Lumerookimine on laialt levinud talvine spordiala, mis pakub rõõmu nii tegijatele kui roogitud tänaval sõitjatele ja kõndijatele juhul, kui seda on õigesti tehtud. Lisaks õigetele töövahenditele on vaja natuke teadmisi, kuidas lund lükata nii, et see endale ja teistele ohuks ei oleks.
Nali-naljaks, aga kui lumerookimine tõesti oleks ametlik spordiala, siis oleks see traumaohtlike alade loetelu tipus: igal aastal peavad arstid kogu maailmas tegelema sadade tuhandete hädalistega, kes end vigastanud lund lükates. Kõige sagedamini on tegu lihasvenituste või seljahädadega, aga esineb ka luumurde.
Teine hulk patsiente saabub arsti vastuvõtule lumevalli otsast kukkununa või sõidukiga lumme kihutamise tagajärjel – kokku kuhjatud ja jääkirmega kattunud lumi võib ohustada kaaskodanikke mitmel hirmutaval moel ent see ei tähenda, et lund kartma peaks. Vastupidi, selle võimalusi võiks talverõõmude saamise huvides ära kasutada.
VARU AEGA
Lumerookimiseks nagu igaks teisekski tegevuseks tuleks varuda aega, et mitte hommikul unise peaga umbropsu rahmida ja iseennast kiirustades vigastada.
Hommikul muidugi on vaja hädavajalikud liigutused ära teha, kuid suuremad tööd võiks pigem rahulikumalt õhtul pärast tööpäeva ette võtta.
Erandiks on selline olukord, kus hommikune märg lumi võib õhtuks ära jäätuda, siis on tark suuremad tööd kohe ära teha.
Lume lükkamise puhul kehtib kuldreegel: kui sadu on lõppenud ja ilmateade lubab lumepausi, tuleks alustada rookimisega. Mida hoolikamalt lund teelt eemaldada, seda vähem tekib teepinnale jääd ja libedaks tallatud lund.
VALI ÕIGED VAHENDID
Nagu igas töös, on ka lumetõrje puhul tähtis valida õiged töövahendid ja -võtted. Tänapäeval saab korraliku lumelabida osta igast suuremast supermarketist.
Lisaks labidale on vaja ka mõnusaid rõivaid, häid kindaid ja jalanõusid, millega end lund lükates kindlalt tunda ja milles mitte üle kuumeneda – tuleb meeles pidada, et lumerookimine ON sportlik tegevus.
Sobivate töövahendite valik oleneb puhastatava pinna suurusest, töötegija füüsilisest võimekusest ja lume omadustestki.
Suurema hoovi ja parkimiskohtade lahtilükkamiseks on parim vahend lumesahk. Kui füüsilist jaksu vähem ja lumi märg ning raske, on kergem lükata kitsamat, 60 – 75 cm laiust lumesahka. Pakasega on lumi kergem, siis on jõukohane kasutada laiemaid sahkasid.
Jää ja katuselt kukkunud lumelahmakad tuleks esmalt lumelabidaga väiksemateks tükkideks hakkida, siis on sahkamine lihtsam ja oht sahka lõhkuda väiksem. Väiksemal pinnal võib saha asemel lumelabidas täiesti piisavaks abimeheks osutuda.
TEE SEDA TERVISLIKULT
Lumekühveldamine on sportlik tegevus ning arstid soovitavad enne lume kallale asumist teha lihastele soojendus, et vältida võimalikke traumasid.
Lumelabidas peab olema ergonoomiline ja kerge, sellest peab olema võimalik kindlalt haarata ning saha puhul peab see sujuvalt libisema mööda lund.
Üks väike labidatäis lund võib kaaluda kuni kümme kilo, sahatäis lund üle paarikümne – siia juurde labida enda raskus, ja hoolimatul sahmimisel ongi vigastused käes.
Tervise seisukohast on mõistlik lund enda ees lükata, mitte tõsta. Kui siiski on vaja lund (hange) tõsta, tuleks seda teha ampsukaupa, labidale mitte liiga suurt lumekuhja haarates.
