Soome autoliidu eksperdid jagavad nõuandeid, kuidas pidurdada nii, et auto pidurdusteekond oleks võimalikult lühike. Moodsate autode puhul on peamine nipp tegutseda kiirelt ja otsustavalt. See omakorda tähendab, et autoga sõites peab fookus olema juhtimisel.
Kas teadsid, et mida kiiremini su jalg gaasilt pidurile liigub, seda parem on pidurdustulemus?
Tänapäevaste sõidukite piduriabisüsteemid töötavad kõige tulemuslikumalt siis, kui autojuht vajutab pidurile kiiresti ja otsustavalt.
Kiire jalaliigutus gaasilt pidurile annab nutikale piduriabisüsteemile märku, et nüüd on vaja jõulist pidurdust. Kui aga pidurivajutus on aeglane ja nõrk, siis süsteem hädapidurdust ei rakenda.
AUTO ÕPIB JUHILT
Auto piduriabisüsteem suudab juhi liigutuste järgi määratleda, kas hädapidurdus on vajalik. Süsteem mõõdab jala liikumiskiirust gaasipedaalilt piduripedaalile. Kui liigutus on aeglane ja kõhklev või pidurile peaaegu ei vajutatagi, siis hädapidurdus ei rakendu.
Kui pidurit vajutada kiiresti ja otsustavalt, siis samal hetkel kui jalg piduripedaali veidi alla vajutab, alustab süsteem maksimaalse tugevusega pidurdust. Pidurdus kestab senikaua kui jalg on piduripedaalil.
Süsteem sooritab tugeva ja efektiivse pidurduse olenemata sellest, kui tugevasti juht on võimeline oma jalaga pidurit suruma. Autoga pidama saamine sõltub seega juhi esimesest märguandest.
Kui auto täisvõimsusel pidurdab, hoolitsevad ABS pidurid samaaegselt sõiduki juhitavuse eest. Jala tõstmine piduripedaalilt lõpetab hädapidurduse, kuid mitte hetkeliselt, vaid väikese viivitusega.
LIBEDAL TEEL ON ÕIGE PIDURDAMINE ELUTÄHTIS
Libedal teel on kriitilise tähtsusega see, kui kiiresti autoga pidurdamist alustada. Kiire tegutsemine tähendab ka linnakiirustel mitme meetri võrra lühemat pidurdusmaad, millest sõltub päris palju näiteks jalakäijaga kokkupõrkeohu korral.
Uuringutest selgub, et üheksa juhti kümnest vajutab paanikas olles piduripedaali liialt nõrgalt. Seetõttu aitab kaasaegne piduriabisüsteem vältida ja leevendada kokkupõrkeid ka juhul, kui juht jääb mõtlema või “hangub”. Piisab, kui pedaalile on märku antud, et peab pidurdama.
1996. AASTAST ALATES OLEMAS
Piduriabisüsteemid on kõigil uutel autodel kohustuslikud alates 2011. aastast, kuid esimesed omataolised paigaldati sõidukitele juba 1990-aastate lõpupoole – näiteks C-klassi Mercedes-Benzile aastast 1996.
Piduriabisüsteemi tööpõhimõte seisneb selles, et hädaolukorras tõstab inimene jala gaasilt ja vajutab pidurit nii kiiresti kui võimalik.
Süsteem suudab reageerida inimesest oluliselt kiiremini. Piduriklotsid surutakse piduriketta vastu täpselt samal hetkel kui autojuht tavapärasest äkilisemalt jala gaasilt tõstab.
Sel moel valmistub süsteem võimalikuks äkkpidurduseks. Mis peamine: nii võidetakse äärmiselt väärtuslikke millisekundeid, sest pidurdus saab alata kiiremini. Kokkuvõttes võib öelda, et pidurdusabi töötab kiiremini kui inimese mõte.
Tõlkis Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Rajasaar. Allikas: Autoliitto, Volvo
