14. novembril saab 35 aastat esimese 30 km/h kiirusepiirangu kehtestamisest. Saksamaa eeskuju on järginud paljud Euroopa riigid. 30-kilomeetrist sõidukite liikumiskiirust loetakse asulasisesel teel rahustavaks ja näiteks ka rattaliiklust soosivaks.
14. novembril, 1983. aastal kehtestati Saksamaa väikelinnas Buxtehudes kogu kesklinna tsoonis 30 km/h kiirusepiirang. Piirangu ideeks oli rahustada kitsaste tänavate ja jalakäijate suurema kontsentratsiooni alal liiklust, et oleks tagatud suurem ohutus.
Buxtehude eeskuju järgisid üsna pea teised Saksamaa linnad ja seejärel ka paljud linnad mujal Euroopas. Päris pead anda ei saa, et tegu oleks olnud maailmas esmakordse algatusega, Euroopas üks esimesi oli see aga küll.
Kuulus Albert Bexhövest
Muuhulgas on Buxtehude seotud ka Eestiga – sealt linnast pärines 13. sajand alguse Riia peapiiskop Albert von Buxhoeveden, kel oli suuri teeneid siinsetele alade ristiusustamisel ja Euroopa integreerimisel.
Buxhoevedeni baltisaksa aadliperekond oli Eestis esindatud kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Nad kuulusid Liivimaa vanimate ja auväärseimate aadlisuguvõsade hulka.
Liivimaale Buxhoevedenid Saksamaalt, kus nende esivanemad teenisid Bremeni peapiiskopi ministeriaalidena. Suguvõsa sai oma nime Bremeni peapiiskopkonnas asuva Bexhövede küla järgi.
Jalgratturid hüppaksid sadulasse
Tallinna linna rattastrateegia toob mh välja, et 30 km/h piiratud kiirus soosiks jalgrattaliikluse arengut. See aitab kaasa müra ja heitmete vähenemisele ja sõbralikuma linnaruumi tekkele.
“Ohutult saavad ratta- ja autoliiklus koos eksisteerida ainult siis, kui autoliikluse reaalkiirus on kuni 30 km/h.
Hollandi rattateemalise turvalisuse ülevaateartikkel 46 tõi välja, et Hollandi rattakasutajate kiirus on väiksem kui teistes riikides – peatumisi arvestamata 16–18 km/h.
Kiiruse ja riskikäitumise seisukohalt toodi uuringu põhjal välja kaks põhilist rühma: rohke erivarustuse ja kiivriga kiiruslembesed sõitjad ning tavariietega, kiivrita rahulikud sõitjad.
Strateegia peamisteks sihtrühmadeks valitud tööl ja koolis käijad kuuluvad mõlemad eeskätt teise rühma ning see aitab kaasa rahuliku ja ohutu rattakultuuri kujunemisele Tallinnas.“
Allikas: Valdo Praust, Tallinna rattastrateegia. Kaanepilt: arhiiv