Lund tõstes tuleb kasutada jalalihaseid – kaks jalga tugevalt maas, ning hoida oma selga, mis arvutiinimesel on tänapäeval nagunii lödi. Seljalihaste ülepinge on üks peamisi selle tegevusega kaasnevaid traumasid.
Kehaasend peab olema kindel: kaks jalga maas, selg sirge, labidas tõsta maast põlvi kergelt kõverdades ning hooga endast eemale lükates. Veelkord – selg sirgeks! Vältida tuleb liiga suure hooga või pöörde pealt viset.
Üle viieteist minuti korraga lund rookida hakkab linnainimese tervisele. Arstid soovitavad teha puhkepause, selga sirutada, keha lõdvestada, paar sammu jalutada. Hea oleks aeg-ajalt ka vett juua, sest vedelikukadu on selle tegevuse käigus korralik.
Arstid soovitavad oma keha kuulata: hingeldamine, higistamine, ebamugavustunne rinnus, köha, valud siin-seal on kinnitus sellest, et olete ekraanide taga istudes oma füüsilise vormi täiesti tuksi keeranud. Mõistlik on labidas käest panna ja kutsuda profid appi – lumerookimise teenuse osutajad on rikkad mehed.
KUHJA ÕIGESSE KOHTA
Kui aga füüsis vastu peab, võib lumerookimine lumerohkel talvel olla igapäevane vajalik füüsiline koormus ja pakkuda palju rõõmu.
Siiski, lumehunnikute kujundamisega liiale minna ei tasu, näiteks ei ole hea mõte neid maja seina äärde kuhja ajada. Majaseinte äärde kuhjatud sulav lumi võib seinu kahjustada.
Kui lund on palju, tulebki pidevalt mõelda, kuhu lumehunnikud tekitada. Soovitatav on valida koht, kuhu päike saaks peale paista, siis saab soojema ja päikeselisema ilmaga (või vähemasti kevadel) sellest rutem lahti.
On iseenesest mõistetav, et krundile sadanud rohke lumi peab ka krundi piiresse jääma – loopida lund üle aia naabritele pole viisakas, neil on seda valget jama endalgi küllaga.
Lund hunnikusse kuhjates tuleks silmas pidada ka liiklusohutust, et hanged nähtavust ei takistaks – see on muuseas oluline teave ka neile, kes labida asemel õhuluuda ehk lumekahurit kasutavad. Autojuht on hädas juba siis, kui hanged on tegijale vöökohani. Väiksem laps või loom ei paista hange varjust välja!
Kui lapsed kipuvad lumehunnikute otsas lustima, tuleks leida ohutu koht, kuhu need kuhjad tekitada. Oluline on, et liugu lastes ei oleks ohtu auto alla sattuda.
OMANIKU VASTUTUS
Teeme selle asja nüüd ka selgeks – sinu aias ja aia taga olev lumi on sinu vastutusala. Alustada tuleks KOV heakorraeeskirjaga tutvumisest – seal on kirjas, millised kohustused on kinnistu omanikul, millist puistet tohib talvel teede liivatamiseks kasutada jne.
Enamuse omavalitsuste heakorraeeskirjad näevad ette, et kinnistu või ehitise omaniku kohus on ehitistelt lume, jääpurikate, kõige muu varisemis- ja komistamisohtliku kõrvaldamine ning kinnistul olevate objektide, näiteks mänguväljakute korrashoid.
Majaomanikul on lihtne meeles pidada, et puhtaks tuleb rookida see kõnnitee osa, mis piirneb tänava poolt aiaga – aiast möödaminejad peavad püsti jääma, kui unustavad end vaatama aiast paistvat talvemuinasjuttu.
Kinnistu omanik peab tagama koristustööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates koha ajutise piirdeaiaga või selle muul moel arusaadavalt nähtavaks tegema.
Katustel lumetõrjetööde tegemise ajaks tuleb kindlasti kaasata lisajõude tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. Pärast töid tuleb kõnni- ja sõiduteedele kogunenud lumi ja jää koristada.
Tallinna linna heakorra eeskirja saab lugeda siit
Loe ja vaata siit, kuidas auto lumekoormast vabastada
Eesti ja välismaterjale sirvis ja kirjutas Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Tampere
