1. oktoobrist tuleb Euroopa Liidus kasutusele võtta automaatne hädaabi teavitussüsteem eCall. Uued sõidukid peavad edaspidi olema varustatud riist – ja tarkvaraga, mis õnnetuse korral suudab automaatselt saata teate hädaabinumbrile 112. Häirekeskuse planeerimistalituse juhataja Martin Kajaste räägib lähemal, kuidas uudne süsteem Eestis rakendub.
eCall aktiveeritakse õnnetuse korral anduritega või käsitsi. Automaatne teavitussüsteem saadab teate koos sõiduki asukohaga ka juhul, kui inimesed sõidukis pole ise võimelised seda tegema. Automaatne teavitus on kasuks kõrvalistel teedel ja väheasustatud kohtades, samuti pimedal ajal.
Uudse süsteemi eesmärk on kiirendada abi saatmist õnnetuse korral ning seeläbi vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute arvu. Süsteemi käivitamiseks on Häirekeskus soetanud vajalikud seadmed, mis võimaldavad sideoperaatoritelt hädaabiteateid vastu võtta. eCall teade liigub automaatselt hädaabiteadete infosüsteemi, kus seda on võimalik kiirelt menetleda ja abi välja saata.
Kas on teada täpne kuupäev, millal eCall üle-Eestilisena rakendub? Praegu räägitakse üsna umbmääraselt süsteemi kehtima hakkamisest “alates 1. oktoobrist 2017”?
eCall-i protsessi juures on kaks olulist kuupäeva. Häirekeskused Euroopas peavad välja arendama eCall-i vastuvõtuvõime kuus kuud enne (1. oktoober 2017) kui Euroopas on kohustuslik paigaldada eCall-seadmed kõikidele uutele sõidukitele, mis müüakse alates 2018. aasta 31. märtsist.
Milliseid ümberkorraldusi toob sellele süsteemile üleminek Häirekeskuse töös? Räägime siinkohal inimeste väljaõppest, sest riist- ja tarkvaralised muudatused on ilmselged.
eCall-i kasutuselevõtt Häirekeskuse igapäevatöös olulisi ümberkorraldusi ei eelda, kuna eCall-teadet menetletakse Häirekeskuses samamoodi nagu kõiki teisi hädaabiteateid.
eCall-teate puhul saab Häirekeskus autost eeldefineeritud infot, näiteks nagu sõiduki asukoht, sõiduki liik jms. Tehniline võimekus tagatakse mobiilioperaatorite, SMIT-i (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) ja Häirekeskuse koostööna. Häirekeskus on planeerinud enne eCall-i rakendumist läbi viia ka vajalikud koolitused.
Kas eCall töötab vaid siinsete sõidukitega või saavad abi ka need, kes tulevad Eestisse näiteks Saksamaalt või Maltalt? Ning kas Eesti registris oleva auto omanik võib loota abi näiteks Belgias?
eCall-i puhul on tegemist üle-Euroopalise projektiga. Seega Saksamaalt pärit sõiduki Eestis toimunud õnnetuse informatsioon edastatakse Eesti Häirekeskusele ning sõiduki juht saab abi.
Kui täpne saab olema õnnetuse korral sõiduki positsioneerimine? Kas see toimub GPS-põhiselt või kasutatakse mobiilimastide abi?
Häirekeskusesse edastatakse kaks asukohaga seotud informatsiooni. Üks informatsioon saadakse GPS-i kaudu, milleks on sõiduki viimane, eelviimane ja eel-eelviimane asukoht. Teiseks saabub positsioneeringuala, mis jõuab meieni koos kõnega mobiilivõrgu kaudu.
Kuidas eCall kõnele reageeritakse juhul kui teade tuleb automaatselt (inimene ei ole võimeline teadet edastama vms)? Millised ekipaažid välja saadetakse?
Kui Häirekeskusesse saabub eCall-teade, kus inimesega ei ole võimalik saada verbaalset kontakti, saadetakse õnnetuspaigale nii pääste kui ka kiirabi, vajadusel ka politsei.
Automaatne hädaabi teavitussüsteem peaks olema kõigile autotootjatele ühesugune. Kas teete tootjatega koostööd tarkvara ühtlustamisel? Või pole see vajalik, sest seadus näeb ette uutel autodel e-Call olemasolu ning selle töökindlus on tootjavastutus?
Autotootjatel on kohustus eCall-i arendamisel lähtuda standarditest. Nende vastutada on, et süsteem edastaks standardites kirjeldatud teabe Häirekeskustele.
Kas eCall väljakutseid on testitud valeväljakutsete osas? Suur osa autotootjaid paigutab SOS nupu teiste ühenduvusteenuste lülititega samasse ritta, olen ise kogemata Ungaris aktiveerinud SOS hädakutse, sest sõidu ajal näpp vääratas? Kuidas terad sõkaldest eraldada?
Kui sõidukijuht vajutab kogemata eCall-teate edastamise nuppu ja seade alustab hädaabikõne loomist Häirekeskusega, siis on võimalik 20 sekundi jooksul katkestada ühenduse loomine, vajutades sõidukis olevat tühistamise nuppu.
Kuna erinevatel sõidukitootjatel asuvad nupud erinevates kohtades, siis palume tutvuda uute sõidukite puhul vastava sõiduki kasutusjuhendiga või küsida lisainformatsiooni sõidukite edasimüüjatelt või sõidukite tootjate veebilehtedelt.
Kui kogemata aktiviseeriti eCall-seade ning seda ei jõutud tühistada ja Häirekeskusega on loodud kõneühendus, tuleb selgitada päästekorraldajale, et tegemist oli eksliku häireteatega. See on oluline selleks, et päästekorraldaja ei pea autosse tagasi helistama ja välja selgitama, mis juhtus.
Kui abivajadus jääb välja selgitamata ja teate edastajaga ei ole võimalik kontakti saada, toimub automaatne abiosutajate (kiirabi, pääste, politsei) väljasaatmine. Kui abivajadust tegelikkuses ei ole ja sellest ka ei teavitata, toimub abiandvate ressursside asjatu hõivamine, mis omakorda seab ohtu abivajajad, kes samal ajal abi reaalselt vajavad.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Oleme Acceleristas testinud automaatset teavitussüsteemi Opel OnStar rakendusega. Õnneks ei ole tulnud ette olukorda, kus süsteem ise häirekeskusse helistama hakkaks, aga ise SOS nuppu vajutades on ühendus häirekeskusega kiire.
Kasutaja käeulatuses – enamasti kas laepaneelis silmade kohal või armatuuris nähtaval kohal ohutulede juures on SOS nupp, mida häda korral kasutada saab. Opel OnStar puhul asetseb laepaneelis kesksel kohal teeninduskeskusega ühendumise moodul – näiteks selleks, et saada teekonna juhiseid, tuleb ühenduda Lutonis klienditeenindajaga, mis toimub rohelise nupu kaudu. Punane SOS on paremal kõrval.
OnStar süsteem aktiveerib häirekeskuse teate korral ka ühenduse teeninduskeskusega, kus inimene telefoni teises otsas püüab autos olijatega saada kontakti ning selgitada välja, mis on juhtunud. See toimib ka teistpidi – kui Lutoni saabub autost hädasignaal, püütakse sõitjatega saada kontakti. Kui see pole võimalik, läheb Lutonist kutsung häirekeskusse.
Tundub igati abiks rakendus. Eriti juhul, kui olete autoga kuskil võõrsil ning esimese raksuga ei tule pähe, kuidas end aidata, on hea, kui keegi “valvab”.
Täname: Häirekeskus. Foto: Opel OnStar
