Meie liikluspilt näitab ja statistika kinnitab, et keskmine Eesti autojuht hoiab asulavälisel teel eelsõitjaga liiga väikest pikivahet. Liiklusjärelevalvekeskus ja sõiduõpetajad jagavad paar head nippi, kuidas arvestada välja turvaline distants eelsõitvast autost (ja seda ka hoida).
Liiklusseaduse § 46 lõige üks ütleb: “sõiduautode vaheline pikivahe peab olema piisav, et vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile.”
Turvalist pikivahet loetakse sekunditega: asulavälisel teel peab see olema 3 sekundit, asulasisesel teel 2 sekundit minimaalselt. 3 sekundit kiirusel 90 km/h on 75 meetrit.
Kas oled keskmine Eesti autojuht?
Kui oled “keskmine Eesti autojuht”, siis tõenäoliselt hoiad asulavälisel teel 90 km/h sõites eelsõitjaga vahet, mis on väiksem kui lubatud minimaalne 3 sekundit ehk 75 meetrit. See vahe on tõenäoliselt vähem kui 40 meetrit.
Üks peamisi põhjusi, miks me maanteel üksteisel “sabas kinni istume” näib olevat kartus, et vähegi suurema distantsi puhul surub möödasõitev autojuht end oma sõidukiga vahele.
Maanteel on üsna tavapärane, et samal ajal kui keegi teeb möödasõitu, hakkavad temast paremal sõidureas autod kiirendama, et mööduja mingil juhul end vahele pressida ei saaks.
Möödasõit maanteel on üks ohtlikumaid manöövreid. Selline Andrese ja Pearu omavaheline mõõduvõtt võib olla väga kurbadega tagajärgedega, sest kiirused on suured, vastu tulevad teised sõidukid, tee on kurviline jne.
Aga kui eessõitja pidurdab…?
Liiklusjärelevalvekeskus soovitab meeles pidada, et liikluses peab olema iga hetk valmis olukorraks, kus ees sõitev auto pidurdab.
Ka on olukordi, kus kas eessõitja või vastutulev juht kaotavad mingil põhjusel sõiduki üle kontrolli. Väiksema kui 40-meetrise pikivahe puhul (mis meie teedel on pigem norm kui erand) ei jõua tagumine juht reageerida ja õnnetus on käes.
Juhul, kui pikivahe on väiksem kui 40 meetrit, ei jõua juht isegi tegutsemisplaani välja mõelda, tegutsemisest rääkimata.
Selleks, et sellises olukorras saaks auto seisma pidurdada, on vaja rohkem kui 100 meetrit. Ka parimad meie seast, kes teavad, mis on ekstreempidurdus ja suudavad seda rakendada, saavad pidama umbes 66 meetri järel. Pikivahe oli aga alla 40 meetri…
Turvalise pikivahe hoidmine
Asulavälisel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kolm sekundit.
See aeg on piisav, et juht jõuaks mõelda ja ka tegutseda. Juhi vaateväljas on eespool toimuv, sõit on oluliselt sujuvam ja ka sõiduki kütusekulu väiksem. Sihtkohta jõudmine kulgeb suuremate vahejuhtumiteta (lootus ju sureb viimasena!).
Nipp nr. 1: kuidas lugeda pikivahesekundeid?
Loenda rahulikult: “üks…kaks…kolm.” Kolm sekundit peab olema vahe eessõitjaga. Kuidas need sekundid aga tee peale “joonistada”?
Üks lihtne nipp on “märgistada” eespool mõni silmnähtav teetähis: suur kivi, puu, elektripost, isegi teepervel seisev auto ajab asja ära.
Kui eelsõitja on jõudnud sinu valitud tähiseni, hakka rahulikult sekundeid loendama. Löö kell oma peas kinni hetkel, mil oled ise oma teetähiseni jõudnud.
Nüüd on sul teada, kas pikivahe on turvaline. Kui ei, võta kiirust hetkeks maha, lase eesliikujal tõmmata täpiks ja jätka ühtlases tempos lubatud kiirusel sõitu.
Nipp nr. 2: kuidas lugeda pikivahesekundeid?
Kui su ees ei ole “jänest”, siis pole ka pikivahe probleem. Ent kui keegi sõidab ees, peaksid olema kindel, et distants teie kahe vahel on piisav. Ent ühtegi korralikku teetähist ei paista. Mida nüüd teha?
Enamus Eesti maanteedest on ääristatud valgete tähispostidega, need on 1650 mm kõrged ja varustatud ka helkuriga, et postid oleksid pimedas nähtavad.
