Päästeametilt tuli täna kurvaks tegev info: ligi kuuesajast populaarsemate veekogude kallastele püstitatud veeohutusstendidest, mis on abiks juhul kui keegi vees hätta jääb, on lõhutud. Kes küll on need inimeseloomad, kes kohe kuidagi vandaalitsemata olla ei saa?
Päästeamet on koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja ühendustega populaarsemate veekogude kallastele paigaldanud üle 584 veeohutusstendi, mis veerõõmude nautijates tekitavad turvatunde. Mitte kõik ei mõista juhendite ja päästevahendite vajalikkust: neljandik veeohutusstendidest on lõhutud.
Lõhutud stendid maakondade lõikes
Hiiumaa on ainus koht Eestis, kellel veeohutusstendidega kõik eeskujulikult korras on. Kõige probleemsemad on Põhja ja Ida piirkonnad.
Ida-Harju vald
Kokku 42 stendi, 23 puudustega (55% puudustega)
Lääne-Harju
Kokku 24 stendi, 16 puudustega (67% puudustega)
Ida-Virumaa
Kokku 17 stendi, 12 puudustega (71% puudustega)
Lääne-Virumaa
Kokku 35 stendi, 12 puudustega (34% puudustega)
Jõgevamaa
Kokku 30 stendi, 13 puudustega (43% puudustega)
Põlvamaa
Kokku 23 stendi, 7 puudustega (30% puudustega)
Tartumaa
Kokku 72 stendi, 23 puudustega (32% puudustega)
Valgamaa
Kokku 28 stendi, 4 puudustega (14% puudustega)
Viljandimaa
Kokku 40 stendi, 9 puudustega (22,5% puudustega)
Võrumaa
Kokku 55 stendi, 3 puudustega (5% puudustega)
Hiiumaa
Kokku 18 stendi, kõik on korras
Järvamaa
Kokku 22 stendi, 6 puudustega (27% puudustega)
Läänemaa
Kokku 24 stendi, 7 puudustega, 1 puudub ligipääs (asub eravalduses väravad lukus) (29% puudustega)
Pärnumaa
Kokku 62 stendi, 19 puudustega (31% puudustega)
Raplamaa
Kokku 26 stendi, 4 puudustega (15% puudustega)
Saaremaa
Kokku 66 stendi, 12 puudustega (18% puudustega)
Kellelgi võib olla seda ellujäämiseks vaja!
“Eesti veekogudes upub igal aastal inimesi: paar päeva tagasi näiteks Männiku karjääris Valdeku järves, kus ujuma läinud keskealise mehe elu ei õnnestunudki päästa.
Või kukub laps vette. Või ei jaksa memm või taat enam jahedas vees käsi-jalgu liigutada ja vajub vee alla. Kui lähedal on päästerõngas ja viskeliin ning lühike juhis, kuidas uppujat aidata, on võimalik tema elu ka päriselt päästa.
Ilmselgelt ei jõua kõigile kohale, et need stendid – väike katusega alus, mille küljes päästerõngas, viskeliin ja juures lihtne juhend, on veekogude äärde paigaldatud selleks, et õnnetuse korral saaks hädasolijatele appi minna ilma ennast ohtu panemata.
“Kahjuks ei ole kõik osanud päästevarustuse vajalikkust hinnata ja värske kontrollkäigu tulemusel saab öelda, et neljandik stendidest on rikutud ja puuduliku varustusega. Päästmisvahendite puudumine võib aga maksta kellegi elu!“ ütles Päästeameti ennetusosakonna ekspert Mikko Virkala.
584 rikutud stendi
Kokku 584 veeohutusstendist on puudustega 143, millest osa – nagu näiteks puuduolevad infokleebised 143 stendil – on asendatavad.
Palju kehvem lugu on aga siis, kui stendilt on puudu päästerõngas. Ja see on juhtunud 78 kohas. 97 stendil puudus viskeliin ning 47 juhul puudus ka stend ise.
Päästeamet on rikutud stendidele paigaldanud küll uued infotahvlid ning varustanud taas päästerõnga ja viskeliiniga, kuid tulutult, sest stende lõhutakse edasi.
“Stendi korrashoiu eest vastutab selle omanik ning palume omanikel hoida stendidel silm peal ja tagada nende korrasolek. Veeohutusstendide omanik on kohalik omavalitsus või MTÜ,“ märkis Virkala.
Päästeamet pakub omalt poolt jätkuvalt abi infotahvli ja numbri muretsemisel, kui see on rikutud, varastatud või kui soovitakse uut teha.
Stendi omanikud peavad tagama ohutusvahendite olemasolu ja nende korrashoiu. Ohutusvahendid peaks stendil olema ka talvisel ajal, et ka läbi jää kukkunud inimest oleks võimalik päästa.
Veeohutusstendil on ka elustamisõpetus
Veeohutusstend koosneb infotahvlist ning on varustatud päästerõnga ja viskeliiniga. Stend juhib tähelepanu veega seotud ohtudele ja sealt saab nõu, kuidas veekogu ääres enda ega kaaslaste elu või tervist ohtu panemata aega veeta.
Samuti leiab infotahvlilt juhised päästerõnga ja viskeliini kasutamiseks, elustamisõpetuse. Lisaks on tahvlil üldinfo selle kohta, mida tohib ja ei tohi veekogu ääres teha.
Stendid on varustatud ka asukoha tuvastamise numbriga, et Häirekeskus saaks abijõud operatiivselt õigele teele juhatada.
Uppuja päästmise ABC
Esimene reegel on, et uppujat tohib päästa üksnes siis, kui tead, kuidas seda teha. Üks võimalus on veekogu äärde minnes lugeda veeohutusstendile kirjutatud. Teine võimalus teha juba enne asi selgeks. Ja kui tunned, et ei saa ise hakkama, ära kõhkle abi kutsumast.
Kannatanu abistamisel kaldalt:
– ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;
– heida pikali basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käsi;
– kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;
– kui ei ole päästevahendeid, viska ükskõik milline ujuv ese.
Kannatanu abistamisel vees:
– abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
– ära mine vette kui vool, hoovus ja pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;
– jäta kannatanu ja enda vahele mingisugunegi ujuv-vahend;
– kui kannatanu on saanud ujuv-vahendist kinni, vea teda;
– kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
– kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti tema käelabast ning aita ta veest välja;
– kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja “lohistada” (seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades samas ta pea käsivartele);
– kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning „lohista” ta kaldale.
https://www.youtube.com/watch?v=NNEBn9017Mk
Mis küll toimub su peas, vandaal?
Mis toimub küll inimese peas, kes päästerõngast möödudes rahu ei saa ja vägisi peab midagi lammutama? Kas see on “sest ma võin” või hoopiski “mina ei upu kunagi” mõtteviis? Või on vandaalitseja loodusliku valiku veendunud kummardaja?
Sel juhul palju õnne, Universumi veskid jahvatavad aeglaselt, aga õiglaselt. Ükskord on see päev, kui loodus valib lammutaja enda välja ja… las see jääda.
Möödakäijad võiksid katkisest stendist informeerida kohalikku omavalitsust või siis Päästeametit, saates kirja rescue@rescue.ee. Pildi võiks ka juurde panna.
Allikas: Päästeamet
