Kindlustusekspert tuletab meelde, et kaskokindlustus ei ole imerohi iga õnnetuse vastu. Pole olemas kindlustuspoliisi, mis korvaks kulud siis, kui oled autoga mitteametlikul jääteel sõõrikuid joonistanud ja juhtumisi vajunud läbi jää või sooritanud õhulennu lähima puu otsa.
Osa autojuhte on talve kärsitult oodanud ning esimeste helveste langedes ja jääkirme tekkides kohe lõbusõidule kimanud. Paraku on kiirustamisel kurvad tagajärjed: lühikese ajaga on 2 autot vajunud läbi jää.
Pärnumaal vajus läbi õhukese merejää Nissani pikap ning Männiku karjääris üritas omanik uputada oma Subaru Outbacki. Kahju, et autod omanikku valida ei saa… Kindlustus aga saab siinkohal selgesõnaliselt öelda, et kasko sellise õnnetuse puhul appi ei tule.
LOLLUS ON LAIALT LEVINUD
Kui ametlikel jääteedel liiklemine on kontrollitud ja turvaline, siis külmade saabudes sagenevad ka omal vastutusel ettevõetud sõidud teistel jääkatte saanud veekogudel.
Hoolimata sellest, et paar päeva tagasi vajus Männiku karjääris auto läbi jää, käivad seal endiselt kümned adrenaliiniotsijad ennast ja oma sõidukeid ohtu seadmas.
Vähe sellest, koos uljuritega seavad end ohtu ka kaassõitjad, kes rahulikult autosse jäävad, selle asemel, et sekkuda ja juhile öelda, et mõistlik oleks mõistus koju kutsuda enne kui auto või mõni sõitjatest uppuma hakkab.
ERGO kindlustuse transpordikahjude grupi juht Rain Tomingas kinnitab: “Kui õnnetus juhtub mitteametlikul jääteel, siis ei hüvita teadaolevalt ühegi seltsi kaskokindlustus sellise mõtlematu teoga tekitatud kahju.”
Kui kaassõitja võtab teadliku riski istuda autosse, mis läheb mitteametlikule jäärajale ning tervisekahjustus tekib isikust endast tulenevatel asjaoludel, siis ei kuulu ka see kahju kindlustuse poolt hüvitamisele.
AMETLIKE JÄÄTEEDE INFO NETIST SAADAVAL
Maanteeamet vastutab Eestis seitsme ametliku jäätrassi rajamise eest, millest tänaseks ei ole avatud veel ühtegi – pikka ja stabiilset pakast, mis võimaldaks jäätee avada, ei ole olnud. Ilmateate põhjal lähiajal sobivaid tingimusi ka ei paista.
Ametlikud jääteed on vastavalt märgistatud ning liiklemisel kehtivad ohutusnõuded, mille täitmist kontrollitakse.
Oluline on järgida kellaaegasid, enamasti on need on eraldi välja toodud jäätee juures oleval infotahvlil. Väljaspool ametlikult avatud jääteed autoga veekogu jääl sõitmine toimub täielikult juhi omal vastutusel ning see pole kunagi ohutu.
JÄÄTEEL LIIKLEMISE KORD
* jäätee on liiklemiseks avatud ainult valge ajal, alla 300 m nähtavuse korral liiklus suletakse;
* soovitav sõidukiirus on kuni 25 km/h või 40-70 km/h (kiirusel 25-40 km/h võib sõiduk tekitada jää lõhkumist soodustavat resonantslainet);
* jääteele võib sõita ainult tähistatud kohtadest, minimaalselt 2 minutilise ajavahemiku järel;
* sõiduki vahet eessõitjaga tuleb hoida vähemalt 250 m;
* keelatud on eessõitjast möödumine ja kahesuunaline sõit samal sõidurajal;
* tähistatud jääteest kõrvale sõita ei ole lubatud;
* turvavööd peab hoidma lahti ja tuleb jälgida, et sõiduki uksed oleks kergesti avatavad;
* ebatasased kohad tuleb ületada võimalikult väikese kiirusega;
* jääteel ei tohi autot seisma jätta, kihutada, liigelda tuisuga, uduga, pimedas.Kõigist jääteel esinevatest ohtlikest muutustest, märgistamata ohtudest, seisvatest sõidukitest tuleb esimesel võimalusel informeerida jäätee valvetalitust.
Kui jääolud ei võimalda edasisõitmist, peab liikleja viivitamatult tagasi pöörduma ja hoiatama teeoludest jääteel liiklejaid ning jäätee valvetalitust.
Allikas: Maanteeamet, Ergo kindlustus. Kaanepilt: Opel
https://www.accelerista.com/liiklus/roolisvastutanmina/kuidas-liikuda-jaatee-peal/
