Taskuvaras on linna nuhtlus, ütlevad vanemad ja targemad. Politsei- ja Piirivalveamet paneb südamele, et linnas liikudes tasub oma asjadel silm peal hoida. Pikanäpumehed noolivad lohakaid kõige rohkem ühistranspordis ja söögikohtades.
Suur hulk inimesi jääb oma varast ilma söögikohas, kus asjad järelevalveta lauale või toolile jäetakse. Samuti hajub inimeste tähelepanelikkus rahvarohketel suurüritustel.
Kolmas koht, kus kõige enam inimesed jäävad oma varast ilma, on ühistransport. Sellesse loetellu võiks lisada ka avalikud rannad, kus uljas vettetormamine paneb unustama rannale jäetud rõivaid ja väärisasju. Taskuvaras teab hästi, kus kõige rohkem udupäid koos, ja läheb oma noosi võtma.
PALJUD EI MÄRKAGI
„Paljude taskuvarguste puhul inimene ei pruugi alguses isegi märgata, et jäi ilma telefonist, rahakotist või dokumendist. Taskuvarga liigutus on kiire ja märkamatu, ning pea pooltel kordadel avastab ohver asjadest ilmajäämise alles hiljem,“ selgitab Kesklinna politseijaoskonna eriasjade uurija Kaido Atspol.
Pükste taskusse jäetud mobiiltelefon on taskuvargale väga lihtne saak. Mobiiltelefoni tuleb hoida kotis või selliselt, et kellelgi teisel ei oleks võimalik seda märkamata ära võtta. Eriti tobe on nutiseadmest ilma jääda nii, et keegi selle tagumisest püksitaskust lihtsalt ära tõmbab.
Söögikohas jäetakse enamasti käekott liiga julgelt tooli või laua peale ning pannakse telefon lauale, ja jalutatakse ise minema. Ka riputatakse mantel kaugemasse nagisse ning unustatakse sel pilku peal hoida.
KOTKASILM ON ALATI ABIKS
Paljusid vargusi saab lihtsate võtetega ära hoida. Piisab, kui avalikus kohas asju järelevalveta mitte jätta. Kui liigutakse kahekesi või mitmekesi, saab paluda kaaslasel asjadel silm peal hoida ajal, mil ise ollakse eemal.
Käekotil tuleb lukk kinni tõmmata ning kõndides üleõlakotil käsi peal hoida. Telefoni koht ei ole pükste tagataskus (ega ka mitte rinnahoidja vahel).
„On selleks siis ühistransport, ööklubi, turg või Raekoja plats, enda asjadel tuleb pilk peal hoida. Käekotil tuleb lukk kinni panna, et sellega taskuvarga tegutsemist ebamugavaks teha. Mida raskem on asjadele ligi pääseda, seda suurema tõenäosusega ei hakka keegi pahatahtlike kavatsustega neile kätt külge panema. Oluline on mõista, et turvalisus algab igast inimesest endast,“ räägib Kaido Atspol.
TEE NII JA JÄTA TASKUVARAS TÖÖTA
Taskuvaraste tegutsemispaigad on rahvarohked kohad. Varas suudab väga oskuslikult leida hetke, kus tema tegutsemine jääb märkamatuks.
Ära kanna väärtuslikke esemeid seljakoti välistaskus ja ühissõidukis hoia kotti enda ees käes.
Ära hoia dokumente, raha, mobiiltelefoni riiete välistaskus.
Hoia kotti nii, et seda poleks kerge teie käest jõuga rebida.
Ära jäta oma asju järelevalveta ega kohtadesse, kuhu võõrastel inimestel on vaba juurdepääs.
Suhtu umbusklikult inimestesse, kes üritavad avalikes kohtades selge põhjuseta (nt midagi reklaamides või rääkides segast juttu) kontakti otsida. Tegemist võib olla grupiviisilise tegevusega, kus üks inimene juhib teie tähelepanu mujale, sel ajal kui teine varastab teie asju.
Ühistranspordis jälgi inimesi, kelle tähelepanu on suunatud kõrvalseisjate kottidele-taskutele, kes vahetavad kohti ilma vajaduseta, üritavad teid igast küljest ümbritseda.
