Elektrilevi on tänavu saanud paarisajal korral remontida maha sõidetud elektriliine. Põhiline liinide räsimise põhjus on hooletus. Tehnikutele on praegune viljakoristuse ja sügiskünni aeg töörohked, sest kõrged põllutöömasinad satuvad liinidesse päris tihti. Hooletu juht lõhub elektriliini, aga paneb ohtu ka iseenda ja teiste elud.
Elektrilevi kutsub põllumehi ettevaatlikkusele: hilissuvel ja sügise algul tekib ühe rohkem olukordi, kus kõrged põllutöömasinad sõidavad elektriliinidesse.
Elektrilevi võrgus on tänavu olnud üle 200 juhtumi, kus elektriliinid on kas põllutöömasinate poolt või muude õnnetuste tagajärjel maha sõidetud.
Võrgustandardiga on õhuliini minimaalseks kõrguseks mitteliigeldaval alal neli meetrit, põllud ja heinamaad liigituvad selle alla.
Osa põllutöötehnikast, näiteks silo- või teraviljakombainid, võivad olla neljast meetrist kõrgemad ja need on võimelised liine ka lõhkuma.
Liinide maha sõitmise peamine põhjus on tähelepanematus. Elektrikatkestuse saab klaarida, aga kui inimene on nii rumal, et oma elu ohtu seab, siis sellega pole suurt midagi teha: elu näitab, et füüsikareeglitega kursis ei olda. Õnneks keegi viimastel aastatel hukka pole saanud.
Elektrilevi palub kõigil, kes elektriliinide lähistel töötavad, olla ettevaatlik ja jälgida, et nende kasutatav tehnika ei ületaks elektriliinide kaitsevööndis lubatud kõrgusi.
Mis juhtub, kui masin liinidesse sõidab?
Kui mõni põllutöömasin või ülestõstetud kastiga veok sõidab liini, rakendub kaitse ja liin lülitub automaatselt välja.
Tänu sellele pääsevad inimesed taolistest olukordadest eluga. Kuid alati säilib oht, et kaitselülitus ei rakendu korrapäraselt ja liin jääb voolu alla.
Näiteks mõni nädal tagasi sõitis ülestõstetus kastiga veoauto Jõgeval elektriliinidesse. Paanikas autojuht jättis masina seisma, hüppas maha ja sai sammupingest elektrilöögi.
Sel korral pääses juht kergemate vigastustega. Tegelikult vedas autojuhil hullupööra, sest liini sõites poleks ta pidanud autost väljuma.
Mida teha, kui oled liini sõitnud?
Kui põllutöömasin on sõitnud elektriliini või selle maha, siis kõige kindlam viis jääda ise ellu, on liinist tagurdada välja.
Isegi kui paar masti katki läheb, siis inimese elu on tähtsam. Autos või kombainis sees olles ei tohiks inimene tegelikult viga saada, sest sõiduki rehvid taksitavad pinge maandamist.
Kui aga autost väljuda, võib tekkida eluohtlik pinge sõiduki ja maapinna vahel või sammupinge maapinnal, kuna ka maapind võib olla laengu all.
Ehitusseadustiku kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri.
Kaitsevöönd on õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges 2 meetrit, 6-20 kV liinidel 10 meetrit ja 35-110 kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter.
Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.
Elektrilevile kuuluva võrgu kaitsevööndis töötamiseks vajaliku taotluse leiab Elektrilevi veebilehelt.
Kui liinilähedastel töödel on tekkinud elektriohu olukord, andke sellest teada Elektrilevi rikketelefonil 1343.
Kui aga on juhtunud õnnetus inimesega, tuleb kohe teavitada häirekeskust numbril 112.
Kaanepilt: Ylle Tampere
