõige paremad rehvid.
Suvel unarusse vajunud teadmised ja oskused tasub meelde tuletada, sest libedal teel käitub auto hoopis teisiti, pahatihti juhile ootamatult.
Sügisel võib teede olukord vägagi palju muutuda õhutemperatuurist ja ilmast sõltuvalt, seega tuleks valida oludega sobivad sõiduvõtted.
8. Sõida naastrehvid sisse
Talverehvid käituvad ka kuival asfaldil teisiti kui suverehvid. Kui oled mingil põhjusel otsustanud uute naastrehvide kasuks, pea meeles, et need tuleb ka n-ö sisse sõita.
Sissesõitmise jooksul tuleb vältida tugevat kiirendust, pidurdust ja kurvivõttu esimeste sadade sõidukilomeetrite jooksul, et naastud asuksid kindlalt oma õigetele kohtadele.
9. Vali õiged lamellrehvid
Mitte iga M+S märgistusega rehv ei ole tegelikult Eesti oludesse sobiv. Tõenäoliselt on osa lamellrehvide kehvast kasutajakogemusest tingitud just asjaolust, et autoga tulid kaasa meie oludesse sobimatud rehvid.
Praktikas kasutatakse lamellrehvide pähe ka selliseid talverehve, mis on mõeldud naastutamiseks, aga millesse naaste paigaldatud ei ole. Selline rehv on talvel kehvema pidamisega kui algusest peale lamellrehvideks disainitud rehvid.
Isegi kui sellisel rehvil on lamellid, siis on nad projekteeritud ikkagi töötama koos naastuga ja viimasteta on need oluliselt ebaturvalisemad.
10. Ära kasuta talverehve liiga kaua
Rahvusvaheline tava loeb rehvi soovituslikuks maksimaalseks kasutuseaks 6 aastat, kuid reaalsus on see, et rehvide eluiga lõpeb Eesti oludes juba palju varem. Ja see ei tähenda üksnes mustri lõpuni kulumist.
Korduvalt on rehvitestidesse kaasatud ka kasutatud rehve. Mõned vanad ja kasutatud rehvid on testijaid üllatanud, kuid üldiselt öeldakse, et üsna lõpuni kulunud (aga veel legaalsed) talverehvid käituvad nagu suverehvid või isegi kehvemini.
Põhjuseid ei pea kaugelt otsima: kasutusel kuluvad naastud – need muutuvad ümaramaks. Samamoodi kuluvad ümaramaks ka lamellid, mille pidamine oleneb muuhulgas lamelli serva teravusest.
Eesti oludes peaks talverehve vahetama üle paari hooaja. Seda nii juhi, sõitjate, kaasliiklejate kui ka auto tervise huvides.
Allikas: Soome rehviliit, Trafi.fi, Maanteeamet. Materjalide põhjal: Lena ja Ylle
