Maailma vanim sportautode võidusõit Targa Florio tähistab tänavu 110. aastapäeva. 2016 peeti siin sümboolne sajas autode võiduajamine. Klassikaline, 45 miili ehk 72.42 kilomeetri pikkune rada on olnud olulise tähtsusega Porsche ajaloos. Jan Baedeker pühitses aastapäeva Sitsiilias, Targa Florio radadel uue Porsche 718 Caymaniga kihutades.
Autoentusiastide jaoks on Sitsiilia saarel Targa Florio radadel seiklemine peaaegu kohustuslik käik reisimenüüs. Ka kõige pühendunumatele võidusõitjatele ja maailma parimatele võidusõiduautodele on see rada aga alati äärmuslik väljakutse. Kurvilised mägiteed eeldavad sõidukitelt vilgast ja täpset juhitavust ning kerget kaalu, Vahemere-äärsed pikad maanteelõigud aga nõuavad brutaalset kiirust.
KÕIK SAI ALGUSE AUTOHUVILISEST VEINIKAUPMEHEST
1906. aasta 6.mail vaatasid Sitsiilia Cerda küla elanikud hämmeldunult, kuidas kümme mürisevat võidusõiduautot nende külakest läbivale tolmusele maanteelõigule kogunesid. Neil polnud aimugi, millist rolli see päev autoajaloos edaspidi mängib.
Võidujanused kogenud sõitjad olid Sitsiiliasse kogunenud siinse veinikaupmehe, suure autoentusiasti Vincenzo Florio kutsel. Kümneminutiliste intervallide järel starditi ülesmäge kulgeval maanteel külast välja, et oma autode võimekust täiel rinnal proovida ning üksteiselt mõõtu võtta.
See võidusõit pani proovile nii sõidukid kui ka sõitjad – 142-kilomeetrine ring tuli läbida kolm korda. 9 tunni ja 32 minuti pärast ületas esimesena finišijoone Alessandro Cagno oma uhke Italaga. Temast sai esimene Targa Florio tiitlivõitja, veinikaupmees Vincenzost aga iseenesest mõistetavalt katsumusterohke võidusõiduraja ristiisa.
Sellest ajaloolisest hetkest on möödunud juba 110 aastat. Targa Florio võidusõitu on peetud 100 korda, ikka erinevatel teedel. Mõnikord mööda lõputult ringlevaid mägiteid, teinekord aga on läbitud enam kui 998 kilomeetrit ümber saare. See võidusõit on alati seiklus.
Selle sõidu võitjad on teinud ajalugu. Nii nagu Le Mans ja Nürburgring, on ka Targa Florio Porsche jaoks üks olulisi verstaposte rahvusvahelistel võidusõiduradadel. Sitsiilia mäed ja käänulised rajad on nagu looduslik katselabor, mille rikkalikel kurvidel testida järjest kiiremaid keskmootoriga sportautosid.
VÕIDUSÕIT KUI SÜMBOL
Ajal, mil ei osatud mõeldagi Le Mansi 24-tunnisest võidusõidust ega teatud, mis on F1, oli Targa Florio muutumine maailmakuulsaks võidukihutamiseks igati loogiline. Ja isegi siis, kui maailma vanima sportautode võidusõidule oli tekkinud hulk nooremaid (ehk ka ägedamaid) konkurente, ei kahandanud see Targa Florio ikoonilist staatust.
1970-aastatel nägi Targa Florio võimsaid prototüüpe, mis olid loodud enamasti Le Mansi tarbeks — need monstrumid kihutasid möirates läbi Sitsiilia mägikülade, koduaedades istuvate uudishimulike pealtvaatajate nina alt läbi.
Nii mõnigi õnnetu lind lõpetas oma maise teekonna nende masinate radiaatorite vahel, kuni Targa Florio 1974. aastal pärast mitmeid tõsiseid õnnetusi maailmameistrivõistluste kalendrist välja jäeti. Sealtmaalt on seal peetud vaid sümboolse loomuga võidusõite.
1959, AASTA, MIS KIRJUTATI PORSCHE AJALUKKU KULDSETE TÄHTEDEGA
1959. aasta maikuuks oli Targa Florio olnud korduvalt sportautode maailmameistrivõistluste toimumispaigaks. Stardikoridor Cerda külakese lähistel meenutas juba suurvõistlusi ja sellega kaasnevat melu. Kõik peamised võidusõidutiimid olid kohal. Enam kui 50 autot valmistusid end käänulistel võistlusradadel proovile panema, kogumaks hinnalisi punkte.
Võistlejad, tiimipealikud, mehaanikud ja pealtvaatajad tunglesid ümber autode, mootorite mürin mäekülgedelt võimsalt vastu kaikumas. Õhk oli täis rehvivingu, sidurisuitsu, õli ja kütuse hõngu.
