Märtsi viimasel nädalal eraldas Vabariigi Valitsus 125 miljonit eurot Ida-Virumaale uue õlitehase ehitamiseks. Tänasel erakorralisel istungil otsustati otsus tagasi pöörata ja rahalised vahendid suunata innovatsiooni, sh vesinikutehnoloogate arendamisse ja põlve uueks loomisse.
Valitsuse erakorralisel istungil otsustati, et Eesti Energia uut õlitehast ei rajata ja juba eraldatud vahendid kasutatakse innovaatiliste lahenduste leidmiseks ja arendamiseks Ida-Virumaal, et muuta see Eesti roheenergia kantsiks.
Istungi protokollis on kirjas, et rahastatakse esmajärjekorras idufirmasid, mis tegelevad uudsete energiasalvestuse meetodite väljatöötamisega samuti vesinikutehnoloogiate arendamisega. Toetatakse taastuveneregia tootmist ning moodsate päikeseparkide rajamist maakonda.
Otsus võeti vastu üksmeelselt, valitsuskabineti liikmed näitasid üles erakordset mõistmist ja uuendusmeelsust, neist mitmed olid nädalavahetusel käinud vähemalt kahemeetriste vahedega tutvumas Ida-Virumaa olukorraga, peamiselt sealse unikaalse loodusega.
Keskkonnaminister noomis energiaettevõtet
“Olukorras, kus maailmaturu naftahinnad on tublisti langenud ja näiteks USA-s maksab gallon bensiini vaid 30 senti, kuid sellegipoolest keegi ei osta, ja on oht, et nõudlus põlevkivist toodetud õli järgi kahaneb nullini, saab igaüks aru, et maksumaksja raha sel moel kulutamine on täiesti ebamõistlik,” sõnas keskkonnaminister. “Mulle tundub, et meile on midagi jäetud rääkimata.”
Ta juhtis tähelepanu, et põlevkiviõli tootmisel on suur keskkonnamõju, ja kui asetada kaalukausile tootmisest saadav tulu ja Eesti loodusele tehtav pöördumatu kahju, ei kaaluks tekitatud jama üles ka sajad uued töökohad:
“Eriti nüüd, siin ja täna on iga euro riigile olulise tähtsusega ning seega tuleb iga suurem investeerimisotsus põhjalikult läbi kaaluda,” lisas ta.
Energiaettevõtte esindaja tunnistas, et uue õlitehase puhul ei ole võibolla kaalutud kõiki aspekte: “Võimalik, et oleme valitsust tagant surudes ja lobistades liigselt kiirustanud ja asetanud rõhu üksnes kasumlikkusele. Tervitan mõistuse kojutulekut enne kahjulike tegevuste toimimist ja usun, et leiame uues olukorras koostöövõimalusi.”
Rahandusminister mõtles ümber
Rahandusminister, kes alles möödunud nädalal oli energiaettevõtte uhketest õlitehase rajamise plaanidest lummatud, tunnistas, et on tänaseks oma seisukohta muutnud: “Kevad on käes, lilled õitsevad, linnud laulavad ja punuvad pesa – käisin nädalavahetusel Ida-Virumaal ja mõistsin, kui unikaalne loodus seal on. Me ei saa mõõdutundetult üles kaevata kõiki sinilillekohti!” pühkis minister heldimuspisara.
“Kuulge, mõelge ka, meil on mis sajand – kahekümne esimene, eks! Kaua me kivist õli välja pigistame, ega me kiviajas ei ela,” lisas siseminister, kes samuti on tuntud suure loodusesõbrana. “Me ei saa olla kilplased, meil on isegi suveaeg kuigi mõni ei taha sellest ikka veel aru saada,” lisas ta.
Rahvastikuminister tahab oma põlve uueks luua
“Oleme jõudnud otsuseni, et algselt õlitehasele eraldatud raha tuleb suunata puhastesse tehnoloogiatesse ja nutikate lahenduste arendamiseks. Need peavad olema sellised, et hakkavad meile tulevikus ka raha sisse tooma, ja me põlve uueks looma,” selgitas oma seisukohti rahvastikuminister.
