Akadeemik David Suzuki on palju tsiteeritud teaduse populariseerija, telesaadete autor ning keskkonnaaktivist. Kanadas resideeruv loodusteaduste professor on pühendunud keskkonnahariduse mõtestamisele teaduse kaudu. Järgnevas minisarjas vahendame lugejatele David Suzuki valitud mõtisklusi kliimamuutuse teemal, mis puudutavad meie igapäevaelu, autosõidust lendamiseni.
REISI JÄTKUSUUTLIKULT
Kuigi lennundus on suhteliselt väikesemahuline tööstus, on tema mõju maailma kliimasüsteemile ebaproportsionaalselt suur. See ulatub nelja kuni üheksa protsendini kogu inimtegevuse kliimamuutusi põhjustavast mõjust.
Võrreldes teiste transpordiliikidega, nagu autosõit või rongiliiklus, on õhutranspordil suurem mõju reisija sõidukilomeetri kohta, isegi pikemate vahemaade korral (vaata graafikut allpool). See on ka kaubatranspordi liigina kõige emissioonimahukam.
MIDA SAAN MINA TEHA?
Kuna lennutranspordi kliimamõju ei ole käesoleval ajal adekvaatselt piiratud ei riigisiseste ega rahvusvaheliste seadustega, lasub üksikisikutel ja firmadel vastutus piirata oma lendamist kui see ei ole vältimatult vajalik. See ei pea olema nii drastiline nagu paistab.
Kaalu puhkamist kodule lähemal – või oma kodulinnas turist olemist.
Säästad raha ja väldid närvesöövat lennujaama turvakontrolli, lennujaama ja sealt tagasi liikumist ja nendel pisikestel istmetel istumist. Enamik meid elab kohtades, mida külastavad turistid mujalt maailmast, nii et veeda puhkus oma kodulinnas või piirkonnas ja vaata, mida sellel pakkuda on.
Kasuta võimalusel teist liiki transporti.
Rongid ja bussid näiteks on palju energiatõhusamad, ja võivad riigisiseselt olla lennukitest kiiremadki kui lennujaamades kuluv aeg samuti arvesse võtta. Isegi autod võivad olla energiatõhusamad kui lennukid – eriti rohkem kui ühe reisija korral.
Kasuta nõupidamisteks videokonverentse.
David Suzuki Foundation teeb nii, samuti firmad nagu Swiss Re ja IKEA, mis peavad ärilendude vähendamise eesmärgil videokonverentse. Firmade võit on madalamad kulud, samal ajal aitavad nad kogu planeeti. Töötajad pääsevad reisimisega kaasnevast stressist ega pea kodust ja perest eemal olema.
Kasuta veebikaameraid, et kaugel elavate pereliikmete ja sõpradega ühenduses olla.
Võta ühendust oma esindajatega parlamendis, räägi neile, et oled mures lennunduse mõju pärast globaalsele kliimamuutusele, ja nõua neilt samme kasvuhoonegaaside emissioonide seadustega reguleerimiseks ja piiramiseks sellest sektorist.
KUI SA SIISKI PEAD LENDAMA
Proovi reise ühendades oma lendude arvu minimeerida.
Näiteks, lepi oma sihtkohas kokku rohkem kui üks kohtumine, nii ei pea sa sinna mitu korda lendama. Üks tee, mitu asja – see ütlemine on keskkonna seisukohalt väga ajakohane
Vali kõige otsem tee, sest õhkutõusmised ja maandumised võtavad kõige enam kütust.
Lenda päevasel ajal, sest uuringud on näidanud, et öiste lendude mõju kliimale on suurem. Lenda turistiklassis, sest rohkem inimesi lennukis tähendab väiksemat heitmete hulka inimese kohta
Reisi vähese pagasiga, sest kergemad lennukid põletavad vähem kütust
Osta süsinikuhüvitisi (carbon offsets) oma lendudega tekkivate süsinikuheitmete katteks. Rohkem infot saad selle kohta meie süsinikuneutraalsust käsitlevalt veebilehelt. Kui sinu kasutatav lennu- või reisifirma ei paku oma klientidele võimalust oma lendude süsinikuheitmeid hüvitada, palu neil seda kaaluda.
Mida David Suzuki Sihtasutus teeb?
Aastal 2010 paigaldas David Suzuki Sihtasutus kõigisse oma kontoritesse videokonverentsi vahendid. Paljud oma nõupidamised peetakse telekonverentsi teel ja kus võimalik, leitakse viise, et minimeerida reisimist konverentsidele, koolitustele ja teistel eesmärkidel. Reiside katteks, mida ei saa vältida, ostetakse kvaliteetseid süsinikuhüvitisi.
David Suzuki loengumaterjale luges ja tõlkis Kadi Rünkla. Kaanepilt: Pixabay