Postid on paigaldatud teedele, kus liiklussagedus on 1500 ja rohkem autot ööpäevas ja kõikjale, kus tähistus on vajalik. Tähispostide samm (vahekaugus) sirgel teelõigul ja laugetes kurvides on 50 meetrit, kurvilisemal või keerulisemal teel 25 meetrit.
Vali sirge teelõik ja hakka sekundeid lugema hetkel kui jõuad ühe tähispostiga kohakuti. Loenda poolteist postivahet – see on 75 meetrit ehk kiirusel 90 km/h 3 sekundit.
Veel parem, loenda kaks postivahet (100m) ja võid olla täiesti kindel, et hoiad eelsõitjaga turvalist vahemaad. Õpeta postide loendamist ka oma sõpradele.
Nipp nr.3: otsi teelt valgeid ristkülikuid
See nipp on eriti lihtne: on maanteelõike, kus teekattele on joonistatud suured täidetud valged ristkülikud. Kui eessõitja on ühel neist, säti end järgmisele: kahe märgi vahe ongi turvaline pikivahe.
Maanteeamet hakkas neid märke maha joonistama juba aastal 2009. Siis oldi kahtlevad, aga selgus, et suur osa juhte oskab end ristkülikuid nähes kokku võtta ja pikivahe õigeks timmida.
Märkide mõju kestab veel mõni aeg pärast nende lõppemist, tänu sellele, et inimest on õnnistatud ruumitaju ja silmamäluga.
Nipp nr. 4: küsi autolt abi
Kui sul on auto, millel on peal kohanduv kiirushoidik, oled õnnega koos. Saad paari nupuvajutusega parajaks timmida pikivahe eelsõitja(te)ga ning juhiabisüsteem hoiab seda vankumatu täpsusega.
Isegi siis, kui keegi peaks end sinu ja eelsõitja vahele pressima, reageerib kohanduv kiirushoidik (ingl k. ACC) sellele mõõduka väärikusega, piuksatab ja tõmbab distantsi jälle turvaliseks.
Kui eessõitja peaks äkkpidurdama, suudab enamus uutest ACC-dest adekvaatselt reageerida ja auto seisma saada enne kui õnnetus juhtub.
Ainuüksi ACC-le loota aga ei tohi, sest ükski autotootja ei pane abisid pardale mõttega, et juht võiks roolis haigutada ja saia süüa.
Targad süsteemid küll abistavad, aga seda eeldusel, et juhi kogu tähelepanu on teel ja ta on valmis vajadusel tegutsema: turvalise pikivahega on see võimalik.
Kui olukord läheb ohtlikuks, kiirused liiga suureks (või aeglaseks), teeolud on kehvad ja kaamerasilm enam ei näe toimuvat hästi; või unustab juht käsi roolil liigutada, annab kiirushoidik häiret ja lõpetab töö.
Nipp nr. 5: mõtle alati ette
Arvesta, et eessõitva auto pidurdusteekond võib olla palju lühem kui sinul ning isegi kõige usinamalt liiklust jälgiv juht ei suuda ees toimuvale reageerida ilma viivituseta.
Tagasõitja peaks hoidma pikema pidurdusteekonna võrra pikemat pikivahet. Kuna me aga kunagi täpselt ette ei tea, kui pikk on konkreetse masina pidurdusteekond mingis kohas, tuleb pikivahe jätta veelgi suurem.
Seega kasuta ettemõtlemise taktikat kui järgmisel korral eessõitjaga pikivahet valid, sest kellelegi tagant otsa sõita on äärmiselt ohtlik.
Ära mine mööda, lase ta mööda!
Kui keegi sinu ees aga venib, ei tasu närvitsema ja möödasõitu tegema hakata. Loodetud ajavõitu ei tule, aga paras närvikõdi võib tiheda liiklusega maanteel see olla küll, isegi kui paistab päike ja teekate on kuiv.
Siinkohal üks lihtne arvutuskäik Liiklusjärelevalvekeskuse spetsialistidelt: sõites veoauto taga, mis liigub ~89 km/h kaotad sa 10 km läbimisel 4 sekundit. Seda juhul, kui oleksid saanud selle maa läbida kiirusel 90 km/h
Kui sinust keegi mööda sõidab, ole viisakas ja vähenda veidi kiirust, et vajadusel saaks ta end sinu ja eelsõitja vahele mahutada. Kui kohanduv kiirushoidik suudab selle solvangu alla neelata, suudad sina ka.
Allikad: Liiklusjärelevalvekeskus, Juhiluba autokool, LS
