Kindlustuste kogemus juhtumite lahendamisel näitab, et liiklusõnnetuse korral on naised ja vähese kogemusega autojuhid nõus end lihtsamalt süüdi tunnistama. Selleks, et süütust ei saaks süüdlast, tuleb tunda liikluseeskirju, teada oma õigusi ja jääda rahulikuks.
Olgu tegemist plekimõlkimisega lõppenud reavahetusega linnaliikluses või ebaõnnestunud manööverdamisega parklas, need on situatsioonid, kus staažikad autojuhid püüavad pahatihti mõjutada liikluseeskirjade tundmises nõrgemaid süüd omaks võtma – seda näitab kindlustusfirmade pikaajaline kogemus kahjujuhtumite menetlemisel.
Seesam kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul alluvad manipulatsioonile võrdselt nii vähese sõidukogemusega juhid kui ka naised.
„Ehmatusest toibuv inimene võib esiti enda süütuses kindel olla, kuid laseb end siis ikkagi pikema sõidustaažiga juhi enesekindlal versioonil mõjutada ning harvad ei olegi olukorrad, kus süü pikemalt mõtlemata omaks võetakse,“ räägib Jõhvik.
Seesami esindaja sõnul kipuvad just mehed enesekindlalt vaidlema ja seda tihti isegi siis, kui nemad ise õnnetuse põhjustasid. Naised omakorda aga püüavad olukorda kiiresti lahendada ja on valmis süü omaks võtma isegi siis, kui nad õnnetust põhjustanud ei ole.
“LOLL SAAB KIRIKUS KA PEKSA” – !?
Vanarahval oli üks omapärane ütlemine: “loll saab kirikus ka peksa”. See tähendab, et kui enda eest ei seisa, siis sõidetakse sinust igal juhul üle. Seetõttu on oluline ka kriitilises olukorras säilitada analüüsivõime ja mitte alla anda.
Kindlustaja soovitab ebaõiglase kohtlemise korral rahulikuks jääda, vaadata üle nii sõidukid kui sündmuspaik tervikuna ja mõelda, kas see, mida mulle süüks pannakse, vastab ikka tõele.
Õnnetuse puhul ei tohi esimese asjana mõelda, et staaž on väike või teise sõiduki juht tundub võimukas ja tugev. Oluline on tunda liikluseeskirju ja püüda ka pingeolukorras hinnata kõiki asjaolusid rahulikult. Tihti piisab pilgust autode asetusele või liiklusmärgile ning süüdlane ongi selge.
Väiksemagi kahtluse korral ei tasu end lasta mõjutada teisest juhist, vaid hoopis telefoni võimalused ära kasutada ja sündmuskohast pilt teha.
Kindlasti peab pildilt olema nähtav kogu olukord, mitte üksnes autole tekkinud vigastus. Mida informatiivsem pilt, seda kindlamalt saab ka süüdlane selgeks.
HÄDAABINUMBER 112 ON ABIKS
Kui liiklusõnnetuse süüdlane ei tunnista oma süüd või pole selge, kes on avariis süüdi, tuleb kindlasti politseisse helistada ja paluda õnnetusjuhtumi asjaolude fikseerimisel ning edasisel lahendamisel abi.
Samuti olukorras, kus avarii süüdlase käitumine on ebaadekvaatne näiteks alkoholijoobe tõttu või sai kahjustada riigivara, milleks on post, piirded, valgusfoor ja liiklusmärk ei tohi kõhelda 112 numbrile helistamast.
Kindlustusfirmade kogemus näitab, et sagedased on juhused, kus õnnetuses osalejad saavad suusõnaliselt asjade käigus kokkuleppele, misjärel laseb üks end teisel osapoolel mõjutada sõidukit liigutama.
Heas usus sõidetakse kokkulepitud parklasse või bensiinijaama, kuid siis enam juhid süü osas ühist keelt ei leia. Hullemal juhul lahkub süüdlane ka sündmuskohalt.
“Kui siis kannataja ei jõudnud võtta süüdlase kontakti ega kirja panna registreerimisnumbrit, võibki ta jääda pika ninaga,“ tõdeb Ly Jõhvik.
KOGU TÕENDEID!
Kogenud kindlustaja sõnul tohib sõiduvahendit või õnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei jõudmist liigutada vaid juhul, kui takistatakse liiklust ja eelnevalt on osapooled süü osas üksmeelele jõudnud.
Kui liiklusõnnetuses ei ole vigastatuid ja osapooled on saanud süü osas kokkuleppele, tuleb enne sõidukite liigutamist avariikohalt koheselt täita ka kindlustuspaberid.
Vaieldavatel juhtudel saavad palju aidata ka juhuslikud pealtnägijad, kes olid õnnetuse tunnistajateks. Tunnistajate nimed, telefonid ja aadressid tuleb kohapeal kirja panna, et vajadusel saaks politsei ja/või kindlustusfirma nendega ühendust võtta.
Loe siit, mida teha kui on juhtunud õnnetus
Allikas: Seesam kindlustus
