Tänavune kuiv suvi ohustab ka vee-elanikke. Põud ja kõrged veetemperatuurid mõjuvad vee-elustiku tervisele laastavalt. Keskkonnaamet kutsub üles kuivanud veekogudest ja surnud elukatest teada andma. Kuivale jäänud jõevähkide elu on õige tegutsemise korral võimalik isegi päästa.
Kalade massiline hukkumine Peipsi järvel on olnud viimastel nädalatel palju jutuks. Ent kuivale jäänud veekogusid leiab mujaltki Eestist. Facebookis postitavad jahmunud inimesed pilte surnud kalade kuhjadest ja küsivad, mida teha.
LOODUS EI SAA ALATI ISE HAKKAMA
Peipsi järvel on kalade masshauda soodustavaks teguriks lisaks pikalt kestnud kuumale ja kuivale ka kutseline mõrdadega kalapüük. Enamasti on vee-elustiku hukkumise peapõhjuseks siiski põud.
Inimesele võib kalade surm mõjuda frustreerivalt ent kui tegu pole väga suure koguse hukkunud kaladega, saab loodus sellega ise hakkama – kuivalejäänud veekogudes süüakse veesilmadesse lõksu jäänud vee-elukad ära lindude ja kiskjate poolt. Seetõttu ei jäägi neid pärast veekogu lõplikku kuivamist kuigivõrd palju silmaga näha.
Kui suremine on aga nii massiline nagu see on olnud näiteks Peipsil, siis häirivad roisukuvad kalad kohalikke elanikke ja puhkajad. Selline olukord vajab inimese sekkumist, laibad tuleks ära koristada. Keskkonna puhastamise eest vastutab kohalik omavalitsus.
TEAVITA KESKKONNAAMETIT
Hukkunud või kuivale jäänud kaladest ja jõevähkidest tuleks teavitada keskkonnaametit. Kalu päästa pole enamusel juhtudel võimalik, sest kõrge veetemperatuuri tingimustes on kalad püügi ja transpordi suhtes äärmisel tundlikud ning uude veekogusse jõudes võib neist enamus juba surnud olla.
Kui veekogud on avatud ning neis pole kunstlikke tõkkeid, taastub kalade populatsioon olukorra normaliseerumisel looduslikul teel. Sellele aitavad kaasa näiteks linnud, kes veekogude vahel lennates kannavad uutesse veesilmadesse jalgade ja sulestiku külge kleepunud kalamarja. Nii taastub kalastik ka vahepeal kuivanud ja hiljem veega täitunud järvedes.
Küll aga on võimalik päästa kuivalejäänud jõevähke, kes peavad transportimisega kaasnevatele vintsutustele märksa paremini vastu kui kalad. Siinjuures on oluline teada, et ise ei tohi hakata oma tarkusega ühtegi jõevähki päästma ega ümber asustama.
Ka patta panemise eesmärgil ei tohi poolsurnud vee-elukaid välja õngitseda – vähki tohib püüda ainult vastava püügiloa olemasolul!
Selle asemel, et elupäästjat etendada, tuleks keskkonnaametile teada anda, et on leitud kuivanud veekogu, kus veel on jälgi elutegevusest. Keskkonnaamet kaalub vähkide ümberasustamise võimalusi ja vajadust.
Omalt poolt saavad kalade ja jõevähkide hukkumise vältimisele kaasa aidata ka paisuomanikud, kellel on kohustus tagada jões, millel asub neile kuuluv pais, sanitaarvoolu hulk. Piisava vooluhulga tagamine allpool paisu vähendab olulisel määral vee-elustiku liikide hukkumist ning ökosüsteemi taastumine on pärast veevoolu normaliseerumist märkimisväärselt kiirem.
Põud ei näita taandumise märke ka augustis, mil Eestis kestab puhkuste ja sisereiside kõrghooaeg. Kui näed, et kuskil on mõni veekogu kriitiliselt kuivanud ning seal on surnud või kuivalejäänud vee-elustikku, anna sellest teada e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee.
Allikas: Keskkonnaamet. Kaanepilt: Wikipedia
