21.mail päästis PPA merepäästeüksus Tallinna lahel süstamatkaja, kes soovis sõita Naissaarele ent sattus merehätta. Sel õnnetusel on tänu tähelepanelikele noortele meremeestele õnnelik lõpp. Päästeamet paneb kõigile südamele: üksnes ohutusvarustuse kaasavõtmisest ei piisa, selle töökondlust tuleb kontrollida.
Pühapäeval päästis Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) merepäästeüksus Tallinna 2. poi juurest veest alajahtunud mehe. Mees soovis jõuda süstaga Naissaarele ning oli end matkaks ka ette valmistanud – tal oli kaasas veekindlas kotis mobiiltelefon ja säratuli.
Reisilaeva laines läks süsta aga ümber ning paraku selgus, et veekindel kott polnudki veekindel. Mees ei saanud telefoniga abi kutsuda ning säratuli ei hakanud tööle, kuigi see oli värskelt soetatud.
Õnneks märkas hädasolijat mereakadeemia purjejahil olnud meeskond, kes teavitas õnnetusest merevalvekeskust. Kümne minuti pärast oli merehädaline päästetud ning ta anti üle kiirabile, kuna ta kehatemperatuur oli oluliselt langenud.
“Meil on hea meel selle üle, et merele minnes võetakse õnnetusjuhtumi puhuks kaasa sobivad vahendid, ent nagu juhtunud õnnetus näitab, võivad ohutustootedki alt vedada. Soovitame kindlasti eelnevalt kontrollida, kas veekindlad vahendid tegelikkuses ka vett peavad, samuti tuleks vee peale minnes kaasa võtta mitu (erinevat) pürotehnilist vahendit.”
Lisaks tuleks kaasa võtta laetud ja veekindlas kotis mobiiltelefon ning veekindel ja ujuv raadiojaam. Süsta või kanuuga sõites peab olema seljas vilega varustatud ohutus- või päästevest.
Riietuse värv peaks olema kergesti märgatav – näiteks kollane või oranž ja riietel võiksid olla helkurribad. Samuti tulevad hädaolukorras abiks erksavärvilised aerulabad.
ENNE ÕPI JA SIIS MINE SEIKLEMA!
Politsei- ja Piirivalveameti Facebooki postituse alla on oma kommentaari kirjutanud ka Martin Raadik, kes tõenäoliselt ongi õnnetult merehätta sattunud süstataja. Ta on lisanud oma kommentaarile kaardi, kus on näha süstaga läbitud teekond ning õnnetuse juhtumise koht.
Martin Raadik kirjutab: “Loodan, et minu tehtud vead said õppetunniks kellegile teisele. Aitäh terava silmaga jahile ja päästjatele!”
Olden Jentson, Eesti üks kõvemaid süstasportlasi on omakorda kommenteerinud: “Tagantjärele tarkus on täppisteadus ja süsta puhul laine ei ole vabandus. Ilma enesepäästmisoskuseta merele ronida on patt ja seda ei tohiks teha.”
Ühtlasi soovitab Jentson kõigil aerutamishuvilistel jälgida infot ning võtta osa harivatest perepäevadest, osaleda kursustel, õppida enne seiklema minemist aerutama. Üks sarnane üritus – Võrandu maratoni afterparty on toimumas juba mai viimasel nädalavahetusel: “Võtab oma aerupadja kaasa ja tuleb tutvuma. Kui pole paati, siis näiteks Eastpole aitab välja.”
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]See on jälle üks neist kordadest, kui tunneme uhkust Eesti inimeste üle. Merepääste on meil vägev, aga tublid olid ka noormehed mereakadeemiast, kes ümber toimuvat tähele panid, analüüsisid, ja otsusele jõudsid, et nüüd on vaja abi.
Olden Jentsoni sõnu aga tasub võtta puhta kullana – ja mitte ainult süstatades – ükskõik millist seiklust ka plaanida, hea oleks endale asjad enne pildi sisse astumist selgeks teha. Me ei pea ju õppimata autorooli istumist normaalseks? Ei lähe ka jahiga merele enne kui pole natuke tuult nuhutanud oskajate merekarude käe all? Aga süsta… nii pisike, nii lihtne – no ei ole! Tuleb harjutada, varustuda, kontrollida, kontrollida… ja kõike korrata. Turvalist seiklust, sõbrad!
Allikas: PPA. Meedia: Olden Jentson erakogu, Pixabay
