2022. aastal tõusis USA kasutatud sõidukite müügiettevõte Carvana USA 10 suurima e-kaubandusettevõtte hulka. Lisaks oodatakse, et sõidukite e-poest ostmine kasvab USA-s tänavu 50%. Mida arvavad sellest Eesti automüüjad?
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul oli autode e-poe teema autotootjate visioonides aktuaalne ca 10 aastat tagasi. „Enamus autotootjaid ennustasid, et varsti-varsti läheb autoäri just selles suunas ja klassikaline autosalong vajub unustusse. Paraku suurem optimism vaibus. Täna räägime küll võimalusest konfigureerida auto virtuaalselt ja see ära tellida, aga see on siiski pigem alternatiiv kui põhilahendus.
Sillati sõnul on e-tellimise põhiprobleem just virtuaalsus, sest reaalses elus võib tellitud auto osutuda mittesobivaks, näiteks on auto ebamugav ja kitsas või koer ei võta omaks. „Kuna auto oli, on ja jääb veel mõneks aastakümneks suureks investeeringuks, siis valiku mugavus ei suru kindlasti kõrvale valiku põhjalikkust. Vähemalt mitte 10-15 aasta jooksul ja mitte autode tänase isikupära ning suurte erinevuste juures. Võimalik, et aastal 2050 on sõiduauto omamine kadumas, autosid renditakse suuri autoparke haldavatest ettevõtetest, autode tootmisformaat on unifitseeritud ja varieerub vaid auto logo kapotil. Siis on tõesti auto tellimine emotsioonivaba ja e-lahendustele jõukohane,“ kirjeldas AMTEL-i tegevjuht.
E-poest ostetakse ca 3% sõidukitest
Auto 100 Škoda turundusjuhi Kristiina Tambaumi sõnul müüakse hetkel Škoda e-poe kaudu ca 3% kogu sõidukitest. „E-poest auto ostmine kasvas 2-3 kuud pärast COVID-19 pandeemia algust ning on samale tasemele jäänud tänaseni. Kuigi e-poest sõiduki ostmine ilmselt kasvab tasapisi ka tulevikus, siis ei kao esindused kusagile,“ sõnas Tambaum.
Tema sõnul ostetakse e-poest pigem soodsamaid sõidukeid või tehakse kordusoste ehk klient teab juba, mida soovib. Kallimad autod nõuavad see-eest suuremat eeltööd ja nende ostjad eelistavad müügisalongi külastust.
„Mida keerulisemaks muutub autode tehniline funktsionaalsus, seda rohkem vajab klient infot müüjalt. Eriti kehtib see elektriautode kohta, kus 80% huvilistest pole varasemat kogemust ning küsimusi on oluliselt rohkem. Seega ei ole e-pood üksi kindlasti tuleviku võtmesõna,“ selgitas Tambaum. Samas usub ta, et kindlasti kasvab ajaga veebist kättesaadava info hulk ja kliendid muutuvad veelgi teadlikumaks enne, kui nad salongi tellimust vormistama jõuavad.
See-eest usub Auto 100 Škoda turundusjuht, et erinevate rakenduste vahendusel kasvab lühi- ja keskmise pikkusega rentimine liitumispõhiste teenuste kaudu, sest klient ostab mobiilsust ja hindab paindlikkust.
Veebi- ja äpipõhised renditeenused lõikavad majanduslikust olukorrast kasu
Mobire Groupi tegevjuhi Andrus Valma sõnul on pikaajaline täisteenusrent Baltikumi turul kõige kiiremini kasvav sõidukite kasutamise lahendus. „Erinevad sõiduki rendi- ja jagamislahendused on pannud üha rohkem inimesi mõtlema, kas isikliku sõiduauto omamine on ilmtingimata vajalik. Sellele on julgesti hoogu andnud ka viimase aasta uute sõidukite tarneraskused, hinnatõus ning teadmatus tuleviku ees. Näiteks prognoositakse, et tänavu kasvavad sõidukite hinnad vähemasti 15%,“ sõnas Valma. Ta lisas, et inflatsiooniga ühes tempos kasvavad ka auto kasutamisega seotud teenused ja tooted, näiteks korralised hooldused, tehnoülevaatused, uued rehvid jne.
Samas on Valma sõnul näha trendi, kuidas rendiautosid julgetakse üha rohkem ka e-poest rentida. „Võimalik, et inimesed tunnetavad isikliku sõiduki ostmisel ja rentimisel olulist vahet, justkui viimane neist ei ole päris minu ning seetõttu julgevad sõiduki e-poest valida. Inimesed mõtestavad endale lahti, et kasutan seda sõidukit näiteks järgmised aasta või kaks, mistõttu ei oma sõiduk ka nii suurt sentimentaalset väärtust. Samuti teadvustatakse, et kui ühel päeval sõidukit enam vaja ei lähe, siis on renditeenust lihtsam üles öelda kui sõidukit maha müüma hakata,“ kirjeldas Mobire Groupi tegevjuht.
Ta usub, et nii lühi- kui pikaajalise renditeenuse puhul kasvab veebi- või äpipõhine rentimine lähiaastatel hüppeliselt, sest inimesed väärtustavad aega ja mugavust. AMTEL-i tegevjuht Arno Sillat nõustus, et noor põlvkond näeb autos pigem takistust, koormust ning keskkonnasaastajat kui vabaduse sümbolit.
„Selle mõttelaadiga tootmist planeerides võime ühel hetkel jõuda unifitseeritud autoplatvormideni, mis on enamuses teenusepakkujate omanduses. Auto omamine ei peaks sellesse pilti eriti mahtuma. Samas kiireid muutusi karta või loota ei tasu,“ lausus Sillat.
