Amserv Auto AS juhatuse liige ja Toyota brändijuht Margus Nõmmik räägib, milliseid arenguid on koroonaviiruse levik kiirendanud ja millised uuendused jõuavad Eesti inimesteni lähiajal.
Autotootjast mobiilsuse ja integreeritud lahenduste pakkujaks
Margus Nõmmiku sõnul on autotootjate jaoks sel aasta number üks trend ja väljakutse sõiduauto omamise ja kasutamise uus mõtestamine ning erinevate teenuste arendamine. Kaks olulist ja mitut tähendust sisaldavat märksõna on “ühilduvus” ja “mobiilsus”.
“Võib öelda, et tulevikuautost saab kodu ja töökoha vahel kolmas koht, mis ühendab mõlema omadused. Ühelt poolt räägitakse turvalisest sõidukogemusest ja autode ning liikluskorralduse taristu vahelisest sidest, teisalt autode ühendusest välismaailma ja erinevate digitaalsete platvormide ja lahendustega,” ütles Nõmmik.
Nõmmiku sõnul märgib esimene suund automatiseeritud sõidukogemuse ja autojuhi abisüsteemide arendamist, mis ühel hetkel peaksid viima isesõitvate autodeni. “Selles vallas on siiski ees palju tööd, kuna tänane seadusandlus ja taristu ei ole veel isesõitva auto jaoks täielikult valmis.”
“Hoopis põnevamad ja käegakatsutavad arendused toimuvad infovahetuse ja mobiilsuse valdkonnas. Näiteks on mitmed autotootjad, sealhulgas Toyota, välja töötamas või kohe-kohe turule toomas rakendusi, mis kaardistavad auto elutsükli selle algusest lõpuni. Auto omanik saab kohe alguses jälgida sõiduki jõudmist tehasest esindusse,” rääkis Nõmmik.
“Edaspidi hakkab kasutaja saama meeldetuletusi hoolduste ning rehvivahetuste kohta ja muud autot puudutavat informatsiooni.” Nõmmik lisab, et kasutaja ja auto omaniku jaoks seisneb taoliste äppide mugavus võimaluses hoida kogu suhtlus ühes kohas. “Näiteks broneerida hoolduse aegu ja suhelda järelteenindusega, valida autole kindlustuspakkumine. Kõikidest tegevustest jääb rakendusse märge ja meeldetuletus.”
Auto omanikust selle kasutajaks
Eelmise aasta seisuga oli maailmas 1,3 miljardit autot ning Nõmmiku sõnul on terve autotööstus tänaseks olukorras, kus turg on saavutanud maksimumilähedase tootlikkuse ja autotootjad peavad üle vaatama oma senised ärimudelid.
“Juba mõnda aega on autotootjad püüdnud lahti muukida nooremate generatsioonide elustiili ja ostuotsuste tegemise loogikat, et mõista, kas ja kuidas sõiduauto nende ellu sobitub. Keeruliseks muudab selle fakt, et paljud Euroopa noored teevad küll sõiduauto juhiloa, kuid eelistavad autot mitte soetada.”
Nõmmiku hinnangul mõjutab noori ka sõidujagamisplatvormide aktiivsus, näiteks Uber ja Bolt, mis on populaarsed ja oma hinnastuselt rahakotisõbralikud. “Makstakse ühe reisi eest ja auto omamisega kaasnevad püsikulud nagu kütus, hooldus ja kindlustus, puuduvad.”
“Autode jagamine on trend, millest on juba mõnda aega räägitud. Y- ja Z-generatsioonid hindavad autot lihtsalt teistmoodi,” selgitab Nõmmik. “Kui varasemalt oli oluline autot omada, siis tänaseks on see vajadus asendunud sooviga kasutada autot, kui see vajadus peaks tekkima.”
“Ka linnaliikluse trendid on eeskätt tänu sõidujagamisplatvormidele muutunud. Noored kasutavad kombineeritud transporti ning valivad erinevaid viise punktist A punkti B liikumiseks.” Nõmmik lisab, et autootjad ei saa täna mööda vaadata ka noorte keskkonnateadlikkusest, mis paljuski juhib nende tarbimisvalikuid ja ostuotsuseid. Ta rõhutab, et see kindlasti ei tähenda, et autosid tulevikus ei taheta, kuid autotootjad peavad välja nuputama viise, kuidas oma toodete ja teenustega vastata uue tarbija ootustele.
