Teisipäev, 18. november 2025
Kiirlaadijad kaupluste juures buumivad: mängu astub Coop. Novembri lõpuks peaks koostöös Elektrumiga olema kaupluste juures püsti 30 kiirlaadijat. Vaatasime otsa nii Coopi tulevastele laadijatele kui teiste poekettide laadimiskavadele, panime info tabelisse ja loodame, et sellest on abi neile, kes elektrikatega linnadest väljas liiguvad.

Coop ja Elektrum Eesti avavad novembri lõpuks Coopi kaupluste juures esimesed ligi 30 Elektrum Drive’i elektriautode laadimisjaama, millest paari aasta jooksul kasvab välja Eesti suurim ühe jaeketi juurde rajatav laadimisvõrk.

Kokku paigaldatakse enam kui 200 Coopi kaupluse juurde üle Eesti 207 kiir- ja ülikiirlaadijat (50–150 kW) ning 8 tavalaadijat (22 kW), mis loovad 427 uut laadimiskohta.

Umbes 90% uutest jaamadest rajatakse väljaspool Tallinna ja Harjumaad, mis tähendab, et laadimisvõimalus jõuab kümnetesse väiksematesse asulatesse ja ka väikesaartel inimeste igapäevasõitude trajektoorile.

Esimesed kümme jaama on juba avatud, aasta lõpuks on töös ligikaudu 30 Coopi ja Elektrumi ühisjaama. Coopi ja Elektrumi kinnitusel jõuab avalik laadimisvõimalus selles projektis enam kui 80 väikeasulasse, kus seni polnud ühtegi avalikku elektriautode laadijat. Idee on lihtne: elektriautot laetakse selle aja jooksul, mil klient niikuinii poes käib, ilma eraldi laadimispeatust planeerimata.

Allolev tabel koondab pressiteates otsesõnu nimetatud Coopi–Elektrum laadimiskohad kahes grupis: juba avatud ja need, mis avanevad lähiajal või enne aasta lõppu. Nimed ja staatus on võetud avalikest allikatest; projekti arenedes saab nimekiri kindlasti pikem.

# Asula / piirkond Coop kauplus / keskus Maakond Staatus Märkus
1 Jüri Jüri Konsum Harju Avatud Esimeste avatud jaamade seas.
2 Miiduranna (Tallinn) Miiduranna Maksimarket Harju Avatud Suure parkla ja hea ligipääsuga asukoht.
3 Muraste Muraste Konsum Harju Avatud Teenindab elamupiirkonda ja rannasõite.
4 Püssi Coop kauplus Püssis Ida-Viru Avatud Väikeasula, kus varem avalikku laadijat polnud.
5 Kohtla-Järve Coopi kauplus / Konsum Ida-Viru Avatud Oluline punkt tööstuspiirkonna läheduses.
6 Häädemeeste Häädemeeste Konsum Pärnu Avatud Peatuskoht Pärnu–Riia suunal.
7 Martna Martna kauplus Lääne Avatud Laadimine hõreda asustusega piirkonnas.
8 Vaimastvere Vaimastvere kauplus Jõgeva Avatud Regionaalne tugipunkt Jõgeva ümbruses.
9 Kärdla Coop Kärdla / Hiiu Konsum Hiiu Avatud Hiiumaa keskne laadimisvõimalus.
10 Põltsamaa Coopi kauplus Põltsamaal Jõgeva Avatud Oluline koht Tallinna–Tartu telje lähedal.
11 Tartu Eedeni keskus / Eedeni Maksimarket Tartu Avaneb lähinädalatel Suur külastatavus, Lõuna-Eesti keskne punkt.
12 Ahja Coop Ahja kauplus Põlva Avaneb lähinädalatel Esmane avalik laadimisvõimalus väikeasulas.
13 Liiva (Muhu) Coop Liiva / Muhu kauplus Saare Avaneb lähinädalatel Teenindab Muhu saart ja läbisõitjaid.
14 Tori Coop Tori kauplus Pärnu Avaneb lähinädalatel Sõlmpunkt Pärnu ja Viljandi suunal.
15 Koonga Coop Koonga kauplus Pärnu / Lääne Avaneb lähinädalatel Laadimine seni katmata maapiirkonnas.
16 Räpina Coop Räpina kauplus Põlva Avaneb lähinädalatel Lõuna-Eesti ääreala regionaalne punkt.
17 Saaremaa (väiksemad asulad) Mitmed Coopi kauplused Saare Avaneb järk-järgult Kuus senini katmata asulat Saaremaal.
18 Kuressaare Saaremaa Kaubamaja Saare Enne aasta lõppu Suurim tõmbekeskus saarel.
19 Haapsalu Haapsalu Kaubamaja Lääne Enne aasta lõppu Regionaalne keskus Lääne-Eestis.
20 Viljandi Viljandi Maksimarket Viljandi Enne aasta lõppu Tähtis sõlmpunkt Lõuna- ja Lääne-Eesti vahel.

