Teisipäeval, 9. septembril 2025 võttis Euroopa Parlament tugeva häälteenamusega vastu uued ringmajanduse ja romusõidukite reeglid. Uued rohereeglid raputavad tootjaid, kuid mõjutavad ka praegusi autoomanikke. Pikemas plaanis lüüakse kaardimaja uppi: tootjatelt oodatakse heitevabu “legoautosid”.
Euroopa Liidu teedel liigub praegu ligi 285,6 miljonit mootorsõidukit, millest igal aastal jõuab umbes 6,5 miljonit oma elukaare lõppu. See tähendab, et igal nädalal kaovad liiklusest kümned tuhanded autod, mis tuleb kuidagi käidelda ja ümber töödelda.
Seni on suur osa romusõidukitest jõudnud kas lammutustesse või halvimal juhul väljapoole Euroopat, kus on romud muutunud keskkonnaprobleemiks.
Nüüd astub Euroopa Liit järgmise suure sammu – Euroopa Parlament kiitis äsja heaks uued ringmajanduse ja romusõidukite reeglid, mis muudavad kogu autode elutsüklit: alates kavandamisest kuni lammutamiseni.
Euroopa Parlament võttis otsuse vastu 9. septembril 2025. Hääletuse tulemus oli 431 poolt, 145 vastu ja 76 erapooletut.
Tegemist on Parlamendi seisukohaga, mis tähendab, et nüüd algavad läbirääkimised Euroopa Nõukoguga, et leida kompromiss lõpliku seaduseteksti osas. Alles pärast seda saab määrus ametlikult jõustuda ning hakata kehtima kõikidele autotootjatele ning liikmesriikidele.
Mis muutub?
Reeglite peamine eesmärk on vähendada autode tootmise ja kasutusest kõrvaldamise keskkonnajalajälge, suurendada varuosade taaskasutust ja materjalide ringlussevõttu, eristada selgemalt kasutatud autosid ja romusõidukeid ning keelata romusõidukite eksport EL-st.
Seadused hakkavad kehtima kõigile sõidukitele – mootorratastest kuni raskeveokiteni. Samas erisõidukid (nt kaitseväe või päästeteenistuse autod) regulatsiooni alla ei lähe, samuti pääsevad nõudest matkaautod ja -haagised ning kultuuriliselt või ajalooliselt olulised sõidukid, näiteks muuseumi- ja hobiautod.
Reeglite kohaselt peavad uued sõidukid olema edaspidi disainitud nii, et nende osi saaks võimalikult lihtsalt eemaldada taaskasutuseks, taastamiseks või ringlussevõtuks.
Autotootjad ei tohi takistada varuosade eemaldamist tarkvarauuenduste kaudu. Lisaks peab plastdetailides olema: 20% ringlussevõetud plastikut kuue aasta jooksul ning 25% ringlussevõetud plastikut kümne aasta jooksul pärast reeglite jõustumist, kui taaskasutatud plast on piisavalt saadaval ja mõistliku hinnaga.
Tootjate vastutus kasvab
Autotootjatele lisandub laiendatud tootjavastutus (EPR): nad vastutavad oma sõidukite kokku kogumise ja ümbertöötlemise eest eluea lõppfaasis.
Romusõidukitest peavad nad eemaldama ohutult vedelikud, gaasid ja ohtlikud komponendid. Liikmesriikidel tuleb kehtestada range järelevalve ja inspekteerimisplaanid, mis vähendavad ebaseadusliku lammutuse riski.
Pikas perspektiivis võib see olla isegi positiivne, kasvatades lojaalset tarbijate baasi: kui oled ostnud näiteks KIA, viid selle kasutuse lõppedes nö taarapunkti, saad tagasi pandi, mille eest ostad uue KIA. Lihtne ja valutu. Samas tekib küsimus, mis saab korduvate omanikuvahetuste korral? Ja kas täna 30-aastaseid autosid peab samuti tootjale tagasi viima, et nad saaksid oma kohustust täita?
