Esmaspäev, 12. jaanuar 2026
12. jaanuar 2026 läheb ajalukku kui elektriautode tollitüli läbimurde saavutamise päev. Hiina ja Euroopa Liit sõnastasid raamleppe tollitülide lahendamiseks: tõenäoliselt lõpetab see kuid kestnud vastasseisu elektriautode impordi üle. Tollide asemel miinimumhind – paraku pole peagi enam asjakohane rääkida odavatest Hiina EV-dest.

2. jaanuaril 2026 teatas Hiina kaubandusministeerium, et on jõudnud Euroopa Liiduga raamkokkuleppeni, mis võib lõpetada kuid kestnud kaubandusliku vastasseisu elektriautode impordi üle. Pärast pingelisi läbirääkimisi asendatakse seni kehtinud kõrged tollid hinnastamise kohustustega (price undertakings), mis Hiina tootjatele võimaldab säilitada ligipääsu Euroopa turule.

Hiina kaubandusministeeriumi kõrge esindaja He Yadong rõhutas 12. jaanuari hommikusel pressikonverentsil Pekingis dialoogi olulisust:”Tänane kokkulepe on märk sellest, et dialoog ja konsultatsioonid on parim viis kaubandusvaidluste lahendamiseks. Me oleme saavutanud raamistiku, mis arvestab mõlema poole huve ja tagab rohelise liikumise arengu jätkumise globaalsel tasandil.”

Autotootjate liidud on samuti uudist tervitanud. Tootjate poolelt võttis sõna XPENGi asutaja ja tegevjuht He Xiaopeng, kes kommenteeris kokkulepet ja ettevõtte strateegilist suunda Euroopas: “See annab tootjatele vajaliku kindlustunde pikaajaliste investeeringute jätkamiseks Euroopas. Meie fookus nihkub nüüd tollidelt kohalikule tootmisele ja Euroopa tarbijatele parima tehnoloogia pakkumisele.”

Tollide asemel miinimumhind

Selle asemel, et maksta kuni 35,3% ulatuvat lisatolli, nõustuvad Hiina ettevõtted (sh BYD, Geely ja SAIC), et hoiavad oma sõidukite müügihindu Euroopas üle kokkulepitud miinimumtaseme.

See hoiab ära hinnasõja, mis oleks võinud kahjustada Euroopa kohalikke tootjaid nagu Volkswagen ja Renault, kuid võimaldab samas Hiina brändidel siinsel turul tegevust jätkata.

Ekspertide hinnangul on 2026. aasta 12. jaanuari kokkulepe kriitiline samm, et vältida Hiina vastumeetmeid Euroopa luksusautodele ja põllumajandustoodetele. See oleks tabanud valusalt eelkõige Saksamaa ning Prantsusmaa eksporti.

Uue hinnakokkuleppe mõju Euroopa ostjatele on kahetine: ühelt poolt jäävad Hiina elektriautod turule alles, kuid teisalt kaob lootus ülimalt odavate säästumudelite peatsest tulekust ning elektriautode ostubuum jääbki tulemata, sest Euroopa tootjad alles adapteerivad uusi tehnoloogiaid.

Euroopa ostja jaoks tähendab 12. jaanuari kokkulepe hinnastabiilsust, kuid kõrgemal tasemel kui koduturul, Hiinas.

Seni võis loota, et Hiina tootjad toovad Euroopasse rohkem 15 000 – 20 000 eurot maksvaid elektriautosid – uus kokkulepe välistab selle võimaluse.

Miinimumhinna kehtestamine tähendab, et Hiina autod positsioneeritakse turul sarnaselt Euroopa tootjate (nagu Volkswagen või Renault) mudelitega, et vältida kohaliku autotööstuse hääbumist.

Samas on see tarbijale parem uudis kui 35,3% suurune lisatoll, mis oleks tõstnud autode lõpphinda veelgi drastilisemalt või sundinud Hiina tootjaid Euroopa turult üldse lahkuma.

“Miinimumhind” tuleb alles defineerida

Täpset “ühtset numbrit” (näiteks 30 000 eurot) ei ole Brüssel ja Peking määratlenud, sest täna avaldatud suunised näevad ette mudelipõhise miinimumhinna (MIP – Minimum Import Price). Minimaalne hind on iga mudeli ja konfiguratsiooni jaoks erinev ning arvutatakse kolme peamise kriteeriumi alusel:

  1. Tollide lisamine: Miinimumhind peab olema vähemalt võrdne Hiina tootja varasema ekspordihinnaga, millele on liidetud arvutuslik lisatoll (kuni 35,3%).
  2. Võrdlus Euroopa analoogiga: Teine meetod on võtta aluseks sarnase Euroopas toodetud elektriauto müügihind, millest on maha arvatud subsiidiumide mõju, kuid lisatud “mõistlik kasumimarginaal”.
  3. Individuaalne lähenemine tootjale: Näiteks BYD Dolphinile kehtestatakse madalam miinimumhind kui luksuslikule Zeekr 001-le, kuid mõlemal juhul peab see olema tasemel, mis eemaldab “kahjuliku mõju” Euroopa konkurentidele.

Sisuliselt tähendab see, et enamik Hiina kompaktseid elektriautosid hakkavad Euroopas maksma vahemikus 30 000 – 35 000 eurot, mis on tase, kus nad suudavad konkureerida, kuid ei “uputa” turgu kunstlikult odavate hindadega.

Allikad:

Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jäta kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.