Coop ja Elektrum näevad käesolevat projekti osana suuremast strateegiast. Elektrum investeerib kümnendi lõpuks Eestisse üle 50 miljoni euro, et rajada rohkem kui tuhat Elektrum Drive’i laadimiskohta.

Mõne aasta pärast peaks Eestis olema mitusada Elektrumi avalikku laadimispunkti ning tänaste prognooside järgi on 2029. aastaks Elektrumi hallatav võrk mahult Eesti suurim.

Koostööl Coopiga on siin kriitiline tähtsus: ühelt poolt võimaldab see kiiresti katta tervet Eestit, teisalt harjutab see tarbijaid mõttega, et tankla võibki asuda toidupoe parklas, mitte ainult maantee ääres.

Maxima, Rimi ja Selver on saanud edumaa

Pilt muutub huvitavaks siis, kui vaadata, kuidas teised jaeketid on oma laadimispartnerid juba ära jaganud. Leedulased leedulastega: Maxima on sõlminud Eestis ja Baltimaades laiaulatusliku koostöölepingu Ignitis ON-iga.

Avalikel andmetel rajatakse Eestisse üle 170 Ignitis ON laadimispunkti, neist 41 Maxima kaupluse juurde, nii et ka see võrk katab ära olulise osa keti klientide igapäevastest liikumistest ning toob juurde neid, kes Ignitise postist autot laevad ja ühtlasi poodi sisse astuvad.

Enefit Volt ehk Eesti Energia laadimisharu on partneriks nii Rimi kui Selveri võrgule: Rimi parklatesse 16 poe juurde paigaldatakse 32 kiir- ja ülikiirlaadijat. Elektrum seevastu ei tee koostööd ainult Coopiga, vaid on partner ka mitmele Lidli kauplusele – näiteks Kuressaare Lidlis saab juba täna laadida Elektrum Drive’i jaamas.

Allpool olev võrdlustabel võtab Eesti suuremate jaekettide ja nende laadimispartnerite avaliku info kokku – nii palju kui seda avalikult antud on. Tegemist on Eestis välja kuulutatud projektidega, mille kohta on teavet jagatud.

Jaekett Energiapartner / laadimisvõrk Laadimiskohtade arv (Eestis, avalikud plaanid) Poodide arv, kuhu laadijad rajatakse Laadijate tüübid (põhiinfo) Ajakava / märkus
Coop Elektrum Drive u 427 laadimiskohta enam kui 200 Coopi kauplust 50–150 kW kiir- ja ülikiirlaadijad, 22 kW tavalaadijad Esimesed ~30 jaama 2024 lõpus, võrk valmib täielikult 2027.
Maxima Ignitis ON üle 170 laadimispunkti 41 Maxima kauplust Kiirlaadijad (täpne võimsus vahemikus 50 kW ja enam) Esimesed jaamad avati 2024, laienemine 2025–2026 jooksul.
Rimi Enefit Volt 32 laadijat / kuni 64 laadimiskohta 16 Rimi poodi Kiir- ja ülikiirlaadijad (sh kuni 300 kW) Koondub suurema liiklusega Rimi poodide juurde.
Selver Enefit Volt 31 laadijat / kuni 62 laadimiskohta 11 Selverit 22 kW, 50 kW, 140 kW ja 300 kW laadijad Asukohad üle Eesti: Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga, Saku, Keila, Hiiumaa, Saaremaa.
Lidl Elektrum Drive valik laadimiskohti (nt Kuressaare Lidl) mitu Lidli kauplust 50 kW DC + 22 kW AC (olenevalt asukohast) Laadimine integreeritud Lidl Plus äppi ja kaupluse lojaalsussüsteemiga.
Lõpuks ometi me liigume!

