Soome Traficom tõstis teenustasusid – meil on elu odavam!

Jaanuari algusest kerkisid Traficomi (Soome Transpordi- ja sideamet) teenustasud 10-20%.  Soomlased ei rõõmusta, kuid maksavad, sest muutus on osa suuremast Soome riigieelarve säästuprogrammist. Ühtlasi peegeldab teenustasude tõus üldist elukalliduse tõusu.

Soome Transpordi- ja sideamet tõstis teenustasusid kõigis valdkondades: hinnatõus ei piirdunud ainult autojuhtidega, vaid ulatub pea kõikidesse Traficomi vastutusaladesse.

Lisaks maanteeliikluse teenustele tõusid nii väikelaevade registreerimise kui ka lennunduslubade ja nende järelevalvega seotud tasud, suurenesid raudteeohutuse ja sertifitseerimise maksud ning võrgutunnuste ja raadiosageduste kasutusmaksud. 

Digiajastul võiks asju ajada kiiresti ja odavalt, kuid säästupoliitika võtab manti kõikjalt: isegi täisautomaatsete e-teenuste puhul on märgata 15–17% teenustasude tõusu, mis näitab, et riik katab nende kaudu üldiseid IT-süsteemide arenduskulusid.

Kõige valusamalt tabas muutus noori juhte ja õpetamisega tegelevaid lapsevanemaid, kuna juhiloa saamise kogukulu riiklike lõivude näol kasvas keskmiselt 20–30 euro võrra ühe inimese kohta.

Traficom märgib teates, et kuigi protsendid on kõrged, jäävad eurodes mõõdetavad summad kodanike jaoks siiski “mõõdukaks”, kuna neid teenuseid ei tarbita igapäevaselt.

Eestis on märksa odavam

Soome uued hinnad näitavad selget vahet võrreldes Eesti Transpordiameti lõivudega. Alljärgnevas tabelis on toodud peamised toimingud ja nende maksumused e-teeninduses.

Huvitava erandina on sõiduki omanikuvahetus Eestis tunduvalt kallim, kuid kõik juhiloa saamisega seotud teenused on Soomes 1,5 kuni 2,7 korda kulukamad.

Kui teenustasud on ühekordsed kulud, siis regulaarsed automaksud mõjutavad autoomaniku rahakotti nii Soomes kui Eestis. Siin on pilt kahe riigi vahel väga erinev.

Soomes on auto omamine olnud aastakümneid kõrgelt maksustatud. Iga-aastane sõidukimaks koosneb baasosast (heitmepõhine) ja kütuse lisamaksust (diisli ja elektri puhul). Keskmise auto puhul ulatub see 200–600 euroni aastas.

Eesti on esimese laiapõhjalise mootorsõidukimaksuga alles alguses – registreerimistasu ja automaks, mis on iga-aastane, on siin kehtinud veidi üle aasta. Erinevalt Soomest puudub Eestis otsene “kütuseliigi lisamaks” ja rakendatakse vanusekoefitsienti, mis muudab vanema auto pidamise soodsamaks.

Soome keskmine netopalk on ligikaudu 2800–3000 eurot, samas kui Eestis jääb see 2000 euro kanti. Kuigi soomlase sissetulek on suurem, on Soome Transpordi- ja sideameti uued teenustasud proportsionaalselt koormavamad. Näiteks sõidueksami hind (110 €) moodustab soomlase palgast ligi 4%, samas kui eestlase jaoks on 40-eurone kulu keskmiselt paar protsenti sissetulekust.

Eesti on valinud tee, kus digiriik tähendab paljude pisitoimingute tasuta hoidmist, et soodustada andmete korrektsust registris.

Soome aga läheneb igale teenusele kui kulupõhisele tootele – kui ametnik või süsteem peab tegema selle nimel liigutuse, peab kodanik selle eest maksma. See on tekitanud Soomes olukorra, kus isegi säästlikud liiklejad tunnevad riigi survet – kuigi suhtuvad maksutõusudesse sarnaselt eestlastega rahulikult.

Soome kõrged maksud on sundinud sealset elanikkonda kiiremini eelistama uusi ja säästlikke autosid, samas kui Eestis on auto sageli hädavajadus, mitte luksusese, mistõttu on järsud hinnatõusud siin poliitiliselt tundlik teema ning 2025. aastal kehtima hakanud automaks sisuliselt tappis uute autode müügi.

Poliitiline lament automaksu ümber mõjutab omakorda turgu – paljud lükkavad uue sõiduki ostuotsust edasi, sest poliitikud lubavad maksu “tagasi pöörata” ja tühistada. Suur segadus on soodustuste saajatega, sellega, kas kehtestatud maks üldse on õiglane – petitsioonid, kohtuvaidlused jne. teevad pildi veel segasemaks. Kui Soomes on autode maksustamisega harjutud ja tehakse rahakoti- (ja keskkonna)sõbralikumaid valikuid, siis Eestis igaks juhuks ei ostetagi autot, kui see just hädavajalik pole. Autopark vananeb, ettevõtlus kiratseb, riik ei saa loodetud maksutulu – see omakorda mõjutab majandust, vähendab investeeringuid jne. Üleminekuaeg võib poliitikute mõtlematuse tõttu venida lõputult pikemaks.

Eesti suhteline odavus on näiline

Soome Transpordi- ja Sideameti värske hinnatõus on järjekordne näide sellest, kuidas põhjamaine heaoluriik optimeerib oma kulusid, kergitades kodanikele teenustasusid. Võrdluses Eestiga on Soome autojuht riiklike teenuste eest maksmisel praegu veel märgatavalt ebasoodsamas seisus.

Olukord võib aga muutuda, sest Eesti pürgib põhjamaaks ning paljudes asjades võetakse snitti põhjanaabreilt – praegu naudime me veel oluliselt odavamaid riiklikke teenuseid ja paindlikumat maksusüsteemi, kuid trend, maksustada ka need liigutused, mis on seotud e-keskkondadega, levib. Sest ka masina töö on kulu.

Transpordiameti teenuste kättesaadavus on Eestis täna elatustaseme suhtes paremini paigas, kuid automaks on selge fakt, et meiegi liigume suunas, kus isikliku auto pidamine ja sellega seonduv, on järjest kallim.

Allikad: Traficom, Transpordiamet

Kaanepilt: Ylle Rajasaar