Maksu- ja tolliameti juulikuu mootorikütuste müügi koondandmete järgi suurenes juulis nii mootoribensiini kui ka diislikütuse tanklamüük. Eesti Transpordikütuste Ühing märgib, et diislikütuse müüginumbrite kasv on üllatav, sest suurima kütusetarbija – veondussektori – siseriiklike vedude maht on märgatavalt vähenenud.
Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Mart Raamat kommenteeris, et senist suvekuude tarbimismustrit vaadates ei tule välja, et eelmise aasta kõrged hinnad Eesti inimeste sõidujanu vähendanud oleks.
“Eraisik tarbib valdavalt mootoribensiini ja kuigi eelmisel aastal oli suvekuudel kütuse hind tänasest ligi 40 senti kõrgem, siis tegelikult on selle aasta juunis-juulis müüginumbrid väiksemad kui möödunud aastal.” Kütusesektori esindaja sõnutsi näitab see, et inimesed on oma sõiduvajaduse juba optimeerinud.
“Loomulikult kannatab vähem teeniv autojuht kõrgete hindade tõttu rohkem. Müügiandmed annaks justkui indikatsiooni, et erilist optimeerimise võimalust eestlastel enam ei ole – vajalikud sõidud tuleb hambad ristis ära teha.”
Erinevalt mootoribensiinist on diislikütuse müüginumbrid tõusnud nii suvekuudel kui ka kogu aasta lõikes. Raamat sõnas, et selline trend on üllatav, sest veonduse käekäik on murettekitav. “Selle aasta esimese kvartali veonduse statistikat vaadates tuleb välja, et siseriiklik veosemaht on kukkunud veerandi võrra – see on päris arvestatav vähenemine. Ometi oli diislikütuse tanklamüük 7 miljoni liitri võrra suurem kui 2022. aastal.”
Raamatu sõnutsi on need numbrid teineteisele vastukäivad. “Veosemahtude langus peaks vähendama ka diislikütuse tarbimist – ometi näeme praegu, et näiteks piirimaakondades on müüginumbrid hüppeliselt kasvanud.”
Kütusesektori esindusorganisatsiooni tegevjuht leiab, et selline trend on tõestuseks konkurentsivõimelise aktsiisipoliitika edukusest. “Täna on selgelt näha, et Eesti vedajad toovad ikka veel oma tankimismahtusid kodumaale tagasi – kuidagi teistmoodi ei ole võimalik selgitada, miks kütusmüük kasvab, eriti piirimaakondades. Sel aastal võiks diislikütuse tanklamüügist tulla ligi 12 miljonit lisaeurot kiratsevasse riigieelarvesse.”
Raamat avaldas lootust, et lähiaastateks kavandatud diislikütuse aktsiisitõus on võimalik ümber vaadata. “Usun ja loodan, et rahandusminister Võrklaev jälgib kullipilgul naabrite aktsiisipoliitikat ja teeb vajalikke korrektuure ka meie plaanidesse. Praegu on hirm, et suure vaevaga tagasi võideldud lisaeurod kärutame järgnevatel aastatel taas lätlaste riigieelarvet nuumama.”
Foto: Pixabay