Kindlad favoriidid olid kolm uut V12 Scuderia Ferrari sportautot, mille roolis kuulsad Phil Hill, Dan Gurney ja Olivier Gendebien. Enzo Ferrari tiim nautis ka kohalike pealtvaatajate toetust – neid oli tulnud hulgaliselt raja äärde kaasa elama. Kuid saatus ei olnud Ferrari poolt. Ferrari 250 TR mootoritel oli nagu needus peal – üksteise järel pidid nad rajalt tehniliste probleemide tõttu lahkuma.
Konkurent Porsche aga nautis edu. Zuffenhauseni insenerid olid välja töötanud eriliselt kerge ja voolujoonelise sportauto – keskmootoriga 718 RSK. Selle kaal oli tagasihoidlikult 530 kg ja neljasilindriline mootor oma 1500 cm3 töömahu juures suutis välja anda koguni 148 hobujõudu.
Tegemist oli 1956. aasta Targa Florio tšempioni Porsche 550 A Spyderi järeltulijaga, mis oli selleks ajaks juba jõudnud oma potentsiaalist aimu anda 1958 hooaja jooksul, platseerudes poodiumikohtadele nii Targa Florio kui ka Le Mansi võistlustel.
Kaks uut Spyderit oli ka sel, 1959. aasta maihommikul Cerda stardijoonel: number 112, mille meeskonnas Edgar Barth ja Wolfgang Seidel, ning number 130, Joakim (Jo) Bonnier ja Wolfgang Graf Berghe von Trips.
Von Trips asuski sõitu juhtima, kuid pidi viimasel ringil katkestama. Nii ületasid Barth ja Seidel 11 tunni ja 2 minuti pärast esimesena finišijoone, tihedalt kannul veel kolm Porschet. Sensatsiooniline edu Porsche jaoks, ning päev, mida Ferrari ilmselt meelsamini sooviks unustada.
Pildid: Porsche Targapedia
718 W-RS SPYDER: 1963. AASTAL SEITSMES
Klassikaline Porsche 718 pälvis Targa Florio võidu kolmel korral. Pärast 1959. aasta mudelit oli järgmiseks tasemeks suurema mootoriga RS 60. Sellega võideti tiitel 1960, meeskonnaks Jo Bonnier ja Hans Herrmann.
Aastal 1963 pälvis võidu juba 718 GTR, kui poodiumi kõrgeimale kohale astusid rootslasest piloot Bonnier koos Itaalia kodaniku Carlo Maria Abatega, pakkudes kohalikele fännidele erilist rõõmu.
Porsche saavutas Targa Florio võidu veel seitsmel korral, tänu sellistele legendidele nagu Herbert Müller, Vic Elford ja Jo Siffert, ning tänu samavõrd legendaarsetele võidusõiduautodele nagu Porsche 904 Carrera GTS, 906 Carrera 6, 908 ja 911 Carrera RSR. 11 võiduga on Porsche kõikidest kõige edukam.
LEGENDAARNE TARGA FLORIO EI OLE NÕRKADELE
Nii nagu aastakümneid tagasi, ei ole ka tänapäeval Sitsiilia mägiteedel sõitmine nõrkade jaoks. Kurvide lõikamine ja sekundite võitmine nõuab raudseid närve ja kompromissitult agressiivset sõidukit. “Little Bastard,” ütles selle kohta legendaarne Porsche-sõitja James Dean.
Mis võikski olla Targa Florio karmide kurvide avastamiseks parem kui uus Porsche 718 Cayman? 1959, 1960 ja 1963 Targa Florio võitja järeltulija kannab uhket ajaloopärandit, kuid sellel on ka mitmeid muid omadusi, mis algupäraselt mudelilt pärit – olgu need siis kompaktne 4-silindriga mootor või erakordne dünaamika ning stabiilsus.
JAN BAEDEKER ALISTAB TARGA FLORIO 718 CAYMANIGA
Ajakirjanik Jan Baedeker käis 718 Caymaniga Targa Florio kurve mõõtmas ning kõneleb alljärgnevalt oma kogemusest pikemalt.
“Judinad jooksevad üle selja, kui peatun sinise 718 Cayman sportkupeega Cerda küla legendaarsel maanteelõigul. Peaaegu kõik 20. sajandi võidusõidu suurkujud – Tazio Nuvolari, Juan Manuel Fangio, Jo Siffert ja Vic Elford — on seisnud siinsamas ja visanud mehaanikutega villast.
