Ega tali taeva jää – lähipäevadel lubatakse Eestis pakast ja kuni 15 miinuskraadi. Olgu auto moodne või vanamoodne, 10 ja rohkem külmakraadi tekitavad osale autojuhtidest paraja peavalu: aku ei anna särtsu. Küsisime eksperdilt, mismoodi akut pakasega kohelda ning millal vana uue vastu vahetada?
Mõne külmakraadiga õue peal laibastuv auto teeb omaniku murelikuks. Kõige tõenäolisemalt – ehkki mitte alati – on põhjuseks tühjaks jooksnud või oma aja äraelanud aku Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull selgitab, kuidas tagada, et auto käivituks.
AKU ELUIGA ON VÄHEMALT 5 AASTAT
Aku (akumulaatori) eluiga sõltub erinevatest teguritest. Kvaliteetne aku peaks vastu pidama vähemalt 5 aastat. Kui aku on vaid paar aastat vana, aga auto ei käivitu, siis on tõenäoliselt aku tühjaks jooksnud ja seda ei pea välja vahetama.
Pliiaku puhul on võtmeküsimuseks selle korralik laetus. Talvel võiks olla aku kogu aeg laetud. Alalaetud akus tekib plaatidele oksiidikiht, mis toob kaasa autoaku enneaegse surma – pole harvad juhused, kus uue autode akud “panevad saba” aasta-kahega.
Kui aku on laetud vaid 10 protsendi ulatuses, siis jäätub see juba 10 miinuskraadi juures, kui aku on laetud 40 protsendi ulatuses, siis 25 miinuskraadi juures. Täislaetud aku siinses kliimavööndis ei jäätu.
Aku jäätumise temperatuur vastavalt laetusele
100% laetud aku jäätub -70 c° juures
40% laetud aku jäätub -25 c° juures
10 % laetud aku jäätub -10 c° juures.
TEE PIKEMAID SÕITE
Kui autoga sõidetakse sageli pikki vahemaid, siis enamasti käivitamisega probleeme ei teki. Kui aga liigutakse vaid hommikul linna piires kodust tööle ja õhtul tagasi, on auto tõrksus käivitamisel tõenäoline.
Aku tühjenemist soodustab lühikese sõidu ajal kõikide voolutarbijate sisse lülitamine: klaasi,- peegli, -istme-jm. soojendused, roolisoojendus, mootori eelsoojendus, raadio, telefonilaadija… Alla 10-kilomeetrine sõit on aku jaoks karuteene: see mitte ei lae, vaid sureb vaikselt. Esimeste külmadega tõmbub patarei lihtsalt jäässe.
ENNETA AKU TÜHJENEMIST
Aku tühjaks saamise ennetamiseks on mitu võimalust. Kõige lihtsam on regulaarne pikemate vahemaade läbimine, linnaliikluses üllatuslikult ka töötava mootoriga autoga “tiksumine”.
Vajalik läbisõit sõltub konkreetsest akust ja autost, aga enamasti piisab 50 kilomeetrist maanteesõidust või tunnisest linnasõidust. Kõlab ehk ootamatult, aga mõnikord on ka liiklusummikus istumisest kasu, eriti kui samal ajal elektritarbijaid mõõdutundega kasutada.
Teine ja mõnevõrra tülikam viis on panna aku kodus või teeninduses laadima. Juhul kui aku on näiteks pikalt seismise tõttu täiesti tühjaks jooksnud, ongi see sisuliselt ainus viis akut täita.
Isegi kui auto käivitatakse näiteks teise auto akult või tõmmatakse käima ning sõidetakse tund või paar, ei ole võimalik täielikult tühjaks jooksnud akut enam sõiduga täis laadida.
Aku kodus laadimiseks peab tundma oma autot ja teadma, kas aku mahavõtmine on lihtne ja lubatud. Leidub tänapäevaseid autosid, millel aku ei asu kapoti all, vaid raskesti ligipääsetavas kohas, näiteks tagaistme all.
Ise käsitsi kallale minnes võib elektroonika trikitama hakata. Enamike kasutatud keskklassi autode puhul see vanakooli meetod siiski töötab, kuid oluline on laadida akut piisavalt kaua – ainult öisest laadimisest võib jääda väheseks.
AKU LAADIMISE KULDREEGLID
* Väldi õues miinuskraadidega aku laadimist
* Lae akut ruumis, mis on kuiv ja soojem kui õueõhk
* Võta laadimiseks aega, kasvõi ööpäev
* Karmi pakasega aitab auto mahavõtmine ja tuppa tõstmine
Näiteks, kui aku on ligikaudu 11,5V siis 10 amprit tunnis laadides saab 100 ampertunnise aku täis 10 tunniga, seda nn trafo-laadijaga laadides. Kui kasutatakse odavat automaatlaadijat, siis võib aku laadimiseks kuluda ka kuni 2 ööpäeva.
Kindlasti ei saa happeakut automaatlaadijaga sajaprotsendiliselt täis, kuna need laadijad lõpetavad laadimise, kui on saavutanud teatud voldid. Happeaku elektrolüüdi tiheduse saab üles pikemaajalise ja madala amperaasiga laadides.
Kui laadimine näitab, et aku saab tunni ajaga täis, siis on see hoopis viide sellele, et aku on läbi ja tuleb välja vahetada.
Karmi külmaga aitab ka aku ööseks maha võtmine ja sooja kätte tõstmine, aga see ei lae akut vaid väldib pooltühja aku külmumist. Seega on tegu ajutise lahendusega.
AKU HOOLDAMISE PÕHITÕED
Tootja on iga auto puhul ette kirjutanud, milline aku autole sobib, seega tuleks aku ostmisel lähtuda tootja poolt antud sobivustabelist.
Kui räägime aku mõõtmetest ja kinnitustest, siis kõrvale kalduda pole võimalik, aga võimalusel võib paigaldada õiges mõõdus ent suurema mahutavuse ja käivitusvooluga aku. Sellisel juhul püsib aku kauem täis ja talviseid käivitamisprobleeme esineb vähem.
Aku puhul on tähtis jälgida, et klemmid ja kinnitusjuhtmed on puhtad, sest mustus tekitab lühise ja aku tühjeneb.
Osal akudel saab kontrollida ise elektrolüüdi taset ja kui see on liiga madal, tuleb lisada destilleeritud vett. Tänapäeval on enamik autoakusid hooldevabad, nendel pole elektrolüüdi taset kontrollida vaja.
Aeg-ajalt, eriti kui sõite on vähe ja need on lühikesed, võiks kontrollida aku happe tihedust, mis annab teada, kas aku vajab täiendavat laadimist. Kui on teada, et auto jääb külmal perioodil pikalt seisma, võiks aku eelnevalt täis laadida.
40 c° juures on laetud aku elektrolüüdi tihedus 1,27 g/cm3
20 c° juures on laetud aku elektrolüüdi tihedus 1,28g/cm3
0 c° juures on laetud aku elektrolüüdi tihedus 1,30g/cm3
-20 c° juures on laetud aku elektrolüüdi tihedus 1,31g/cm3
Kaanepilt: Allikas: Hansapost, Akuexpert
