Nulli lähedal kõikuv temperatuur teeb tempe: tänavale kuhjuvad luumurrukonarused ja majaräästasse mõõkhambulised jääpurikad. Surm võib tulla sulades – ka kõige agaram kojamees ei suuda kogu jääd veeks nõiduda, ammugi ei kaitse lindiga piiramine purika pähekukkumise eest.
Lumi on hea, sest katab puudujäägid, mis muidu silma riivaksid. Jääpurikad aga on ilusad vaadata ja pakuvad julgematele ka maitsenaudingut – null kilokalorit jäätise asemel.
Liiklejatele, nii jalakäijatele kui autojuhtidele on plussnulliga katustelt alla sadama hakkavad mõõkhambulised jääkamakad suureks ohuks: surm tuleb sulades.
Lume ja jää ning purikate õigeaegse eemaldamise eest vastutab kinnistuomanik. Tallinnas on levima hakanud kummaline “koristusmeetod” – jää ja purikate eemaldamise asemel piiratakse ohuala lindiga või veeretatakse teele takistus. Jalakäijal ei jää muud üle kui astuda sõiduteele.
Kindlustusfirmad hoiatavad, et kui midagi peaks juhtuma, siis kindlustus kahjusid ei kata, need jäävad kanda kinnistuomanikule. Isegi kui purikatele on lint ümber keritud, ikka ei aita.
MIDA VAREM TEGELEDA, SEDA PAREM
Lume rookimine võib tunduda tüütu tegevusena, aga sellest saab kujundada ka korraliku õuetrenni ja säästa end umbses jõusaalis lükravärvilisest peavalust ja tühja rapsimisest.
Kui tänavaga veel saab ühele poole, siis katusele minek nõuab parajat julgust. On muidugi võimalus kutsuda asjatundlikku abi või siis kui üldse ei raatsi, järgida reeglit – mida varem katusele ronid, seda parem. Iga kord kui lund on sadanud, vudinal katusele, lumi alla, ja jääpurikad jäävad olemata.
Nõue on selge: kaaskodanike ohutuse tagamiseks tuleb majaomanikel jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada.
Katusele sadanud lumi on kerge ja õhuline ega tekita tavaliselt probleeme. Ohtlikuks muutub lumi aja jooksul tihedamaks vajudes, sulades ja jäätudes. Märja lume korral võib katusekonstruktsioonile saada saatuslikuks juba 30-sentimeetrine lumekiht.
Kui katusest pääseb soojus läbi, sulab lumi veeks ning voolab mööda katust alla. Katuseserval, kus katus soojust edasi ei anna, vesi uuesti külmub. Nii tekivad jäätammid ja -purikad.
Ka lume ja jää kogunemist räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse tuleks ennetada, kuna see takistab vee äravoolu katuselt ja paneb paari miinuskraadiga jääpurikad kasvama.
LINDIGA TEE LINDITANTSU
Üle Eesti sel talvel maha sadanud paks lumekiht on viimastel nädalatel temperatuuri kõikumiste tulemusel paljude majade räästaisse tekitanud hiiglaslikud jääpurikad, mis kujutavad suurt ohtu nii jalakäijatele kui ka parkivatele autodele.
„Katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. Lindiga piiramine ei vabasta võimalike õnnetuste korral maja- ega kinnistuomanikku vastutusest ega katuse hooldamise kohustusest,“ kinnitab ERGO transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid.
Inimesed, kes lasevad lumel rahulikult oma maja katusele ja purikatel räästasse koguneda ning loodavad, et võimaliku probleemi korral kannab kindlustus kõik kahjud, tasub olla tähelepanelik: hoolimatus on omaniku vastutus.
JALAKÄIJAL SILMAD PEALAELE
Võimalik, et aktseleratsiooni käigus näevad tuleviku tallinlased välja nagu ämbliku ja kassi ristandid – pealael liitsilmad ja jalgade küljes pikad küünised, millega end jääst läbi hiivata.
Praegu tuleb olemasoleva ressursiga hakkama saada ja nutitelefoni asemel enda ümber vaadata. Surm tuleb sulades, ja kui päris kätte ei saa, siis vigaseks teeb küll.
„On äärmiselt oluline, et ka jalakäijad jälgiksid, kas nende peade kohal on kõik ohutu. Jää või jäätunud lume kukkumine inimesele võib lõppeda väga raskete tagajärgedega,” hoiatab Raido Orulaid.
Lisaks on oluline, et autojuhid jälgiksid majade äärde parkides, kas katuselt võib sõidukile raske jääkamakas kukkuda ja kahju põhjustada. Sellised kahjud võivad ulatuda mitmete tuhandete eurodeni.
Selleks, et purikaõnnetusi ei juhtuks, peab ühistu või majaomanik talvisel ajal ja temperatuurimuutuste korral olema hooldustöödel usin: lihtsam on maksta korralikule majahoidjale kui pärast üksteist süüdistada ja kahju kinni maksta. Hullemal juhul läheb keegi kinnimajja ka, kui pahatahtlik hoolimatus tõestust leiab.
MIDA TEHA KUI JUHTUB?
Kui jääkamakaga saab pihta sinu auto või saad sa ise viga, teata politseisse, Tallinnas ka mupole (tel. 1345). Olukord tuleb fikseerida igal juhul, sest kui kahjude väljanõudmiseks läheb, peab olema selge, mis alusel seda tehakse.
Kui teavitamine ei ole võimalik, siis tuleks enne sündmuskohalt lahkumist üles filmida või pildistada tekkindu kahju ja hoone, mille katuselt jää või lumi sõidukile kukkus.
Kui jääpurikas kukub autole ja kui autol on kaskokindlustus, siis kindlustus hüvitab auto omanikule tekkinud kahju ning esitab nõude maja omaniku (korteriühistu) vastu kindlustushüvitise ulatuses.
Juhul, kui korteriühistul või maja omanikul on vastutuskindlustus olemas, siis kannab need kulutused tema vastutuskindlustuse kindlustusandja. Kui pole, tuleb kahjud ühistu rahakotist tasuda.
KINNISTUOMANIKUNA TEE NII
Kinnistute või ehitiste omanike tegevused jääpurikatest, lumest ja libedatest kõnniteedest tulenevate ohtude ärahoidmiseks:
- teavitada aegsasti elanikke jääpurikate ja lume eemaldamisega seotud tööde teostamise ajast ning paluda sõidukite omanikel parkida ohualast kaugemale;
- korraldada ohualas parkivate sõidukite ümberpaigutamist;
- kasutada lume ja jääpurikate eemaldamisel nõuetekohast turvavarustust ja muid tööohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid;
- eemaldada operatiivselt jääpurikad, lumi või varisemisohtlikud kivid, plaadid jms;
- vältida katusel oleva lume ja jää kukkumist madalamatele hoonetele;
- tagada ohu korral ning ohu kõrvaldamise tööde ajal tänavatel ja kõnniteedel ohutu liiklemine, piirates ohuala lindiga. Lindi paigaldamine ohuala märgistamiseks ei vabasta ehitiselt lume- ja jääpurikaohu kõrvaldamise kohustusest;
- teavitada Tallinna abitelefoni 1345 avariitööst (katustelt jääpurikate ja lume eemaldamine).
Kasutatud materjalid: ERGO, Tallinna LV, SkyProff. Kaanepilt: Ylle Tampere. Pealkiri: Piret Tamm