Norralased hammustasid kümmekond aastat tagasi lahti, et pood-auto laadimine on põhimõtteliselt enamust kõnetav teema – kõik me tahame süüa, nõusid pesta ja WC-s käia (paberiga). Isegi kui oled veendunud koju tellija, tekib aeg-ajalt olukord, kus poest on “midagi kähku vaja”. Noh, laeme ühtlasi elektriauto ka siis ära. Kus see laadija on!?

Kiirlaadijad kaupluste juures buumivad lõpuks ka meil: suuremad jaeketid kasutavad laadimisvõrku osana oma väärtuspakkumisest – mida iganes see sõna tähendab, on sama kohmakas kui “väärtusruum”. Igatahes on kaupmehed ära tabanud, et elektriautoga sõitjad tahavad ka süüa ning poodide kõrvale tehakse koht kiirlaadijate tarbeks.

Coop panustab koos Elektrumiga eelkõige üleriigilisse katvusesse ja väikeasulate kaasamisse – Coop ongi end defineerinud kodulähedase poena maal. Maxima koos Ignitisega ehitab mahuka kiirlaadimisvõrgu, mis on tugevalt seotud Balti-ülese strateegiaga.

Rimi ja Selver on jaganud oma mahud Enefit Volti vahel, mis saab pakkuda ühtset ligipääsu nii tanklate, kaubanduskeskuste kui toidupoodide laadijatele. Lidl seob laadimise oma lojaalsusäpi ja kliendibaasiga. Siiski saavad Elektrumi-Lidli “koostöölaadijates” autole särtsu võtta ka mitte-kliendid. Hind on muidugi teine.

Kuid olgegi valmis pettuma: kõik need “lojaalsusäpid” ja “väärtuspakkumised” ei kipu alati tegema koostööd. Sestap on hea, kui eraldi on telfas olemas ka Enefiti, Elektrumi, Ignitise jne. äpid.

Helgema poole pealt tähendab see, et elektriautot võib julgelt osta, kartmata laadimisärevusse suremist või tundide kaupa kuskil postis ootamist. Kui kõik Eestis olevad laadijad saaks ühele kaardile panna koos “vaba” või “ei ole vaba” infoga ning võimaldada vastavalt kohale jõudmise ajale (pluss kokkuleppeline varuaeg) ka endale koha broneerida, oleks elu päriselt ka nagu lill.

Sest minu lemmik näiteks on väike elektrikas, mil on sõiduraadiust vaid alla 300 km. Kui teaksin, et ma saan alati vajadusel kuskil käbe laadida, ei mõtleks hetkegi vaid ostaks, sest pärast arvukaid elektriautode teste on enam kui imelik istuda sisepõlemismootoriga auto rooli. Ainult sellepärast, et ma ei saa kodulaadijat panna!

Elektriauto laadimise paradigma muutub lõpuks ka Eestis. Enam ei ole vaja kuskile bensukasse – vabandust, teenindusjaama – sisse keerata ja teha aega parajaks, vaid üha rohkem on võimalik ühildada tüütu poeskäik auto laadimisega. Ja kuigi kodulaadijas on odavam ja aku tervisele parem, siis inimene on ahne loom – kui on võimalik “üks tee ja kaks asja” – siis ta seda teeb. “Panen kasvõi kümneks minutiks kiirlaadima, saab korraga rohkem särtsu” – nii me mõtleme, ausalt.

Jaekett, kes suudab pakkuda kliendile kiiret ja lihtsat laadimist just nendes kohtades, kus ta niikuinii peatub, saab endale suure tõenäosusega lojaalsema elektriautoomaniku. Seda mängu Coop–Elektrum, Maxima–Ignitis, Rimi–Enefit, Selver–Enefit ja Lidl–Elektrum praegu Eestis sisuliselt omavahel peavadki. Ja kiirlaadijad kaupluste juures buumivad. Meie rõõmuks.

Siit uuesti Soome näitel: kui saad laadida ja stressamata liikuda, jääd elektriautole truuks. Punkt.

Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jäta kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.