Esimene trolliliin Kaubamaja ja Mustamäe vahel avati 1965. aastal. Ajapikku sai ühest 9, ja tasapisi üheksast taas 4. Viiel liinil on trollid asendatud bussidega. “Sarvedega bussid” on määratud lähiajal Tallinna linnapildist kaduma, sest kaasaegsed elektribussid ei pea enam olema õhuliini külge aheldatud.
Elektritransporti peetakse suure potentsiaaliga tulevikutranspordi liigiks, seda eriti linnades, kus iga heitekübe on arvel.
Tallinnas on trollibussid, rahvasuus “sarvedega bussid” või “sarvikud” sõitnud juba 55 aastat. Sarvikute aeg on aga kohe läbi, sest viiel liinil on juba trollide asemel sõitmas bussid ning veel neljal liinil kurseerivatelt trollidelt võtavad töö üle moodsad elektribussid.
Esimene trolliliin avati 1965. aastal
Trolliliine hakati pealinna kavandama juba 1940ndate teises pooles, kuid esimene trolliliin avati alles Mustamäe elamurajooni ehitamise algusega 1965. aastal. Trolliliin nr. 1 sõitis Kaubamaja ja Mustamäe vahel.
22 aastaga arendati pealinnas välja 9 trolliliini, neist üheksas sõitis Põhja-Tallinna ja Õismäe vahel. Tänapäeval ei ole endisest hiilgusest enam palju alles, viiel liinil on trollid asendatud bussidega ning allesjäänud neljal tuleb sarved peagi longu lasta – trollid asendatakse elektribussidega.
Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse liikme Otto Popeli sõnul on tehnoloogia areng jõudnud sinnamaale, et on võimalik õhuliinidest ja ühtlasi “sarvikutest” loobuda, kuna uued elektribussid eraldi liine ei vaja:
„Elektrijõul sõitvatel bussidel pole enam sarvi tarvis. See lisab liini toimimisele paindlikkust, ja tagab reisijatele sõidukindlust,“ nentis Popel, kelle sõnul on trollidel olnud pealinna ühistranspordis märgiline tähendus, mis ajas ei kao, vaid väärtust juurde saab.
Troll on õhuliinist sõltuv ning harvad pole need korrad, kui sarved on järsema manöövri tagajärjel maha tulnud, ja kogu liiklus seisab ning ootab kuni trollijuht, kindad käes, sarve(d) taas õhuliiniga ühendab.
„Elektribuss on aga liikluses sõltumatu ehk saab mugavamalt läbi pääseda ka sel juhul, kui tavaliini juures on takistus, näiteks avarii, või kui liin on ilmastiku tõttu katkenud,“ näitlikustas Popel elektribussidele ülemineku kasutegurit reisijate jaoks.
Esialgu on biogaas ja elektrit alles testitakse
Otto Popel rääkis, et sel aastal algab TLT ettevõtte jaoks täiesti uus ajastu: juba suve lõpul jõuavad Tallinnasse uued biometaanil sõitvad gaasibussid. Seda loetakse pealinna üleminekuks keskkonnasõbralikele kütustele ja ühtlasi on see veel üks samm linna “rohestumisel” – Tallinn on Euroopa Rohelise Pealinna 2022 finalist.
2025. aastaks tahab Tallinn diiselbussidest üldse loobuda. Tänavu tuleb 100 gaasibussi, kokku on biometaanil sõitvaid liinibusse plaanis soetada 350. Aastaks 2035 peab olema toimunud nn elektripööre, kus elektribussid võtavad üle nii praeguste trollide kui ka busside töö.
„Täna on enam kui poole tuhande bussi kõrval jätkuvalt liinil 50 trollibussi, mis sõidavad neljal liinil – 1, 3, 4 ja 5. Uusi trolle me küll rohkem ei soeta ehk trollibussid sõidavad niikaua kuni on tehniliselt võimelised,” selgitas TLT juhatuse liige.
Liinil kurseerivaid trolle hoitakse töökorras kuid paralleelselt testitakse erinevaid elektribusse, et leida sobivaim mudel Tallinna linnaliikluse jaoks.
Eelmisel aastal testiti Mercedez-Benzi eCitaro elektribussi, tänavu sõidab 8. juubust 15. juulini Balti jaama ning Mustamäed ühendaval 4. liinil nelja aasta vanune Solaris Urbino elektribuss, mis ühe laadimisega suudab sõita kuni 150 km, kus on 45 seisu- ja 31 istekohta.
Ühistranspordi kasutajad kiidavad vähest mürataset bussis ja üldist sõidumugavust, kuid TLT-l on vaja mõelda edaspidistele laadimisvõimalustele ning sellelegi, kas e-bussid on pakasega sama efektiivsed kui sooja ilmaga.
Otto Popel ei osanud öelda, kas ja milliste elektribusside kasuks otsustatakse: „Oleme veendunud, et e-bussid aitavad pikas perspektiivis optimeerida nii ühistranspordi ülalpidamiskulusid kui ka linna õhukvaliteeti tõsta ent millised tulevased elektrisõidukid täpselt kasutusse jõuavad, näitab lähitulevik.“
Seni sõidavad vähemalt neljal liinil trollibussid. Omal ajal kulus ideest teostuseni umbes 20 aastat, et esimesed trollid sarved püsti ajada said, elektribusside osas loodetavasti nii kaua aega ei lähe. E-busse toodetakse isegi Venemaal, Hiinast, Jaapanist, Hispaaniast rääkimata. Valikut on.
6. juuli on trolliliikluse aastapäev
Tallinna trolliliikluse 55. aastapäeva tähistati tänavu 6. juulil. Trolliliiklust hakati pealinna kavandama juba 1940-ndatel. Esimeseks liiniks pidi saama Balti jaam-Pirita-Merivälja. See kava ei teostunud aga kunagi.
Tõsisemad ettevalmistused trolliliikluse käivitamiseks algasid 1950-ndate teises pooles. 1957. aastal eraldati trollipargi rajamiseks kinnistu Paldiski maantee 48a.
Kuna ehitustööd venisid, asus depoo ajutiselt Ädala tänav 7 laohoonetes. Paldiski maanteele koliti 1970. aastal ning administratiivhoone valmis 1973.
Trolliliinist Estonia-Hipodroom arenes 1977. aastaks välja liin number 1 Mustamäe-Kaubamaja. Samal aastal lõpetati ka liini number 3 juba 1969. alanud arendus.
Balti jaama jõudis esimene troll 1970. aastal, kui alustas 4. liin. 1971. aastal lisandus liinile Keskuse-Balti jaam, liin number 5, Mustamäe-Balti jaam.
Väike-Õismäele hakkasid trollid number 6 ja 7 käima 1980. aastast. 1987. aastal avati 9 liin Mustamäe-Kopli.
1967. aastal valmis Akadeemia teel Mustamäe lõppjaam, mida seitsmekümnendate lõpus laiendati. Väike-Õismäe lõppjaam avati 1980 ning esialgu kasutati selleks vagunelamut ja lähedalasuvas majas üüritud korterit.
Lõppjaama hoone valmis 1987. Samal aastal valmis ka Keskuse lõppjaam. Trollibussidest sai oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele.
Kuigi tänaseks on trolliliinide arv taandunud neljale ning osaliselt on sarvedega trolle asendanud hübriidid, säilitavad trollid olulise koha pealinna ühistranspordis.
Allikas ja pildid: TLT
