Sõltumatu uuringuettevõte IDTechEx hindas USA tariifide globaalset mõju elektriautode laadimistaristule. Selgub, et probleemid, millega lähiajal silmitsi seisame, on arvatust suuremad. Nende lahendamine on kallis ning aeganõudev. USA tariifid pidurdavad üleilmselt EV laadimistaristu arengut.
IDTechEx analüüs toob välja kitsaskohad, mis tekivad 2025. aastal USA-s kehtestatud tariifide tulemusena. Tollimaksud mõjutavad oluliselt EV laadimistaristut, tõstes nii laadimisseadmete kui ka vajaliku elektritaristu kulusid. See omakorda tähendab üleilmselt arengu aeglustumist. USA ettevõtted, kus toodetakse suurem osa sisetarbimiseks mõeldud elektrilaadijate komponentidest, saavad valusalt pihta ning neil tuleb väga kiiresti tootmine ümber mõtestada, et ellu jääda.
Maavarad on maksu all
Paljud EV laadijad kasutavad kvaliteetset vaskjuhtmestikku. Tariifid, mis tõstavad vase hinda, võivad suurendada kaablite tootmiskulusid. See võib sundida tootjaid otsima tooraineid kodumaalt või alternatiivsetelt tarnijatelt, mõjutades tarneaegu ja projektide kogukulusid.
Lülitusseadmete komponendid sisaldavad enamasti elektrit juhtivaid materjale nagu vask ja alumiinium ning struktuurseid ja kaitsematerjale nagu alumiinium, teras ja plastid.
Terase- ja alumiiniumitariifid võivad suurendada nende osade tootmiskulusid, tõstes seeläbi laadija kokkupaneku üldhinda. Aktiivne 25% tariif kogu imporditud terasele ja alumiiniumile võib tõsta laadijate korpuste, kinnitussüsteemide ning torude ja kaablialuste hindu.
Trafod moodustavad kiirlaadijate kuludest suure osa keeruka tootmise ja võrgu-uuenduste tõttu. Kui ka vase hind peaks langema, siis trafode mähistes kasutatav vasktraat odavamaks ei lähe, sest nõudlus on suur. Tariifid mõjutavad tõenäoliselt ka terasest osade hindu ja pikendavad lülitusseadmete hankimise tarneaegu.
Tüüpiliste kiirlaadijate paigalduste puhul moodustab elektritaristu 60–70% projekti kogukuludest. Elamutesse paigaldatavate keskkiirete või aeglaste laadijate puhul on see suhe erinev, seal moodustavad korpused ja juhtmestik 45–50% materjalikuludest.
LahendusEttevõtted võivad ümber kujundada laadijaid, kasutades vähem tariifidest mõjutatud materjale (nt komposiitkorpused terase asemel).
IDTechEx on sõltumatu uuringuettevõte, mis keskendub kaasaegsete tehnoloogiate ja nende turgude analüüsimisele. Alates 1999. aastast on nad aidanud klientidel mõista uusi tehnoloogiaid, nende tarneahelaid, turuvajadusi, võimalusi ja prognoose. Ettevõtte raportid hõlmavad erinevaid valdkondi, sealhulgas elektrisõidukite laadimistaristut, võrguvälist laadimist ja juhtmevaba laadimist.
Hiljutise Border Statesi tarneahela analüüsi kohaselt toodetakse umbes 80–90% elektriehituse materjalidest, nagu torud ja paneelid, USA-s. Ülejäänud 10–20% imporditakse peamiselt Mehhikost, kus tooted, mis vastavad USMCA (Ameerika Ühendriikide-Mehhiko-Kanada kokkulepe) päritolunõuetele, ei kuulu tariifide alla. Lisaks ei kehti sellistele materjalidele nagu vask, teras ja alumiinium uued täiendavad vastastikused tariifid (kuid kehtivad 25% Section 232 tariifid).
