Kuus väljapaistvat teadlast, sealhulgas ÜRO kliimavolinik Christiana Figueres ja füüsik Stefan Rahmstorf usuvad, et inimkonnal on planeet Maa päästmiseks aega maksimaalselt kolm aastat. Nad pakuvad välja nimekirja meetmetest, mida kliimamuutuse aeglustamiseks teha.
Kliimamuutus ei ole enam tulevikumuusika, see on juba käes. Planeet Maa kogeb juba täna muutuste mõju. Selle elanikud seisavad silmitsi reaalsete loodusstiihiatega, mille on esile kutsunud kliimaraputused.
Eksperdid on veendunud, et meil on aega maksimaalselt kolm aastat, et olukord lahendada. Veel on inimkonnal mingi võimalus peatada toimuvat kuigivõrd, mis jätaks siinsele floorale ja faunale mingi elulootuse.
Oma kirjas kutsuvad teadlased valitsusi, firmasid, teadlasi ja kodanikke tungivalt üles tegelema maailma kasvuhoonegaaside heitmetega kohe praegu. Kiri avaldati esmakordselt 28.juunil Ameerika Ühendriikides. Nüüd levib teadlaste sõnum järk-järgult üle kogu ilma.
2020 ON PÖÖRDELISE TÄHTSUSEGA AASTA
Üle maailma on keskmine merevee taseme tõus viimase kahekümne aasta jooksul kiirenenud 50%. 2017. aastal on keskmine temperatuur mõnes piirkonnas juba kerkinud kõrgemale kui kunagi varem, Californiast Vietnamini.
Viimased kolm aastat on olnud kõigi aegade kõige kuumemad. Kui emissioone suudetaks püsivalt alandada aastaks 2020, ei jõuaks ülemaailmne temperatuuritõus tõenäoliselt pöördumatu tasemeni.
Temperatuuri sellise tasemeni jõudmine tähendaks metsa kiiret väljasuremist, merevee taseme tõusust tingitud üleujutusi, ja ettearvamatuid ilmamuutusi, mis võiksid laastada põllumajanduse ja mõjutada elu rannaaladel, kus elab suurem osa inimkonnast.
KUUS EESMÄRKI AASTAKS 2020, ET KATASTROOF PEATADA
Teadlased on planeet Maa päästmiseks välja töötanud kuus meedet, mida tuleks kohe rakendama hakata. Fossiilkütuste kasutamine tuleb aga lõpetada täielikult, ning see tähendab, et lisaks autodele peavad naftast loobuma laevad, lennukid, tehased, jne. Aega selleks on küll rohkem kui 3 aastat, samas peaks juba 2020 olema kasutuses uued tehnoloogiad.
1.Suurendada taastuvelektri kasutust 30%-ni kogutarbimisest
2. Koostada linnade ja riikide kavad fossiilkütuste kasutamise lõpetamiseks aastaks 2050, kulutades selleks 300 miljardit dollarit aastas.
3. Kindlustada, et uute autode müügist 15% moodustaksid elektriautod.
4. Vähendada otseseid metsade hävitamisest tulenevaid heitmeid.
5. Koostada plaan metsade hävitamisest tulenevate heitmete vähendamiseks poole võrra aegsasti enne aastat 2050.
6. Julgustada finantssektorit andma välja rohkem “rohelisi väärtpabereid” kliimamuutuse vähendamiseks.
Kirjas toodud eesmärgid on vastuolus Ameerika Ühendriikide President Trumpi administratsiooni prioriteetidega, viimane on andnud märku, et kliimamuutus ei kuulu tema päevakorda.
Kui juuni alguses teatas president Trump, et aastal 2019 ütlevad Ameerika Ühendriigid lahti Pariisi Kliimaleppest, mis seab kasvuhoonegaaside heitmetele riiklikud piirmäärad, siis septembris vahendas välisminister Rex Tillerson, et Trump on läbirääkimisteks avatud.
Kirja autorid kutsuvad linnu ja firmasid üles heitmete vastu võitlema ja Pariisi leppe eesmärke täitma isegi ilma Ameerika Ühendriikide valitsuse toeta.
“Me oleme olukorras, kus meil on võimalik aastaks 2020 heitmete tekke kõver langusse pöörata, nagu teadus nõuab, et kaitsta ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärke, ja eriti äärmise vaesuse kaotamist,” ütleb Figueres.
“See monumentaalne väljakutse ühtib Ameerika Ühendriikide osariikide valitsuste, kõigi tasandite valitsuste väljaspool Ameerika Ühendriike, ja kogu erasektori pretsedenditu avatusega isiklikele väljakutsetele selles küsimuses. Meile järgmiseks kolmeks aastaks antav võimalus on ajaloos enneolematu.”
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Teadlased ei ole suutnud kliimamuutuse osas saavutada ühtset seisukohta osas, mis puudutab inimtegevuse mõju. Planeet on näinud paremaidki aegu, tõsi, ent praegu toimuv ei pruugi olla vaid inimtekkeline vaid seotud üldise tsüklilisusega Maakera kliimas.
Vaielgu teadlased pealegi, inimeseks olemise üks põhitõdesid on “nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik”. Kui me saame tarbida vähem, kvaliteetsemalt ja vaid seda, mida meil tõesti vaja, oleme astunud sammu mõistliku mõtteviisi poole.
Allikas: Tech Insider, Reuters. Materjaliga töötas Kadi Rünkla. Kaas: Pixabay
