Elektripinge kõikumine võib tekitada koduses majapidamises palju pahandust. Tänavu suvel sai äikesetormist tekkinud ülepinge tõttu kahjustada kodumaja vooluvõrku ühendatud elektriauto. Populaarsete elektriautode Nissan Leaf’i ja Renault Zoe teeninduse juhid jagavad nippe, kuidas oma särtsukat üle – ja alapinge eest turvata
Kodust pikemal äraolekul ning äikesetormi lähenedes on mõistlik elektrivõrgust lahti ühendada kõik elektroonikaseadmed. Kui elektriliinid saavad tormiga kahjustada või käivad särinal omavahel kokku, võib koduses vooluvõrgus tekkida ülepinge, mis kahjustab elektroonikaseadmeid ja neid ühendavaid adaptereid.
PZU kindlustus registreeris sel suvel kahjujuhtumi, kus äike elektriautole kurja tegi. Hoones äikese ajal tekkinud ülepinge tagajärjel põlesid läbi elektrijuhtmed. Elektriauto Nissan Leaf laadimispistik oli äikese ajal maja vooluvõrgus ning äikese ajal tekkinud rike lõpetas laadimise.
Mis võis minna valesti? Ning kuidas elektriauto omanik saab selliseid olukordi vältida ja olla kindel, et laeb oma elektriautot õigesti? Nõu annavad ABC Motorsi teenindusjuht Aivar Kubjas ja Ardo Anton ning Henri Daum Nissanist.
ELEKTRIAUTO LAADIMINE
1. KONTROLLI PISTIKU KORRASOLEKUT
Kui elektriautot laetakse kaasas olevat laadijat kasutades, siis tuleks kindlasti eelnevalt veenduda, et kasutatav elektripistik vajaminevat voolu võimaldab. Ilma eriteadmisi omamata on kõige lihtsamaks viisiks vaadata, kuhu ja kuidas pistikupesa/juhtmestik on paigaldatud.
Kui see on vana nõuka-aegne maanduskontaktideta pistik, pistikupesal on nähtavad ülekuumenemise või sulamisjäljed, juhtmed ripuvad – siis pigem tasuks otsida laadimiseks mõni teine koht.
Kui aga tegemist on uuema ehitisega (viimase 15-20 aasta jooksul ehitatud), pistikud-juhtmed on korrektselt paigaldatud, ilma nähtavate visuaalsete vigastusteta jne, siis on üsna tõenäoline, et laadimine seal probleeme ei tekita. Mingit garantiid ju muidugi anda ei saa.
2. VÄLDI LÄBI PIKENDUSJUHTME LAADIMIST
Lisaks ei tohiks elektriautot laadida läbi pikendusjuhtme. Kui seda ikka tehakse ja kasutatakse trummelkaablit, siis kindlasti peaks kogu kaabli lahti kerima. Kui keritakse vaid vajalik osa, siis rulli jäänud kaabel läheb väga kuumaks.
3. AUTOLE ON “LAADIMISTARKUS” SISSE EHITATUD
Kehva või puuduliku maanduse ning väga kõikuva pinge korral (üksik metsatalu pika liini lõpus) ei pruugi auto üldse laadima hakatagi. Seega ennetab elektriauto juba eos võimalikke probleeme. Kui maja elektripaigaldis on tehtud nõuete ja normide kohaselt, siis ei teki ka mingeid probleeme.
Kui elektrisüsteemiga on midagi valesti, siis Renault Zoed laadida ei saa. Renault Zoe`l on kogu „laadimistarkus“ autosse sisse ehitatud. Kui hoone elektrisüsteem ei vasta nõuetele – juhtmete ristlõige, kaitsme suurus, puudub korrektne maandus, pinge kõikumine, pistikupesa asub väga kaugel kaitsmest jmt -, siis autot laadida ei ole võimalik.
ÄIKESEKAHJUDE ENNETAMINE
Äikesega tekkida võiv ülepinge mõjub autole samuti nagu igale teisele sel hetkel vooluvõrgus olevale elektri- või elektroonikaseadmele. Olenevalt, kuhu ja kuidas äike täpselt sisse lööb, võib maja toiteliinis tekkida nii üle- kui alapinge. Ohtlikud elektriseadmetele on mõlemad.
1. PAIGALDA LIIGPINGEPIIRIK
Eeldusel, et [wiki base=”ET”]maja[/wiki] elektrisüsteem on korralik ja tänapäevastele nõuetele vastav, on ainus võimalus äikesekahjusid ennetada, paigaldades majja sisenevale toitekaablile liigpingepiirikud.
Sobiva T2 tüüpi liigpingepiiriku valik on aga üsna täpne ja keeruline protsess, mis sõltub konkreetse ehitisest, toiteliinist, alajaama kaugusest ja veel mitmest muust asjast. Seda saab teha pädev spetsialist. Kulu ulatub mõnesaja euroni.
2. TÕMBA JUHE SEINAST VÄLJA
Kui laadimise ajal ilmneb mingi ebakõla (ülepinge, lühis), siis elektriauto katkestab laadimise. Kui tegemist on aga otsese äikesetabamusega, siis neid tagajärgi on keeruline prognoosida. Kõige ohutum lahendus äikese korral on käituda nii nagu kõigi teiste elektroonikaseadmetega – juhe seinast välja.
MIS JUHTUB ÜLEPINGE ALLA JÄÄNUD ELEKTRIAUTOGA?
Tänavusuvise kindlustusjuhtumi puhul sai ka kahjustada Nissan Leafi releede karp. Teoreetliselt võib juhtuda, et ülepingest saadud impulss üldse laadijasse ühendatud elektriautosse ei jõuagi, kuna statsionaarne kodulaadija kärssab ise enne ära.
Viletsamal juhul jõuab impulss auto pardalaadijani. Akuni see asi ilmselt üldse ei jõuagi ja kui jõuakski, siis ka selles olukorras ei juhtu midagi. Viga võib saada aku juhtarvuti, see on aga eraldi asendatav.
Renault Zoe teenindusjuht ei oska isegi arvata, mis võiks äikesetabamuse korral autoga juhtuda, sest pole kordagi sellise asjaga kokku puutunud: nagu eelpool selgub, on auto piisavalt “tark”, et mitte lollidesse olukordadesse sattuda.
ELEKTRIAUTO OMANIK ON KESKMISEST TEADLIKUM
Nissani ja [wiki base=”EN”]Renault[/wiki] elektriautode teeninduse juhid kinnitavad kui ühest suust, et tavaelus juhtub elektriautodega Eestis väga vähe intsidente, mis oleksid põhjustatud omaniku lohakusest või teadmatusest.
Enamasti on elektriauto omanik keskmisest teadlikum tarbija, kes teeb enne elektriautoga sõitma minemist kõik auto tööpõhimõtted põhjalikult selgeks ja hoolitseb hästi oma sõiduki eest. Nii et seni sõidavad kõik Nissan Leafid ja Renault Zoe’d kenasti ja ühtegi taolist intsidenti ette tulnud pole.
Allikas: PZU kindlustus, [wiki base=”EN”]Nissan[/wiki], Renault. PIlt: Pixabay
