Politsei tuletab kõigile paadiomanikele meelde, et kevadel uuele navigatsioonihooajale vastu minekuks peab ettevalmistused tegema juba nüüd. Alus tuleb talvekorteri jaoks üle vaadata ja parandada vigastused.
Politsei- ja Piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla sõnul leidub veel neid, kes näiteks kalastamisest viimast võtavad.
„Paljud veesõidukid on juba talvekorteritesse jõudnud või peatselt sinna jõudmas, ent on neidki, kelle paat veel vees seisab. Kui seda enam ei kasutata, soovitame paadi siiski välja tõsta – hooletus või hajameelsus võib muidu kallilt kätte maksta.“
Enne külmade saabumist tuleb ära teha vajalikud toimingud, et kevadel lahtist vett korras paadiga tervitada. Pärast veest välja võtmist tuleb puhastada paadi põhi ja kontrollida, et seal vigastusi ei ole. Praod tuleb parandada, et vältida hilisemaid suuremaid kahjusid.
Kui esineb külmumisoht, tuleb tühjaks lasta paadi veesüsteemid ja veepaagid ning unustada ei tohi pilsivett – taas selleks, et lõhki külmumist vältida. Vajadusel tuleks määrida määritavad liigendid ning vahetada mootori ja mootorijala õli.
Kui veesõiduk jääb talveks välja, tuleb maha tõsta ka aku ja see hoiustada plusskraadidega hästi ventileeritud ruumis.
“Kui endal teadmistest väheks jääb, soovitame pöörduda asjatundja poole, et alus talvekorda teha,“ paneb Marge Kohtla paadiomanikele südamele.
PPA suvine navigatsioonihooaeg kestis 1. maist kuni 31. oktoobrini. Seni, kuni vesi on lahti, aitab PPA hädasolijaid veesõidukitega, jää tekkimisel on amet valmis jäält päästeks.
Suvisel navigatsiooniperioodil laekus merevalvekeskusele 200 teadet juhtumistest merel ja piiriveekogudel. Abi vajas 444 inimest, kellest päästeti 339, ise pääses 97, hukkununa leiti kuus ja teadmata kadunuks jäi kaks inimest. Vabatahtlikke kaasati sündmuste lahendamisse kokku 84 korral. Keskmine sündmuskohale jõudmise aeg oli 35 minutit.
Allikas: PPA. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
