Soome Jyväskylä ülikooli teadlaste uurimistööst selgub üllatav tõsiasi, et mobiiltelefoni käes hoidmine ei ole sugugi nii ohtlik kui armatuurlauale kinnitatud seadme või infolusti näppimine. Ehkki empiirilist materjali on vähe, on selge, et liiklusseadus on ajale jalgu jäänud.
Roolimobiilikud, nutinugistajad, nuhvlijoodikud jne. on probleemiks kõikjal ja neid tuleb aina juurde. Hoolimata sellest, et uuringute kohaselt segab sõidu ajal telefoni näppimine sõitmist ja kujutab endast väga suurt ohtu. Hoolimata sellest, et nutisõltlaste tõttu toimunud raskete liiklusõnnetuste arv aina kasvab.
https://www.youtube.com/watch?v=RQ7dSS0wlwU
Soomes tuntakse muret selle üle, et sealne seadusandlus on ajale jalgu jäänud. Näiteks on keelatud telefoni kasutamine käes hoides, kuid kui see on näiteks auto armatuurlauale kinnitatud, oleks kõik justkui jokk. Samuti jätab seadus erinevaid tõlgendusvõimalusi.
Parem pole lugu ka Eesti liiklusseadusega, kust kõrvaliste tegevuste kohta roolis on päris keeruline leida midagi põhjapanevat.
Liiklusseaduse § 33 lõige 11 ütleb, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.
SOOME TEADLASTE ÜLLATAV UURING
Tänavu suvel valmis Jyväskylä ülikooli kognitiivteadurite töörühmal doktor Tuomo Kujala juhtimisel uurimistöö, milles selgitati välja, et näiteks armatuurlauale kinnitatud telefoni kasutamine võib põhjustada rohkem tähelepanu hajumist kui käes hoitava telefoni näppimine.
Need tulemused on selges vastuolus seadusepügalates nõutavaga. Teadurid soovitavad loobuda mistahes seadmetega tegelemisest sõidu ajal.
Uuringu tulemused annavad aga veelgi rohkem mõtteainet. Võib ju järeldada, et sel juhul on raadiokanalite vahetamine ja naviseadme kasutamine sõidu ajal ohtlikum kui telefoniga rääkimine.
Seni on teadlased kogu maailmas üsna üksmeelel selle osas, et sõidu ajal telefoniga rääkimine ei mõjuta kogemustega autojuhi tavapärast liikluses toimetulekut – näiteks oma reas püsimist ja sobiva kiirusega sõitmist – kuid ootamatus olukorras võib see reaktsioonikiirust siiski halvendada.
Kuigi sms-e keegi enam eriti ei saada, siis kõikvõimalike suhtlusäppidega tegeldakse järjest enam. Kui sellele lisada muu netiinfo hankimine, audiosüsteemi reguleerimine ja muud tegevused, on sõidu ajal häirivaid tegureid kokku juba päris palju.
Armatuurlauale kinnitatud seadme kasutamise puhul on suurimad ohutegurid seotud just selle näppimiseks ja vaatamiseks kuluva ajaga. Uuringu kohaselt on õnnetuse risk seda suurem, mida kauemaks autojuhi pilk teelt eemale pöördub.
AUTOTOOTJATE LOBI!?
Nutitehnoloogiad ja infolustiseadmed on kiiresti arenenud ja ka siin jääb seadusandlus ajast maha. Autojuhile suunatud infolustide kasutamisohutuse kohta ei ole piisavalt erapooletut uuringuinfot, autotootjate lubadused siinkohal ilmselgelt erapooletuks ei kvalifitseeru.
Kuigi nutikad juhiabiseadmed suudavad hoida nii pikivahet kui sõidurida, ei ole need veel kaugeltki nii usaldusväärsed, et juht võiks sõidu ajal tegelda millegi muuga kui autojuhtimisega.
Samuti on uuringu kohaselt näiteks käed-vabad-seadme sisselülitamine ja selle abil kõnede vastuvõtmine palju ohtlikum tegevus kui sõidu ajal telefoniga rääkimine.
SEADUSANDLUST TULEB KAASAJASTADA
Liiklusturvalisuse parandamiseks tuleb teha veel põhjalikke uuringuid ja seadusandlust edasi arendada. Järelevalvet tuleks aga teha mitte autojuhtide suhtes, vaid autos kasutatavate info- ja meelelahutusseadmete kasutusliideste turvalisuse osas.
Seadusandjad aga võiks end kursis hoida liikluskäitumist puudutavate värskete uuringutega, soovitavad Soome teadlased Kari Härkönen ja Tuomo Kujala.
Kari Härkönen kirjutab kognitiivteaduse väitekirja, Tuomo Kujala juhib Jyväskylä ülikooli uurimisrühma, mis selgitab välja kõrvaliste tegevuste mõju roolisolijale.
Allikate põhjal: Lena Murd. Kaanepilt: Kuvatõmmis ACC videost
