Kui Tesla fännide ja investorite jaoks on üks aasta olulisemaid päevi Battery Day (viimane neist toimus mullu 23. septembril), siis järgmine autotööstuse gigant tundub minevat sama teed – 8. juulil toimus Stellantis EV Day 2021.
Ja ehkki valdav osa suurkontserni toodangust kasutab edasiliikumiseks sisepõlemismootorit, tunduvad viimase päevad Euroopas olevat loetud ja nii seataksegi tulevikuplaane peamiselt elektrilistena. Neile, kes kogu materjali läbi lugeda / vaadata ei jõua, teeme sealt mõned nopped.
Alustuseks kaks väga julget lubadust. Nimelt usub Stellantis, et sisepõlemismootoritega autode ja elektriautode omamise kogukulu (Total Cost of Ownership, TCO) peaks võrdsustuma viie aasta pärast ehk 2026. aastal, kuid jätab arvestamata, et igas riigis kehtib erinev maksukeskkond, mis võib seda tasakaalupunkti olulisel määral siia- või sinnapoole nihutada. Kuna aga maksudega saab ka sea lendama panna, ei tundu välja pakutud ajahorisont sugugi ebarealistlik.
Teise olulise tärminina lubatakse samuti viie aasta pärast tahkisakude (solid-state battery) kasutuselevõttu. Loomulikult ei kao selleks ajaks liitiumioonakud kuhugi, kuid nende kõrval on rakendumas oluliselt täiuslikum tehnoloogia. Au ja kiitus Stellantisele, et progressi kiirust üle ei hinnata ning suudetakse ebarealistlikke lubadusi täis maailmas pea külmas ning jalad maas hoida.
Brexiti kriitikute kiuste pole välisraha sissevool Ühendkuningriiki lõppenud. Nii kavatseb Stellantis investeerida 100 miljonit naela (ca 116 miljonit eurot) Walesi piiri ääres paiknevasse Ellesmere Porti autotehasesse (60 aastat tagasi hakati seal Tartust väiksemas linnakeses valmistama Vauxhall Vivat) koos ambitsiooniga teha sellest hiidkontserni esimene ainult elektriautosid valmistav käitis. Arvestades, et Briti valitsus toetab ettevõtmist ligi 30 miljoni naelaga (ca 35 miljonit eurot), pole raske mõista, miks tehas sai ehitatud just sinna.
Juba järgmisel aastal hakkavad selle väravast väljuma Opeli, Vauxhalli, Peugeot’ ja Citroëni kaubikud (kauba ja inimeste veoks sobilikud versioonid) ning seda nii Ühendkuningriigi kui ka Euroliidu siseturule. Kõrgepingeakud esialgu küll imporditakse, kuni saareriigi tööstus suudab neid ise tootma hakata.
Vaid Toyota kaubikute tulevik on lahtine – praegu toodetakse neid Stellantise tehases Hispaanias, kuid elektriversioonide valmimise koht pole veel paigas – koroonaaegses ja -järgses maailmas on vaja kõigepealt rahuldada nõudlus tavakaubikute järele.
Ning meeldivaks lõpetuseks – lähtudes elektrifitseerimisest kuulutas Stellantis välja igale oma kaubamärgile (neid on kokku 14) uued motod. Et ükski gramm puhast kulda tõlkes kaotsi ei läheks, esitame need lugejale algsel kujul ehk ingliskeelsena.
Mis vormis need aga kunagi meie autoostjani jõuavad, lahendavad juba kohalikud turundusosakonnad koos tõlkebüroodega. Seniks nautigem rohetavaid hüüdlauseid (kas sarkasmiga või mitte, jääb juba lugeja enda otsustada)!
Fotod: Stellantis
