Päästeamet tuletab meelde, et just praegu on õige aeg küttekolded üle vaadata: kortermajades ja ridaelamutes tuleb kord aastas kutsuda kutseline korstnapühkija, kes aktiga kinnitab, et lõõrid ja ahjud on korras, eramus võib korstnaid ka ise puhastada kuid kord viie aasta jooksul peab sealgi laskma asjatundjal küttesüsteemid üle käia ja võtma korrasolekut kinnitava paberi.
Sellesügisene kütteperiood on alanud: ahjuküttega hoonete korstnad suitsevad, elanikud teevad tuld, et toast niiskus ja rõskus välja saada. On tagumine aeg korstnapühkija kutsumisele mõelda.
Päästeameti statistika näitab, et küttesüsteemide hooldamisel võib jälgida kahte käitumismustrit – osa inimesi lasevad korstnad puhtaks harjata kohe kütteperioodi lõppedes kevadel, teised ootavad sügiseni. Augustis võib aga tellimust esitades saada pettumuse osaliseks, sest järjekorrad on pikad. Kontrollimata ahju või pliidi alla ei tasuks tuld teha.
Lisaks korstnapühkijale võiks aeg-ajalt pliidid, ahjud ja kaminad üle käia asjatundlik pottsepp, sest ajapikku on mõnigi šamott-kivi lahti tulnud või pliidiraud nihkunud, kaminaustel kipuvad ahjus sees olevad kinnitused järele andma. Parandustööd ei olegi teab kui kulukad, kui neid regulaarselt teha, see-eest punase kuke tehtud kahju võib ulatuda sadadesse tuhandetesse, rääkimata tuleõnnetuse eluohtlikkusest.
Alates 1. märtsist saavad kõik pottsepad ja korstnapühkijad sisestada küttesüsteemide juures tehtud tööd ühte portaali ning andmed on digitaalselt alati kättesaadavad: pole hirmu, et paberakti kadudes info haihtuks. Piisab kui avada portaal ja isikutuvastusega siseneda.
Akti süsteemi kandmiseks on vajalik sisestada töö tellija andmed – teenuse osutaja vajab selleks tellija nime ja isikukoodi.
Keskkonnast leiab maakondade kaupa kõik kutsetunnistusega korstnapühkijad, pottsepad ja nende kontaktid, mis välistab võimaluse sattuda „soss-sepa“ otsa.
Kui pliidid ja korstnad on korras, tuleb üle käia ka suitsu- ja vinguandurid. Vajadusel vahetada patareid. Anduri testimist võiks teha korra-paar kuus, vajutades testnuppu. Ka tuleb andureid puhastada tolmust, et avad oleks vabad vajalikke “lõhnu” vastu võtma ruumist.
Kui nupuvajutusele helisignaali ei järgne või see pole piisavalt tugev ja selge, tuleb vahetada patarei ning kui ka see ei aita, on andur ilmselt töölepingu lõpetanud (eluiga on lõppenud) ja tuleb osta ja paigaldada uus.
Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt muutub vingugaasiandur kohustuslikuks igas kodus, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Vingugaasiandur tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022.
Tuleõnnetuste statistika on kurvastav: 2020. aastal oli 120 kütteseadme rikkest või valest kasutamisest, tahma süttimisest suitsulõõris või korstnas tingitud tulekahju, mille tagajärjel hukkus kolm inimest. Maakondade kaart näitab kätte, kus on õnnetuserohkemad piirkonnad.
