Alanud kooliaastal saab Eestis sõiduautotehnikuks õppida 13 koolis, mitmeski ületas tänavu õppida soovijate arv mitmekordselt vastuvõtupiiri. Huvi eriala õppimise vastu on üle-eestiline, ent koolidel jääb valdkonna kiire arengu tõttu tihti puudu tänapäevastest õppevahenditest ja -materjalidest.
Pärnu Kutsehariduskeskuse autoeriala juhtivõpetaja Priit Auväärti sõnul on huvi autotehnika õppeala vastu läbi aastate olnud püsiv, ent tänavu kasvas huvi paljudes koolides üle Eesti veelgi. „Pärnumaa Kutsehariduskeskuses oli soovijaid 96, vastu võeti 30 – see teeb rohkem kui kolm kandideerijat ühele kohale,“ sõnas Auväärt.
Sõiduautotehnika eriala on põhikoolilõpetajate seas konkurentsitult populaarseim ka Tallinna Tööstushariduskeskuses. „Autotehniku erialale kandideeris 176 inimest, kellest vastu võeti 60,“ lisas Tallinna Tööstushariduskeskuse transporditehnika valdkonna juhataja Raivo Kruusik. Aasta-aastalt on suurenenud ka tüdrukute osakaal autotehniku eriala õppes.
Huvi eriala vastu kergitab autotööstuses toimuv pidev ja kiire areng. Teisalt esitavad uued tehnoloogiad ja võimalused omakorda väljakutse eriala kaasaegsele õpetamisele. Auväärti sõnul on uued õppestendid ja seadmed tihti kallid ning koolidel puuduvad võimalused nende soetamiseks.
Õppeks vajalikud materjalid on suuresti olemas vaid inglise keeles, mistõttu võib teadmiste omandamine mõnel juhul jääda ka keeleoskuse taha. „Ehkki me püüame koostada eestikeelseid õppematerjale olemasolevate ingliskeelsete materjalide põhjal, on see mahukas ja aeganõudev ning aegub valdkonna arengu tõttu kiiresti,“ sõnas Kruusik.
Automüüjad täidavad koolide puudujäägi
Selleks, et koolidest suunduks tööturule tänapäevaste teadmistega spetsialistid, tehakse tihedat koostööd erinevate margiesindustega, kelle juures saavad õppurid kaasaegsete seadmete kasutamisel erinevad tööprotsessid läbi proovida.
Elke Grupi tegevjuhi Taavi Lepiku sõnul käib ettevõttes aasta jooksul keskmiselt 15 praktikanti, kellest 5 ka pärast praktika lõppemist ettevõttesse tööle jäävad. „Vajadus autotehnikute järgi on pidev, mistõttu peame oluliseks ka ise valdkonna õppesse pidevalt panustada. Sel moel saame tõsta üleüldist autotehnikute taset tööturul ja koolitada tulevasi spetsialiste töötama ka hübriidtehnoloogiaga, mille osatähtsus kasvab pidevalt. Lähitulevikus lisandub programmi ka põhjalik elektriautode koolitus,” sõnas Lepik.
Elke Grupi tegevjuhi sõnul on autotehniku erialal eelkõige oluline tehniline taiplikkus ning valmisolek pidevalt õppida ja areneda. „Tulenevalt vajadusest end pidevalt valdkonnapõhiste uuenduste ja materjalidega kursis hoida, ei saa tehnikuna töötades mööda ka inglise keele oskuse olulisusest. Kindel on see, et tublidel autotehnikutel Eestis tööpuudust karta küll ei tule,“ kinnitas Lepik.
