LukuExpert OÜ on ELMO laadimisvõrgu erastamise riigihanke tulemuse vaidlustamisega jõudnud ringkonnakohtu otsuseni, mis leiab, et Elektrilevi võitjaks kuulutamine on seaduspärane. LukuExpert’i juhatuse liige Riho Ever kinnitab, et vaidlust vaidluse pärast ei ole, aga jätab lahtiseks, kas ettevõte on valmis otsuse riigikohtusse edasi kaebama.
2018. aasta suvest on LukuExpert OÜ juhatuse liige Riho Ever juhtinud vaidlust elektriautode laadimisvõrgu ELMO erastamise riigihanke üle.
Hoolimata parimast pakkumisest jättis MKM lukufirma kõrvale ja kuulutas hanke võitjaks Elektrilevi. Riho Ever ei ole siiani alla andnud, tänaseks on läbi käidud nii riigihangete vaidluskomisjonist kui kahest kohtuastmest, neist ükski pole LukuExpert’ile õigust andnud.
Elektrilevi esindaja ütles hiljutises intervjuus, et ühegi vaidluse pärast elu seisma ei jää. Ettevõte fookuses on elektrifitseerimine, soetatud on esimesed elektriautod ning tänavu paigaldatakse paar moodsamat kiirlaadijat Tallinna. Kui Elektrilevi peaks jääma hanke võitjaks, saavad need laadimisvõrgu osaks.
LukuExpert pole siiani avalikult oma plaanidest rääkinud, nõnda otsustasingi juhatuse liikmelt Riho Everilt küsida, kui kaugele ulatuvad ettevõtte plaanid ning kas lõpptulemusest sõltumatult on astutud samme uute sihtide suunas.
Saatsin kümme küsimust. Sain lühikese, küllalt lakoonilise vastuse. Jätan oma küsimused loo sisse, et lugeja saaks aru, kuhu ma meie kirjavahetust üritasin tüürida ja kuhu tegelikult välja jõudsin.
Martin Rinne aitab aga leida vastuse tulitavale küsimusele, kas ELMO laadimistaristu on riigile strateegilise tähtsusega objekt või mitte.
Juhatuse liikmele saadetud 10 küsimust
1. Millal otsustate, kas kaebate ringkonnakohtu otsuse edasi?
2. Millised on teie põhilised etteheited hankijale? Kuidas saaks probleemid lahendada?
3. Elektrilevi on paralleelselt vaidlusega arendamas oma kiirlaadijate võrgustikku. Millised on olnud Luku-Experdi vahepealsed tegevused elektrifitseerimise suunal?
4. Millised oleksid teie esimesed sammud ELMO võrgustiku ülevõtmisel? Kas olete planeerinud kaasajastada laadijaid, kui jah, siis mil moel?
5. Kas olete kavatsenud laadijaid juurde ehitada? Kui jah, siis millised on geograafilised punktid, kus laadijaid kindlasti vaja oleks?
6. Millal äriplaani järgi peaks kiirlaadimisvõrk hakkama kasumit tootma?
7. Kas olete kursis arengutega kiirlaadijate ja poolkiirete laadijate vallas? Eestis on mitu ettevõtet, kes pakuvad täna arvestatavat konkurentsi ja kaasaegseid lahendusi praegu veel riigi omanduses olevale ELMOle. Kas olete kaalunud nendega koostööd? Palun täpsustage.
8. Ennustage palun, kui kaua võib hankevaidlus veel venida? Kas olete mõelnud pärast riigikohtu otsust tuua vaidlus tagasi n-ö rohujuure tasandile?
9. Ja küsimus, mida ilmselt päris palju on küsitud: kas teil tegelikult ka on olemas tahe ja kompetents ELMO võrguga tegeleda või on see vaidlus vaidlemise pärast kuna Eesti riigi jaoks ei ole laadimisvõrgustik teie arvates strateegiline prioriteet?
10. Mis on teie arvates riigi strateegiline prioriteet elektrifitseerimisega seonduvalt?
Juhatuse liige Riho Ever vastab
LukuExpert eraettevõttena kindlasti ei vaidle (st. ei kuluta aega ja raha) lihtsalt vaidlemise pärast. Otsuse edasikaebamise kohta teeme selliselt, et jõuaksime vajadusel kaebuse õigeaegselt kohtule esitada.
Nutikate läbipääsu, targa maja, rohelise liiklemise infrastruktuuri arendamise suund on LukuExpert pikaajaline arenguplaan. Selle erinevad tegevused on töös juba täna, osakaal tegevustes kasvab pidevalt.
