Maailma naiste aasta auto 2024 valimised on toodud ettepoole ning võitja kuulutatakse välja enne Euroopa aasta autot. Esimene valik on tehtud, euroopa kohtunikel on hindamine järjest keerulisem, sest valikus on rida mudeleid, mis kõigile sihtturgudele ei jõuagi.
WWCOTY ehk maailma naiste aasta auto žürii on viimase aastaga laiendanud areaali ja kasvanud 75 liikmeni. Kohtunikke on ühtekokku 52 riigist ning lemmikute valik on turgude erinevuse tõttu järjest raskem. Naised ei anna alla, vaid proovivad hindamisprotsessi järjest lihtsamaks ja selgemaks muuta.
Kategooria parimad tuleb kohtunikel valida veel tänavu, võitjad kuulutatakse välja 29. jaanuaril – varasemalt on naised sättinud hindamise mõnele olulisele kevadisele tähtpäevale kuid 2024. aastal tehakse tempot ning parimad selguvad enne kui Euroopa aasta auto tiitel, mis antakse üle Genfi autonäitusel 26. veebruaril.
Viis kategooriat ja e-d nende seas
Kategooriaid on tänavu viis: parim pereauto, SUV, keskklassi auto, 4×4 ja pikap ning luksusauto. Seekord on mindud kõigi jaoks arusaadavat teed ja autod mõõdulindiga üle käidud. Vaid 4×4 ja pikapid ning preemiumid võivad olla kuitahes pikad, kõrged, laiad. Teiste jaoks kehtib maagiline 4,6 meetrit: kõik, mis hindamisel, on sellest kas pikem või lühem.
Igal kohtunikul on ühe kategooria jaoks 15 punkti. Need punktid saab jagada kuni kolme sõiduki vahel, ainus tingimus, et hinnatavaga on žürii liige ka ise sõitnud.
Naised võiks ka sõidukõlbulikuks tunnistada!
Eestit esindab WWCOTY žüriis selgi korral Accelerista vastutav väljaandja, autoajakirjanik Ylle Rajasaar. Ta on hindamist alustades üsna nõutu, sarnaselt lähiriikide kohtunikele: “Eri kategooria eelvalikutest on paista, kui kõhnuke on meie mudelite kultuurikiht – näiteks on SUV-de klassis imeilus Fisker Ocean, auto, mida aastaid sai oodata ning mis tänavu edukalt alustas maailmaturneed. Olen Fiskeriga suhelnud umbes kaheksa kuud, kuid kui tahaksin seda autot proovida, peaksin ise USA-sse lendama, ja see olekski vaid eksperiment, sest meil Fiskeri autod ilmselt mitte kunagi müügile ei jõua,” rääkis Rajasaar.
Eesti kohtunikku rõõmustab aga organisatsiooni mõistlik otsus elektriautod ja sisepõlejad samasse patta panna: “Elektriautode kategooria eraldi on nüüdseks vist kõikidelt “iludusvõistlustelt” kadunud või kohe kadumas, võimalik, et kuskil keegi annab eriauhindu parimale EV-le. Üldiselt ollakse jõutud üksmeelele, et täiselektriline sõiduk on täpselt samasugune neljal rattal plekk-liisu nagu iga teinegi,” lisas Rajasaar.
Eesti punktid, olenemata nimekirjade võõrapärasusest ja osa sõidukite kättesaamatusest, andmata ei jää: “Ei ole mõtet teha draamat, võibolla vaid noobelautode nimekirja saan südamerahuga kõrvale tõsta – näis, kes ja kui palju saavad üldse seal midagi hinnata, sest kohtunikud kurdavad üsna ühehäälselt üle ilma, et naistele ei taheta Lambosid niisama lihtsalt kätte anda. Vaadata lubatakse, aga sõitma pead… mõne “oskajaga” koos,” muigab Ylle ja tõdeb, et WWCOTY kohtunikele võiks usaldada mistahes sõiduvahendeid, sest valdavalt on žüriis koos profid sõitjad ja ka võistlussportlased.
“Eks näeme, kaua see “naised valivad autot” erisus veel kestab, elektriautod on juba tunnistatud tavalisteks autodeks, äkki oleks aeg naised ka “sõidukõlbulikuks” tunnistada!?” pakub Eesti žüriiliige välja. “Sõidukite iludusvõistlused on ammu nišitoode, kuigi Eestis on koguni kaks võistlust, meelt lahutav kommertslik gaala ja pikkade traditsioonidega EAA. Ja kellele need lõpuks korda lähevad!?” küsib Rajasaar otsekoheselt.
WWCOTY valib autot 2009. aastast
Naiste Maailma Aasta Auto on ainus autoauhind maailmas, mida valivad üksnes nais-autoajakirjanikud. Selle lõi 2009. aastal Uus-Meremaa autoajakirjanik Sandy Myhre, kes tänaseks on taandunud WWCOTY aupresidendi kohale. Organisatsiooni juhib kohtunik Hispaaniast, Marta García.
Kuid peale aasta parimate autode valimise on WWCOTY eesmärk ka naistele automaailmas nähtavust anda, aidata kaasa nende hääle kuuldavusele kõigil kontinentidel, sest naiste jaoks tähendab (võrdne) liikuvus ka ligipääsu paljudele isiklikele ja tööalastele võimalustele. On imekspandav, kui suur osa maailmast vaatab naisi roolis ikka veel kui ilmaimet või isegi nagu “alamat klassi”. Seda arhetüüpi WWCOTY murda püüabki.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
