Palav ilm teeb sõidu alustamise põrguks: autosse istudes lõpeb õhk ja kõrbeb tagumik. Kuumus paneb auto kliimaseadmele kõva koormuse. Järgnevalt viis näpunäidet, kuidas auto efektiivselt maha jahutada.
Uuringud on näidanud, et 30-kraadise ja kuumema temperatuuriga aeglustub autojuhi reaktsioon 20% ja tema keskendumisvõime langeb oluliselt. Põhimõtteliselt saavad meist kõigist palava ilmaga roolijoodikud, sest 30 plusskraadiga käitume samamoodi nagu siis, kui meie veres on 0,5 g/l puhast alkoholi.
JAHUTA AUTO ENNE SISSEISTUMIST MAHA
Uuematel autodel on võtmepuldil akende pooleldi avamise funktsioon. Selleks, et aknaid paotada, tuleb usteavamise nupp põhja vajutada. Nii saab tekitada sõitjateruumi kerge tuuletõmbuse enne autosse istumist.
Need autoomanikud, kelle sõiduk ise aknaid avada ei mõista, võiksid turvalises kohas jättagi aknad kergelt avatuks, et õhk liiguks. Kui seda võimalust ei ole, tuleks enne autosse istumist avada korraks aknad või uksed ja kabiin maha jahutada.
ÄRA PIINA KLIIMASEADET
Kliimaseadet ei ole mõtet kuuma ilmaga autosse istudes kohe sinisesse keerata. Otsese päikese käes võib temperatuur sõitjateruumis tõusta üle 60 kraadi. Jahutus ei suuda selles olukorras midagi teha, sest kuumus on kõikjal.
Mõistlik on avada aknad ja uksed ning kui kohe on vaja liikvele minna, siis jätta avatuks üks esiaken ja diagonaalis tagaaken – nii ei teki tuuletõmbust, mis ka suvekuumuses võib saada saatuslikuks kurgule või kõrvadele.
Ja nagu ülal öeldud – proovi järele, kas sinu auto puldist saab aknaid paotada. VW grupi autodel on see võimalus kõigil olemas (ka tarbesõidukitel). Aknad saab sulgeda samast nupust kust neid avati.
UNUSTA RINGLEV ÕHK
Teine tüüpiline viga, mida kuuma ilmga tehakse, on õhu siseringluse sisselülitamine. Usutakse, et see aitab akende uduseks tõmbumise vastu. See on müüt! Õige on lülitada kliimaseade kuuma ilmaga “AUTO” režiimile.
Edasi toimetab automaatika, mis vajadusel kasutab ära autos sees ringleva õhu ning vajadusel “hingab” seda väljast juurde. Siseõhu keerutamise nupp paikneb enamasti keskkonsooli allosas ja sel on peal külili u-tähe kujuline nooleke.
JAHEDA ILMAGA KASUTA KLIIMASEADET
Kuigi talupojamõistus ütleb, et jahedal hommikul pole vaja kliimaseadet näppida, on mõistlik see sisse lülitada. Nii ei muutu aknad välis- ja sisetemperatuuride erinevuse tõttu uduseks ning sõitjateruumis saavutatakse mõne minutiga ühtlane temperatuur.
SUUNA VENTILATSIOONI ÕIGESTI
Vana hea füüsika tuleb appi isegi siis, kui on vaja sättida ventilatsiooniavadest tulevat õhuvoogu. Seda ei ole vaja lasta sõitjatele otse näkku, ehkki teatud puhkudel, kui õues on kurikuum, on külma õhu otsene puudutus väga mõnus.
Ventilatsiooniavad on mõistlik reguleerida õhku puhuma üles. Nii suunatakse jahe õhk ühtlaselt kogu sõitjateruumi, ka tahaistmele.
HOOLDA KLIIMASEADET
Auto kliimaseade ei ole mingi iseenesestmõistetav ja isepuhastuv vidin. Õhufiltrit on mõistlik vahetada iga 15 000, maksimaalselt 20 000 kilomeetri tagant.
Eesti oludes soovitab osa esindusi vahetada õhufiltrit korra aastas kevadel, kui talvetahm ja tolmupilved on selleks korraks möödanik. Räpane filter muudab kliimaseadme ebaefektiivseks.
Aeg-ajalt tuleb teeninduses üle kontrollida ka kliimaseadme külmaaine olek. Kliimasüsteem koosneb mitmetest osadest – pumbast, kondensaatorist, aurustist ning kuivatist. Kompressor töötab õliga, õlid aga määrduvad, kaotavad ajaga oma omadused ning vajavad vahetust, lisaks on PAG õlidel omadus imada endasse niiskust.
Sõiduautodel on külmaainet süsteemis veidi alla 1 kg ning vanematel autodel kipub see välja lekkima. Sel juhul tuleb vana külmaaine eemaldada, lekkekohad parandada ning lisada uus külmaaine ja õli.
Allikas: VAG, Astromoto