LukuExpert omab pikaajalist kogemust valdkonnas, mis on seotud inimeste turvalisuse ning heaolu, nende kindlustamise ja parandamisega.
Pakume seda nii majasisese kompetentsi baasil kui koostöös partneritega. Sama kehtib ka elektriautode laadimistaristu haldamise ja hooldamise juures.
Hetkel ma LukuExperti tulevikuplaane pikemalt ei kommenteeri. Tegevussuunad sõltuvad esiteks meie otsusest edasikaebamise osas. Ja kui otsustame edasi kaevata, siis kohtu järgmise astme otsusest.
Kas riigil on mingi plaan?
Kuna juhatuse liige Riho Ever jääb mulle vastates kidakeelseks, võib pikale veninud vaidluse algpõhjust otsida muuhulgas ühest Äripäeva artiklist, mis täismahus on loetav LukuExpert’i blogist.
Ever ja ettevõtte omanik Maripuu viitavad mõlemad seal riigi jonnakale soovile, hoida kümne küünega teatud sektoritest kinni ning eelistada riigihangetel riigi osalusega ettevõtteid. Muster kordub.
Näiteid, kus riik võimalusel eraettevõtete usaldamise asemel ise äriga jätkab, võib leida mitmeid: alles eile kirjutasime Kuresaare lennuliini ümber lahvatanud tülist, kus hange venib ja kannatavad lõpuks reisijad.
Ever tõi Äripäeva artiklis veel ühe näite: kui MRP Liinid läks pankrotti, liikus ettevõtte senine reisijatevedu üle Tallinna Linnatranspordile (TLT).
Ta usub, et ka praegused Atko bussiliinidliiguvad ühel hetkel riigifirma kätte, kuna Atko busside tehnilise seisukorraga ei olda viimasel ajal rahul.
Ever lisas, et tegu ei ole pelgalt tema kahtlusega, et riik eelistab hangetel omaenda ettevõtteid, vaid see on lihtsalt muster, mis on talle silma jäänud.
Mis see meile õpetab?
ELMO kiirlaadimisvõrgu puhul räägitakse strateegilisest investeeringust ning üleriigilise tähtsusega taristust.
Martin Rinne, kogukonna Elektriautod Eestis üks eestvedajaid, tegi statistikat ja jõudis järeldusele, milleni on ilmselt jõudnud mitmed ettevõtted, kes täna usinalt vaidlustest ja riigi toest sõltumatult oma kiirlaadijaid ja ka keskkiireid laadijaid avalikesse kohtadesse püsti panevad.
“Inspiratsiooni alljärgneva ülevaate tegemiseks sain sellest, kuidas ühe kohtuvaidlusest rääkiva postituse kommentaarides nimetati ELMO võrku riikliku tähtsusega taristuks. Mingi asi on tähtis siis, kui ta mõjutab paljude inimeste elu. Tegin 2018 andmete pealt väikese statistika,” alustab Rinne sissekannet.
Eeldus – ELMO väärtus on kiirlaadimine. AC laadimise jaoks on paremad lahendused. Vaatlemegi vaid DC ehk alalisvoolulaadijaid kasutavaid kliente.
– aasta jooksul on üldse kliente olnud 751
– kliente, kes aasta peale kokku on laadinud üle 120kWh (ehk keskmiselt 10kWh kuus), on 376
– kliente, kes on aasta jooksul laadinud üle 3200kWh (see on umbkaudne energiahulk, mida oleks vaja inimesel, kelle päevane läbisõit vastab Eesti keskmisele – 55km ja kelle liikumine sõltub ainult ELMO laadimisvõimalusest), on 43
– on kaks AC klienti, kelle aastane tarbimine on üle selle 3200 piiri ehk nad sõltuvad oma liikumistes ELMO teenusest.
“Veel kiretuid numbreid esitades saame teada, et 60% kogu DC energiast, mis on läbi ELMO liikunud, tarbis 5 klienti ja 80% energiast 31 klienti. Teisiti öeldes tarbivad 4% aktiivsetest klientidest 80% energiast.”
Seega, head lugejad, on aeg eluga edasi minna. Kel vaja mistahes elektriautot laadida, saab mugavalt, ilma igasuguse kaardi või siduva lepinguta seda teha näiteks Volta kvartalis.
Allikad: ELMO laadimised 2018, Martin Rinne, ÄP