Kujutluspilt puruneb, kui minust tuhiseb mööda noormees päevinäinud väikeautos. Sõidumaneeride järgi võiks arvata, et ta püüab kehastuda kohalikuks kangelaseks, Targa Florio kolmekordseks võitjaks Nino Vaccarellaks. Siin Sitsiilias elab ajalugu endiselt, see on kultuuri osa. Võtan seda kui head märki ning käivitan mootori.
718 Caymani mootor kannab endas ajaloolise eelkäija geene. Varasema 6 silindri asemel on nüüd taas tegemist 4-silindrilise mootoriga, nii meenutab uus Porsche 718 Cayman oma kunagist eelkäijat, mis oma eheduse ja võimekusega esitas suurte mootoritega konkurentidele tõsise väljakutse.
Veidike nagu Taavet ja Koljat piibliloos. Eriliselt huvipakkuv on asjaolu, et võimsuses kompromisse tehtud ei ole. Hoopis vastupidi, turbo annab seda juurde – S-mudelil on 350 hobujõudu (2500 cm3 718 Cayman S: kombineeritud kütusekulu: 8,1-7,3 l/100 km; kombineeritud CO2-heitmetase*: 184-167 g/km).
Pöördemoment on muidugi veel muljetavaldavam: 420Nm alla 2000 rpm. Vahelduva geomeetriaga turbolaadur, mis annab lisavõimsust kuni 4500 rpm, oli varasemalt kasutusel vaid 911 Turbo mudelil.
Lisavõimsus on märkimisväärne, Porsche turbo vilistab ennekuulmatu raevukusega. Nüüd on see siis saadaval ka 718 jaoks. Kahjuks ei ole Sitsiilia infrastruktuur jõudnud sammu pidada Weissachi tehnoloogilise arendustööga.
Juba pärast mõnda läbitud miili on teekate niisuguses konditsioonis, et samas tempos jätkamiseks peaks Caymanit modifitseerima sarnaseks Dakari rallit sõitva Porsche 959-ga. Kuid isegi aegluubis, ümber hiiglaslike löökaukude slaalomit sõites on see auto erakordselt vilgas.
Targa Florio kõige enam pildistatud kurv asub Collesanos. Klassikaline 45 miili (72.42 km) ring ehk “Piccolo Circuito delle Madonie” algabki Cerdast ja lookleb vastupäeva piki 488-meetri kõrguse mäe külgi üles.
Väänduvatest puudest ja paksust metsast palistatud tee suundub seejärel alla orgu, et kohe taas üles, mägede vahel loogelda. Sealt jääb pisut ida poole Collesano linnake, kus asub Targa Florio kuulsaim ja enimpildistatud kurv.
Tee võtab pärast Campofelice di Roccellat taas kursi allapoole, ranniku suunas, kus ootavad ees taas metsikult looklevad kurvid. Järgneb Buonfornello sirge. Kui siin gaasijala korraks kergemaks lased, on kaotus garanteeritud.
Kiirus enam kui 290 km/h oli sellel kaherealisel maanteel tol ajal täiesti normaalne. Nüüd veel üks terav vasakkurv ja jõuamegi finišisse. Kõige kiirematel sõitjatel võttis selle hirmuäratava ringraja läbimine vaid veidi enam kui 30 minutit.
Aga kuidas oleks uus Porsche 718 Cayman toime tulnud võrdluses möödnud aegade võistlusautodega? Varustuselt igati modernne kupee on oma olemuselt siiski puhastverd sportauto.
Roolil paikneva pöördlüliti keeran Sport-valikult järgmisele, veelgi jäigemale, mille nimi on Sport Plus. Edgar Barth ja Wolfgang Seidel oleksid võib-olla valinud Individual seadistuse, mida saab vabalt ise konfigureerida.
Uus 718 Cayman demonstreerib oma võimeid, läbides innukalt 900 kurvi. Muljetavaldav ei ole ainult imepärane haardumine kurvides, ka juhitavus on vaimustavalt täpne.
Eelmise mudeli vedrustuse on insenerid täielikult ümber seadistanud. Vedrustus ja stabilisaatorid on jäigemad, juhitavus on veelgi otsekohesem, tagumised veljed on pool tolli laiemad.
Ehkki Targa Florio võidusõitudest on jäänud vaid mälestus ning siin peetavad võistlused on sümboolse tähemdusega, kujutab ring ümber Sitsiilia endast tänini tõelist väljakutset iga uue keskmootoriga Zuffenhausenist pärit sportauto jaoks. Julgen oma kogemustele toetudes kinnitada, et pärast tuleproovi Sitsiilias võib uus Porsche 718 Cayman igati uhkusega oma nime kanda.”
Artikkel avaldati Porsche ajakirja Christophorus 377 numbris
Tekst: Jan Baedeker // Fotod Stefan Bogner (Curves Magazin)/Tõlge: Lena Murd