“Ma tean, et sotsiaalministril on plaan toetada Ida-Virumaal kaasaegse ortopeediatooteid – nagu puusaproteesid ning 3D ökoplastist toodetud põlveproteesid – valmistava tehase rajamist,” lisas ta.
Sotsiaalminister ei soovinud konkreetse tehase rajamisel pikemalt peatuda, aga tunnistas, et Ida-Virumaa on ideaalne koht uudsete ideede ellurakendamiseks ning lisaks põlve uueks loomisele võiks arendada omamaist elektrisõidukite tootmist:
“Vananev elanikkond seisab muuhulgas väljakutse ees, kuidas pääseda vabalt liikuma. Eesti tuleks tagasi tuua nende riikide sekka, kellel on toimiv sõidukitööstus. Ida-Virumaal võiks taastuvenergia toel tõmmata käima e- ja isejuhtivate sõidukite tootmise. Meie ülikoolides ja idufirmades vastavasisuline töö juba käib.”
Koalitsioon raputas põlevkivituhka pähe
Eri ministrite selgitavate ja innustavate sõnavõttude järel tunnistasid koalitsiooniliikmed üksmeelselt ja kõvahäälselt, et õlitehasele raha eraldades läks asi lappama ning eelmisel nädalal tehtud otsus oli “päris rumal”.
“Fossiilsete kütuste põletamisest tekkiv kliimakatastroof ei ole erakondi seni väga huvitanud, aga kui nad kuulsid, et see võib tähendada sadade miljonite kliimapagulaste teket Aasias ja Aafrikas ning massilist immigratsiooni Eestisse, siis muutsid nad hoobilt oma seisukohta – nüüd on kliimakatastroofi vältimine kõigi koalitsioonierakondade eesmärk,” võttis toimuva kokku peaminister.
Ida-Virumaa väärib paremat
Ida-Virumaa antud otsusest vaesemaks ning ebastabiilsemaks ei jää. Lausa vastupidi, Garage48 ja CleanTech ForEst korraldavad järgnevate kuude jooksul Ida-Virumaal aegade suurima häkatloni, mille eesmärk on 48 tunni jooksul leida lahendus Ida-Virumaa põlevkivisõltuvuse probleemile.
Pärast seda ei ole enam ei poliitikutel ega energiaettevõttel ühtegi argumenti, millega põhjendada põlevkivisektorisse tehtavaid ebamõistlikke otsuseid.
Kiire rahvaküsitlus Ida-Virumaa elanike seas näitas, et nad ei soovi elada saastunud õhuga keskkonnas ning maa all ja pimedas töötada.
Elanike soov on, et võetaks kasutusele uued tehnoloogilised lahendused ning loodaks maakonna kaasav eelarve, kus saavad kaasa rääkida kõik kohalikud.
Muuhulgas soovivad kaevurid õppida räppima, tantsima ja laulma. Sellest lähtuvalt tegi valitsuskoalitsioon otsuse, et ettepanek, juhtida Ida-Virumaa innovatsiooniprojekte tehakse esimesena Markkus Pulgale alias nublule.
Valitsus hakkab end kiirkorras loodusharima
Valitsuse istungi lõppedes asusid rahandus-, rahvastiku- ja sotsiaalminister võrdlema nädalavahetuse väljasõidul Ida-Virumaal kogutud loodusvaatluse andmeid ning otsustasid pöörduda selguse saamiseks loodusteadlaste poole, kuna ei jõudnud konsensusele, kas nähtud rändloom oli sookurg või metskits. Rahvastikuminister jäi üldse eriarvamusele, uskudes, et bongas eksootilise lend-rododendroni.
Keskkonnaministri korraldusel peavad kõik valitsukabineti liikmed ning administratsioon sel nädalal liituma projektiga “Tere, Kevad!” ja esitama jaanipäevaks võrreldavad andmed tehtud loodusvaatlustest. Kogutud andmete pinnalt töötatakse välja uus valitsusliikmete palgasüsteem.
Jääb loota, et valitsus oma otsust homme jälle ümber ei mõtle.
Kaanepilt: Ylle Tampere
