2017. aasta oli maailma lennunduses kõigi aegade kõige turvalisem. Juhtus vaid 10 surmaga lõppenud õnnetust. Üleilmne koostöö ja ohutust mõjutava tehnoloogia areng on põhjused, miks võime uhkust tunda nii suurepärase tulemuse üle.
Igal aastal tehakse maailmas ligi 37 miljonit lendu. Mõelge: 37 miljonit! Eri arvutuste põhjal on taevas, sinna tõusmas või sealt laskumas on igal ajahetkel 3 miljonit inimest, ja see arv kasvab sedamööda kuidas lendamine muutub taskukohasemaks.
Üks tegur lendamise ohutumaks muutmisel on olnud Euroopa Liidu must nimekiri – kui ettevõte ei vasta teatud tingimustele, ei lubata sel Euroopa õhuruumi lihtsalt siseneda. Ja tundub, must nimekiri töötab. Kõik pingutavad, sest lennundus on hiigeläri.
2017 NUMBRITES
Eelmisel aastal juhtus lennunduses 10 surmaga lõppenud õnnetust. Neis hukkus 44 inimest, ütleb Aviation Safety Network’i statistika, kus läheb arvesse iga, rohkem kui 14 reisijaga tasuline lennureis. Registreerimata jäävad näiteks sõjalennukid.
Madalmaade lennukonsultatsioonifirma To70 väljastas 2017. aasta tsiviillennunduse turvalisuse ülevaate ning selles on viide vaid kahele surma toonud õnnetusele. Mõlemad õnnetused toimusid turbo-prop väikelennukitega ning neis hukkus kokku 13 inimest. Suurte reisilennukitega mullu õnnetusi ei registreeritud.
Sydneys juhtunud vesilennuki õnnetus, milles hukkus 6 ning Costa Ricas Cessna Caravan lennukiga juhtunud intsident, kus sai hukka 12 inimest, aruandesse kirja ei läinud, sest lennukid kaalusid vähem kui 5700 kg. Toimus ka kaks õnnetust kargolaineritega.
To70 statistika põhjal on tõenäosus sattuda lennuõnnetusse nüüd vaid 1 16 miljonist. See number pruugib muutuda aga niipea, kui tuleb kehvem aasta kui seda oli 2017.
TURVALISUSE VÕTMESÕNA: KOOSTÖÖ!
Popular Science’i intervjueeritud spetsialistide sõnul ei ole ükski asjaolu eraldi võttes seda turvalisust esile kutsunud. Küsimus on mitme ohutust mõjutava tehnoloogia arengu koosmõjust.
Endine Ameerika Ühendriikide transpordiameti uurija Mary Schiavo märgib, et muutus algas 1990. aastal. Üheksakümnendaid tuleb lennunduse turvalisuse arengus pidadagi üheks olulisemaks.
Turvalisust mõjutanud tehnoloogiatest osutab Schiavo eraldi kokkupõrkevältimise süsteemidele nii maal kui õhus ja lennujuhtimise arengule. Lisaks tõstab ta esile personali, eriti pilootide omavahelise suhtluse ja koostöö paranemise turvalisuse suunal.
Keskne turvalisust mõjutanud tegur on olnud kogu lennunduse valdkonna võimekus õppida varasematest õnnetustest. Samal ajal on automaatika teinud lendamise turvalisemaks ja mootorid arenenud töökindlamaks.
Oluline kaassaaitaja on ka anonüümne raporteerimissüsteem, mille abil näiteks piloodid ja lennujuhid võivad enda isikut avalikustamata raporteerida märgatud ohuolukordadest ja turvariskidest.
Viimase positiivse asjana, mis turvalisuse arengut soosib, toob Popular Science esile Euroopa Liidu koostatud musta nimekirja, mis sisaldab lennundusettevõtteid, mis ei tohi Liidu territooriumil tegutseda.
Nimekirja kantud Indoneesia lennufirma oligi üks vähestest, mille lennukiga toimus mullu üks õnnetus, mis surma külvas.
Popular Science’i ja To70 materjalide põhjal: Kadi Rünkla