Näiteks jõuab juba selle aasta aprillis Euroopa riikides turule uus Toyota arendus nimega KINTO, mille peamine funktsioon ongi Nõmmiku sõnul pakkuda lahendusi ja teenuseid uue põlvkonna liiklejatele. “KINTO hõlmab endas mugava autoliisingu ja rendiauto pakkumist, sõidujagamisteenust, ja ettevõtetevahelise autojagamise (nn carpooling) võimalust. Lisaks saab platvormi KINTO Go kasutaja planeerida oma marsruute erinevates linnades, parkida, soetada ühistranspordipileteid ja palju muud.”
Millennialid ostavad auto veebipoest
Veebikaubandus tegi möödunud aastal läbi korraliku kasvu ja olulise arenguhüppe paljudel turgudel. Nii Eestis kui ka mujal tingis koroonaviiruse levik paljude äride kolimise veebi ning inimesed, kes varem eelistasid ise poodides oste sooritada, olid sunnitud uue formaadiga kohanema.
Amservi Toyota brändijuhi sõnul puudutab see trend ka autotööstust ja edasimüüjaid. “Paljude jaoks võib tunduda, et nii kalli toote nagu seda on sõiduauto valimine ja soetamine veebis ei tundu mõistlik, kuna puudub võimalus tutvuda auto sõiduomadustega, aga ometigi on see üks arengusuund, millega traditsiooniline autotööstus peab kohanema.”
Nõmmik toob välja, et ka Eestis on esimese samme sellel suunal märgata, kuid üldiselt ollakse veel lapsekingades ja kohalikul tarbijal läheb veel ilmselt aega, et tekiks julgus veebikaubamajast sõiduauto soetada.
Hübriidid tulid, et jääda
Ilmselt pole ühegi autoentusiasti jaoks uudis, et nii nagu Euroopas on ka Eestis alternatiivsed mootorid üha rohkem populaarsust kogumas. Nõmmik toob võrdlusena välja, et kui 2019 oli elektri- ja hübriidautode osakaal veel ca 7% kogu automüügist, siis aastal 2020 oli see juba üle 10%.
Ka Amservi kogumüügist moodustavad hübriidid juba 40%. “Meie enimmüüdud mudelitest, Toyota Corolla ja RAV4, on 50% hübriidid, aga näiteks esindustest välja minevate C-HR puhul on hübriide osakaal lausa 75%.” Nõmmiku sõnul on see märk sellest, et hübriidid on suutnud ennast Eesti kliimas tõestada ja esimeste hübriidide turuletuleku aegadel inimeste seas levinud skepsis ja umbusk ei ole ennast õigustanud.
“Hübriid on väga hea linnaauto, millega saab vajadusel ka pikemaid sõite ette võtta. Hübriidtehnoloogia areneb kiiresti ning näiteks Toyota autodes kasutusel olevad tehnoloogiad säästavad kütust juba ka maanteel sõites, rääkimata sellest, et neljanda põlvkonna hübriidid on võimelised sõitma elektri jõul kiirusel kuni 125 km tunnis.”
Huvitava tendentsina toob Nõmmik välja hübriidautode kasvava populaarsuse ka äri- ja suurettevõtete hulgas. “Ilmselt on siin mitu põhjust – ettevõtted mõõdavad oma keskkondlikku jalajälge ja on üha enam teadlikud sellest, millist mõju nad keskkonnale põhjustavad. Seepärast otsitakse viise, kuidas oma jalajälge vähendada ja olla seeläbi jätkusuutlikumad.”
“Hea näide eelmisest aastast on Munitsipaalpolitsei autopargi uuendus Toyota CH-R hübriidautode näol. Linnakeskkonnas liikuvate autode puhul on hübriidide selgeks eeliseks madalam kütusekulu ja vähene saaste,” õigustas Nõmmik hübriidide valikut.
Käesoleval aastal lisandub Toyota hübriidide valikusse uus RAV-4 pistikuhübriid, mis on populaarse linnamaasturi edasiarendus – senisest tõhusama mootori, mahukama aku, aga madalama saastega.
Kuigi autoesinduste ja edasimüüjate jaoks on 2021. aasta eelkõige ellujäämise, ärimudelite ümbervaatamise ja loodetavasti taastuva turu aasta, siis sellest hoolimata on Nõmmiku sõnul ka koduturul oodata mitmeid põnevaid uudiseid ja uuendusi, mis ei tohiks autohuvilisi ja autoomanikke külmaks jätta.
Foto: Amserv Auto
