Lähemad paar aastat on Dacia jaoks suurte muutuste aeg. Praeguseks on selginenud mitmed Rumeenia autotootja tulevikuplaanid – nii otsesõnu välja öeldud kui need, mida on tulnud ridade vahelt lugeda. Mõistagi on käesoleva loo näol tegu üksnes prognoosiga ja lõplik tõde selgub tulevikus.
Ajaliselt kaugeim ja samas olulisim sündmus Dacia jaoks on mudelirivisse täiesti uue Bigsteri lisandumine, mis peaks hakkama konkureerima nii kontsernikaaslase Nissan Qashqai (suhted Renault-Nissan-Mitsubishi alliansi sees on iga aastaga vähem sõbralikud, aga kulude kontrolli all hoidmiseks tuleb platvormi jagada) kui lausa Volkswagen Tiguaniga.
Väidetavalt on Bigster (kas nimi jääb samaks, pole teada) 95% ulatuses valmis ning peaks ülejärgmisel aastal ametlikult esitletud saama. Mis põhjustab nii pikka ootamist, pole välja öeldud, kuid loodetavasti on selleks soov saada valmis võimalikult kvaliteetne toode. Daciale omane lihtsus koos mõistliku hinnasildiga siiski jätkub.
2024. aastal aga on Rumeenia tootjalt oodata vähemalt kaht tõsist uudist. Mudelivaliku ainus särtsukas Dacia Spring (mis valmib mitte Rumeenias, vaid hoopis Hiinas Dongfengi koostetehases) saab tõsise näovärskenduse. Võimalik, et muudatused on põhjalikumadki, sest leping tehasega on läbi ning teadaolevalt seda pikendatud pole.
Kas Spring kolib selle tulemusel Euroopasse või pigem mõnda teise Aasia riiki, pole avalikkuse jaoks teada isegi mitte sahinate tasemel, ehkki aega on jäänud vähe. Loomulikult pole välistatud ka koostöö jätkamine, kuid hiinlased soovivad üha vähem allhanget teha ja üha enam oma nime all esineda. Selgus jõuab meieni hiljemalt aasta pärast.
Olulisim mudel (vähemalt hetkel) on meie jaoks aga Duster, mis peaks jõudma 2024. aastal kolmanda mudelipõlvkonnani. Kui viis aastat tagasi muutusid väga paljud detailid, auto platvorm ja olemus jäid aga praktiliselt samaks, siis nüüd on oodata tehniliselt hoopis teistsugust autot.
Imevähe moderniseeritud B0 platvormile valmistati Dacia lipulaeva pea ühesugusena ligi tosin aastat. Lähiajal tutvustatav mudel jätab selle lootusetult iganenud konstruktsiooniga hüvasti ja hakkab baseeruma hoopis CMF-B arhitektuuril nagu Renault Captur, Nissan Juke ja uus Mitsubishi ASX.
Renault grupi inseneride jaoks on see väga suur väljakutse, sest tegu saab olema esimese nelikveolise autoga sel platvormil. Spioonifotosid vaadates võib öelda, et maastikuvõimekus on siiski jätkuvalt prioriteet ning Dacia disainibossi David Durand’ sõnul saab Duster lisaks avara siseruumi ja varasemast tuttava katuseraamide lahenduse.
Tootmisest lahkuv Duster on märgiline teiselgi põhjusel. See on tõenäoliselt viimane Dacia, mida on võimalik osta end tõestanud suurepärase diiselmootoriga, ent tänapäev CO2 heitme suurust ei küsi. Kindlasti saab uus Duster ühe variandina omale hübriidsüsteemi, ent sama tõenäoliselt on oodata ka vedelgaasil töötavat versiooni.
Ehkki CNG sõiduautode kütusena on välja suremas (suurim tootja Volkswagen grupp on gaasimootorite arenduse lõpetanud) jätkab Renault-Dacia kangekaelselt LPG-ga. Ja kui kallimad Renault’ embleemi kandvad sõidukid liiguvad üha enam täiselektrilisuse suunas, pakub Dacia gaasimootoriga autosid nii kaua kui võimalik.
LPG on propaani ja butaani segu, mida valmistatakse naftatöötlemise kõrvalproduktina ning mille peatset otsa lõppemist koos järskude hinnahüpetega pole karta. Selle energiasisaldus on küll mootoribensiini omast väiksem, kuid tunduvalt odavam hind kompenseerib väikese erinevuse kuhjaga.
LPG-seade ning mootori (peamiselt plokikaant puudutavad) muudatused pole kuigi kallid ning see ongi põhjuseks, miks rumeenlased on otsustanud rohepöördega kaasa minna just sel moel – soodsamat alternatiivi süsinikuheitme vähendamiseks pole hetkel olemas. Dacia inseneride sõnul tasub tehases paigaldatud LPG-seade end sihtotstarbelise kasutamise juures ära juba 15 tuhande läbitud kilomeetriga.
Olukorras, kus vaatamata pisut kõrgematele hoolduskuludele säästab LPG valinud autoomanik keskmiselt iga 20 tuhande sõidukilomeetri kohta ligi tuhat eurot, on tegu Dacia jaoks optimaalse lahendusega olukorras, kus tuleb ostuhind ja sõidukilomeetri maksumus madalal hoida. LPG-tanklate puudumise üle ei saa hetkel kurta küll ei meil ega välismaal.
Loomulikult pole LPG igavene lahendus, sest ehkki aastal 2035 rakenduva nullheitmega autodele ülemineku detailid pole veel fikseeritud, muutub Euroopas gaasimootoriga autode müük siis ilmselt võimatuks. Aga senikaua jätkab Dacia oma põhimõttega “kõik, mida vajate ja mitte midagi, mida te ei vaja”, maksimeerides klientidele pakutavat väärtust mõistliku hinna eest.
Fotod: Dacia/Dominik Kalamus, Indrek Jakobson