Kuna tööjõu- ja pehmed kulud jäävad mõjutamata, on projektide kogukulude võimalik kallinemine hinnanguliselt 10–13% projektide puhul, mis ei nõua võrguuuendusi. Selline hindade kasv mahub tõenäoliselt planeeritud ettenägematute kulude standardreale, kuid lõputult ei saa kriisi toita ning suuremad kulud tuleb kellelgi kinni maksta. Kõige rohkem saab mõjutatud lõpptarbija.
Elektrisõidukitele laadijate tootjad on alates Bideni administratsiooni algusest valmistunud USA-s tootmiseks, kooskõlas föderaalse riigihanke “Buy America” nõuetega. Mõne aasta jooksul on ehitatud tehaseid ja koosteliine ning tehtud ettevalmistusi elektrisõidukite buumiks. Toorme hindade tõus, tarneahelate maksustamine ning välistööjõu piiramine toovad kaasa probleeme, mis võivad suuräri prügikala staatusse tõugata.
| Komponent | Kas tariifid mõjutavad? | Tootmise päritolu |
|---|---|---|
| Vaskjuhtmestik | Jah | USA + import |
| Teras- ja alumiiniumkorpused | Jah | Enamus importitud |
| Trafod | Jah | 80% imporditud |
| Elektritorud, paneelid | Osaliselt | 80–90% toodetakse USA-s |
| Elamute laadijate korpused | Mõõdukalt | Peamiselt USA |
Midagi tuleb väga ruttu välja mõelda
Suured kiirlaadijate tootmisüksused seisavad silmitsi suurema ohuga kui seda on tollitariifid. Tõeline probleem on imporditud trafodes, millel on pikad tarneajad ja kodumaise tootmisvõimsuse puudumine.
Umbes 80% USA trafodest imporditakse. 2024. aastal importis USA elektritrafosid 29,2 miljardi dollari väärtuses, imporditavate toodete nimekirjas hoidsid trafod seitsmeteistkümnendat kohta. Peamiselt tulevad trafod Mehhikost, Hiinast, Taist, Lõuna-Koreast ja Vietnamist. Kui nüüd vaadata hetke poliitilist olukorda, võib olla üsna kindel, et laadimistaristu arendamise osas jääb USA vaeslapse ossa.
Ühendriikides alustati lausa riikliku programmiga, kus esitati nõudmisi trafode kohapeal tootmiseks, kuid kui keegi tahakski seda teha, poleks võimalik kiirelt edu saavutada, sest vajaliku tooraine kättesaamine on samuti seotud probleemidega. Washingtoni Valges Majas resideerunud demokraatide unistus kogu liitriik katta avalike kiirlaadijate võrgustikuga, ei täitu tõenäoliselt niipea. Selle asemel pumbatakse naftat ning lüüakse läikima vanad V8-mootorite tootmisliinid.
Ettevõtjad, kes valitu uuenduslikule suunale siiski truuks jäävad, peavad kiiresti mõtlema lahendusi, kuidas ehitada laadijaid alumiiniumit ning vaske kasutamata, asendada trafodes traat pesunööriga ning metallkestad papjeemašeega. Kui toomine täie auruga käib, siis tahaks tooteid ka USA-st väljapoole müüa. Kuidas seda aga kaubandussõja tingimustes teha, on täna teadmata.
| Peamised trafode impordiriigid (2024) | Impordi väärtus (miljardit USD) |
|---|---|
| Mehhiko | 6,16 |
| Hiina | 3,86 |
| Tai | 2,44 |
| Lõuna-Korea | 1,80 |
| Vietnam | 1,61 |
USA pidurdab üleilmset arengut
IDTechEx leiab, et tariifid võivad aeglustada EV laadimistaristu kasvu, tõstes kulusid ja tekitades tarneahela hõõrdumisi. Siiski võivad need ka kiirendada kodumaist tootmist ja innovatsiooni materjalide ja võrgu tehnoloogia valdkonnas.
Allikad: IDTechEx, Border States, USA Kaubandusministeerium
Kaanepilt: Pixabay/David Peterson