Erimeelsused ja kriitika
Kõik parlamendiliikmed ei olnud reeglite poolt. Näiteks Soome päritolu eurosaadik Sebastian Tynkkynen (ECR) nimetas uut seadust “komisjoni ülereguleerimiseks”. Tema hinnangul piiravad reeglid tarbijate õigusi ja tekitavad lisakulusid autotootjatele.
Hobiautode ja mootorrataste kogukonnad kardavad, et nende sõidukeid võidakse liiga kergelt klassifitseerida romudeks, mis raskendaks haruldaste masinate müüki ja eksporti. Samuti kardetakse varuosade saadavuse vähenemist – mõnigi kord on seni abi saanud lammarist, kuid kui need ära reguleeritakse, võib jäädagi oma puuduolevat juppi otsima.
Europarlament nõuab plastiringlusele ambitsioonikamaid sihte kui liikmesriikide valitsusi ühendav Euroopa Nõukogu.
Parlament tahab 20% ringlussevõetud plastikut kuue aastaga ja 25% kümne aastaga, nõukogu eelistaks leebemat varianti: 15% kuue aastaga, 20% kaheksa aastaga ja 25% kümne aastaga, kuid ainult tarbijatelt kasutusest tulnud plastist. Lisaks tahab Parlament arvestada keemiliselt ümbertöödeldud plastikut, Nõukogu aga mitte – see näeks välja nagu seadus seaduse pärast.
Mida see tähendab autoomanikule?
Segadus saab olema vähemalt alguses suur. Kui sul on uus auto, hakkavad uued nõuded kehtima järk-järgult tootjatele – ehk tulevikus on su sõiduk rohkem taaskasutatavatest materjalidest ja lihtsamini lammutav. Sa ise viid auto lihtsalt tagasi ja võtad uue.
Kui sul on vana auto või hobiauto, võib regulatsioon mõjutada eelkõige seda, kuidas ametiasutused hindavad, kas tegemist on kasutatud sõiduki või romuga – siia on konflikt sisse kirjutatud. Ametniku suva järgi elamist mäletavad meie vanemad, kes nõuka ajal asju ajama pidid. Suurt liitu vaadates ei taha mõeldagi, mismoodi hakkab asi välja nägema… näiteks bürokraatia Mekas Hispaanias või ülipüüdlikus Eestis.
Romusõidukite EL-st väljaviimine muutub sisuliselt võimatuks – seega, kel täna plaan oma Hiace buss maha müüa Aafrikasse, tehku seda enne kui vesi ahjus. Neile, kes halavad, et vähem arenenud riikidest on tehtud meie jäätmete prügimägi, koidavad aga õnnepäevad – nüüd tuleb hakata vanu Hiacesid tagasi ostma, sest neist saab väärtuslikku taaskasutusmaterjali, millega tootjad oma tulevasi kvoote täita saavad. Win-win!?
Pikas plaanis peaksid reeglid vähendama jäätmeid ja tooma rohkem varuosi ringlusse, mis võib vastupidi putitajate hirmuunedele muuta varuosad kättesaadavamaks. Seda ilmselt alles 30 aasta pärast, kui tänased sõidukid klassifitseeruvad romudeks või youngtimeriteks.
Autotootjad, kes on juba tegutsema hakanud
Tunnel ei ole üksnes kitsas ja pime, mõni autotootja on juba pikemat aega panustanud taaskasutatavatele materjalidele ning tempokalt neid kasutusele võtnud. Kuigi kõrvale käib paduroheline kisa-kära ning kaunis jutt maailmapäästmisest, on tegemist proosalise vajadusega materjalikriisi ennetada ja kasutada ära kõik, mida vähegi saab. Nii mitu korda kui võimalik.
Sest 8 miljardi inimese hulgas on järjest rohkem neid, kes oma autost unistavad. Mis omakorda tähendab aina jõhkramaks muutuvat konkurentsi. Tõepoolest, võibki juhtuda, et viimane kui metalliriba ja plastikkruvi kokku korjatakse ja uueks materjaliks töödeldakse.
