On aasta kõige pimedam aeg ja igasugused valgustuse ja nähtavuse küsimused kerkivad päevakorda. Linnapildis ringi vuhisev autopark uueneb ning sellega kaasnevad ka uued trendid – ja koos nendega ilmub linnapilti ootamatult nähtamatu auto.
Loo autor: Mats-Laes Nuter
Leed-päevasõidutuled pole autodel ammugi enam mingi uudis, autojuhid on nendega juba harjunud. Ka sellega, et need tuled asetsevad vastutulevatel autodel madalamal kui tavalised lähituled või on oluliselt väiksemad ja nõrgema valgusvihuga – see kõik on täiesti okei, ressursisäästule mõeldes.
On täiesti tarbetu sõita päise päeva ajal kahe 55W prožektoriga mööda linna ringi nii et lumi ees sulab. Probleem tekib aga sõiduki tagaosas: päevasõidutuled süttivad küll automaatselt, aga samal ajal jäävad tagumised gabariittuled kustu. Ressursisäästu tulemusena on sõiduk liikluses nähtamatu.
NÄEN-EI NÄE
“Nähtamatu” on muidugi ilmselge liialdus, aga võtame arvesse, et hämarat ja poolpimedat aega on hilissügisel ja talvekuudel palju – enamikul meist möödub nii tööle kui ka sealt koju sõitmine pimedal ajal ning selles kehvas valguses tekib ilmne kontrast tulede või tulukeste ja lihtsalt valgustatud objektide ning pindade vahel.
Kõik teame, kui suur on vahe, kas jalakäija on valgustamata alal helkuriga või ilma. Maanteel, pilkases pimeduses võime autojuhtidena ilmselt nõustuda, et jalakäia on nähtamatu, kui tal puudub helkur. Samas helkuriga jalakäijat märkab autojuht pimedas mitmesaja meetri pealt.
Valgustatud alal on vahemaad ja kontrastid väiksemad, aga autojuhile on nähtavad esmajärjekorras foorituled, vastutulevate autode tuled, tänavavalgustus jms. Ah jaa… ka helkur! Helkurita jalakäija tuleb tükk aega hiljem.
NÄHTAMATU AUTO EI OLE KUIDAGI NÄHTAV!
Tuletan meelde, et pidurdusmaad mõõdetakse meetrites ja juhi reageerimisaega nii kahe sekundiga (eriti ärksal eksemplaril sekundi murdosaga), seega nende asjade jaoks, mis tulevad nimekirjas hiljem, ei ole meil paraku lihtsalt aega.
Sõiduauto, millel tuled ei põle, on loomulikult ka esmajärjekorras nähtavate asjade nimekirjast väljas. Ometi on moodsaid Pimeduse Rüütleid keset neljarealist magistraali, fooride ja punaste tulede meres kiirendamas ja sõidurida vahetamas omajagu.
See on olukord mille selgitus saab ainult ja üheselt olla „liiklusohtlik olukord“ – vaid sõiduki pidurdamisel säravad tulukesed korraks pimeduses.
Tulles tagasi helkuri juurde, siis autodel on need täiesti olemas. Nende paigutus on disaineri teha – vähemalt selline mulje võib jääda paljude linnamaasturite ja ka väikeautode puhul.
Samuti on tule ja helkuri intensiivsusel teatav vahe. Ja olgu helkur kui intensiivne tahes, tagumise stange all servas on sellest ikkagi vähe kasu.
MIDA ÜTLEB SEADUS?
Miks siis gabariidid ei põle? Kas seadus üldse näeb ette, et gabariittuled peavad põlema? Ja kui, siis millal Vaatame mis seadus räägib: liiklusseaduses on § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
Nii on kirjas ka tehnonõuetes – selle järgi päevatuled võivad (sic!) olla sisselülitatavad ilma ääre- ja numbrituledeta.
Lisaks on reguleeritud tunneliolukord – § 67 (1) järgi samuti kaug- või lähituled ja ääre- ning numbrituled – seda sõltumatult tunneli valgustatusest ja valge või pimeda ajast. Seega, valgel ajal väljaspool tunnelit ei pea tagatuled põlema.
KUHU KADUS TERVE MÕISTUS?
Seadus defineerib pimeda aja vahemikuna ehast koiduni – järelikult tuleb valgeks ajaks lugeda koidust ehani. Halva nähtavuse puhul ja pimedal ajal on reguleeritud peatumise ja parkimise puhul tulede kasutus.
Paraku ei ole reguleeritud sõidutulede režiimi valge ajal halva nähtavuse korral. Võiks olla loogiline, et ääretuled ehk gabariidituled võiksid põleda koos päevatuledega.
Jääb küsimus, miks ei võiks ka valgustatud tunnelis (nähtavus üle 300 m) olla lubatud päevatulede ja ääretulede kombinatsioon, et neid tulesid ka Järvevana tunnelis käsitsi ümber lülitama ei peaks (juhul kui see ei toimu sõidukil automaatselt) ?
NÄE JA OLE NÄHTAV – SEE EI OLE KEERULINE
Kas tegu on veaga või on see kellegi kasu eesmärgil nii korraldatud? Isiklikult ma leian, et kui me räägime uutest autodest mitme-elemendiliste leed-tagatuledega, siis nende tuledega on disainer vaeva näinud, nad püüavad pilku ja on funktsionaalsed.
Seega ma ei näe põhjust miks autotootja peaks need üleüldse ära kustutama, ja kui nii ongi, siis miks ei võiks esindus neid uuesti põlema panna?
Näe ja ole nähtav – päevatuled asendame lähi- või kaugtuledega siis, kui ise tunneme et nähtavust napib. Sõites linnas või valgustatud teelõigul ei pruugi seda märgata.
Kas poleks lihtsam, kui nii tunnelis kui halva nähtavuse korral võiks sõita päevatulede ja ääre- ning numbrituledega? Kui ei, milleks siis vajame eraldi päevatulede režiimi?
*Loo autor Mats-Laes Nuter on liiklusentusiast, kes võtab sõna igapäevases liikluses valitsevate kitsaskohtade teemal