- Volvo Cars lubas, et alates 2025. aastast koosnevad vähemalt 25% plastdetailidest nende uutes autodes ringlussevõetud materjalist. Ookeaniplastiku kasutuselevõtt on olnud nende idee.
- Renault on seadnud sihiks, et juba 2030. aastaks moodustavad ringlussevõetud plastid 33% nende autode plastikust. Uues Mobilize Duo nutisõidukis on kasutusel koguni 60% ringlussevõetud plastikut.
- BMW kasutab oma Neue Klasse mudelites alates 2025. aastast sisedetailides plastikut, mis on valmistatud kuni 30% ulatuses merest kogutud ja ringlusesse suunatud võrkudest ja köitest. Esimesed BMW elektriautod olid aga hea näide, kuidas taaskasutusmaterjalidest vormida meeldejääv sõiduk.
- BMW Group arendab biopõhiseid ja ringlussevõetud materjale. Sobib kõik, linast, kanepi, puiduvahu ja vanade tekstiilideni. Eesmärk on vähendada süsiniku jalajälge ligi 40% võrra aastaks 2030.
- Honda, Toyota, Nissan ja Renault loovad ühiseid taaskasutatud plastiku tarneahelaid, eesmärgiga suurendada plastide ringlussevõttu ja osakaalu uutes sõidukites.
- Honda ja Toyota on arendanud koostöös kemikaalitootjatega kvaliteetseid ringlussevõetavaid plastmaterjale, näiteks Honda Noblen Meguri polüpropüleeni, mis vastab vastupidavuse ja esteetika nõuetele.
- Stellantis on samuti teinud samme ringlussevõetud plastide kasutuse suurendamiseks. Nende mure on praegu aga teistlaadi – brändide ülekülluses ei saada vahete-vahel aru, kuhu mis tükk täpselt on läinud. Kontsern peab end koomale tõmbama ja seejärel saame rääkida reaalsest säästukavast.
- KIA ja Hyundai kasutavad uutes autodes kolmandiku jagu taaskasutusmaterjale, protsent kasvab nii kuidas lisandub uusi oskusi. Materjaliteadlased töötavad innukalt.
- Chrysler kasutas juba 2013. aastal oma Euroopa mudelites ligi 40% termoplastist ringlussevõetud materjali. Näiteks Jeep Grand Cherokee istmed ja Jeep Wrangler velje sisepaneelid olid suures osas ringlussevõetud plastist tehtud.
Tootjatelt oodatakse heitevabu “legoautosid”
Euroopa Liidu uus romusõidukite määrus on osa suuremast ringmajanduse strateegiast, mille eesmärk on muuta Euroopa tööstus keskkonnasäästlikumaks.
Autodest saab üks esimesi tööstussektoreid, kus elutsüklipõhine mõtlemine – disainist kuni taaskasutuseni – muutub kohustuslikuks.
Kuigi kriitikud kardavad liigset bürokraatiat ja harrastajad piirangute kasvu, võiks perspektiivis meil tekkida vähem jäätmeid, tootmine olla säästlikum ning kokkuvõttes ka loodus ja elukeskkond puhtamad.
Lühidalt: Jälle lüüakse kaardimaja uppi, tootjatelt oodatakse heitevabu “legoautosid” ning tarbijal tuleb see kinni maksta. Roheliste nõutud “auto ei ole hädavajalik vaid on luksusese” saab teoks kiiremini kui oskasime oodata.
| Muudatus / nõue | Tähtaeg pärast reeglite jõustumist | Märkused |
|---|---|---|
| Min. 20% ringlussevõetud plastikut | 6 aastat | Kui plast on olemas piisavalt soodsalt |
| Min. 25% ringlussevõetud plastikut | 10 aastat | Sama tingimus taaskasutatud plastile |
| Eri sõidukid v.a erikahjustusjõudude omad | Kohene, alates jõustumisest | Ei laiene muuseum- või päästeautodele |
| EPR – tootjavastutus lõplikel sõidukitel | Üksikasjalikult määratletud | Hõlmab vedelikke, gaase, ohtlikke aineid |
Allikad:
Kaanepilt: Ylle Rajasaar