5. detsembril hukkus Harjumaal 76-aastane mees, kes sõitis autoga tiiki ja uppus. Seda õnnetust võib pidada halbade asjaolude kokkulangemiseks ning oma roll loos on nii nuppudega telefonil kui kaardile märkimata jäänud tiigil, aga tõenäoliselt ka alkoholil. Kas meil on juhtunust midagi õppida?
Üks vanaisa on Eestis jälle vähem. Kolmapäeva, 5. detsembri varahommikul sai politsei teate mehelt, kes Ravilast Kehra poole sõites kaotas teeotsa ja sõitis autoga teepervelt tundmatusse veekogusse.
Politseinikud asusid koheselt sõidukit otsima, laiendades järk-järgult otsiala ja kutsudes lisajõude. Lõpuks otsisid hädakõne teinud meest seitse patrulli, abiks oli ka Tallinnast kutsutud droon. Poole kaheteistkümne ajal päeval leiti otsitav uppununa ühe taluõue tiigist.
Kuidas on selline asi võimalik, et inimest ei leita, kui ta ometi ise politseisse helistas, küsite? Kahjuks pole meie politseil selgeltnägemise võimeid ning halbade asjaolude kokkulangemise vastu ei ole tegelikult meist keegi ju lõpuni kaitstud.
Ehkki uurimine alles käib, on võimalik mõni asi selle õnnetuse anatoomiast siiski kõrva taha panna ja edaspidi riske, mis antud juhul seonduvad seenioride autorooli istumisega, ka vältida.
NUPPUDEGA TELEFON
Juhul kui inimene on eksinud või hätta sattunud, asub Häirekeskus tuvastama tema asukohta. Lisaks inimese antud selgitustele võetakse appi positsioneerimine sideseadme asukoha järgi. Tõe huvides – lokatsiooni määramine käivitub automaatselt iga kord, kui keegi valib numbri 112.
Nutitelefonide puhul on abiks Advanced Mobile Location (AML) süsteem, mis on olnud Androidi kasutajatele kättesaadav Eestis 2016. aasta juunist alates. Tänavu märtsis, koos iOS 11.3 tulekuga laienes AML lõpuks ometi ka Apple’i nutiseadmetele.
AML-süsteem rakendub, kui telefoni kasutaja helistab hädaabinumbrile 112. Siis edastab nutiseade andmed oma asukohast, kasutades selle aluseks GPSi, Wi-Fi või mobiilsidemasti asukohaandmeid, ning tekstisõnumi edastamist häirekeskusele. Saadud andmed kuvatakse kõnele vastanud päästekorraldaja arvuti digikaardil.
5. detsembri õnnetuse üheks nõrgaks lüliks oli nuppudega telefon. Seesama, mida telefonimüüjad seenioridele soovitavad, sest suure ekraaniga nutitelefon võib vanaemade-vanaisade jaoks osutuda liiga keeruliseks, nupp on justkui hoomatavam asi.*
Mitte-nutitelefoni saab positsioneerida samuti automaatselt ent üksnes mastide pealt, ja seal, kus juhtus saatuslik õnnetus, neid maste just üleliia ei olnud.
Helistaja küll positsioneeriti, aga kaks kõnet, mida ta tegi, andsid erinevad asukohad. Nuppudega telefon valis masti, mis võimaldas paremat sidet.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Urmas Tuisk ütles, et Häirekeskusele tehtud kõnede positsioneering andis tulemuseks laia ala ning kui hättasattunu umbkaudne paiknemine oli paari minuti pärast teada, siis asusid politseinikud kohe sõidukit sellest piirkonnast otsima.
„Sündmuskohale reageeris mõni minut pärast kella 6.11 üks patrull, seejärel mitu teist toimkonda. Kõnede positsioneeringud andsid mehe asupaigaks kaks laia otsingupiirkonda Kose vallas Nõmbra piirkonnas,“ rääkis Tuisk.
TIIK, MIDA EI OLNUD
Politseinikud hakkasid esmalt kontrollima sõidutee- ja kõrvalteeäärseid tiike ja kraave, sest Häirekeskusse helistanud mees selgitas, et sõitis teepervelt vette kui tee järsku otsa lõppes. Helistamise hetkel voolas vesi juba autosse.
Politseinikud laiendasid järjest otsinguala ja kontrollisid kõrvalteid ning piirkonda jäävaid veekogusid, kuid kahjuks tulemusteta. Tallinnast saadeti appi ka politseinikud drooniga. Kokku tegeles mehe otsimisega seitse patrulli.
Mees leiti kella 11.30 paiku, kui kohalik taluomanik andis teada, et tema hoovi tiiki on sõitnud otsitav auto. Miks politsei enne jaole ei saanud?
PPA kasutab otsingutel digitaalseid kaarte, kus on näha kõik objektid sh maamärgid, ehitised, rajatised. Selle õnnetuse viimast punkti, taluõue tiiki ei olnud aga ühelgi aluskaardil. Miks?
„Otsimise muutis keeruliseks see, et mees sõitis veekogusse, mille olemasolust ei olnud politseinikud sel hetkel teadlikud ning seda kaardil ei olnud. Mobiilimastide vähesus muutis ka positsioneerimise raskemaks ning tulemuseks oli lai otsinguala. Kuigi juhtum lõppes traagiliselt, tänan kohalikke jahimehi, inimesi ja taluomanikku, kes olid otsimisel abis,“ lausus Tuisk.
Tõenäoliselt ei tulnud taluomanik selle pealegi, et ta peaks kellelegi tiigi rajamisest teada andma. Kui veekogu ei olnud ühelgi kaardikihil, võib arvata et tegu on uue rajatisega. Ehitusseadustiku lisas nr.1 on kirjas objektid, mille rajamiseks tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda ehitusluba.
On veel rida seadusest tulenevaid kooskõlastusi, mis tiigi rajamisega on seotud. Näiteks tuleb taotleda kaevise võõrandamise või selle väljaspool kinnisasja kasutamise luba kui kaevatud materjal viiakse kinnistult välja jne.
Kinnistu omanik peab jälgima, et tiik ei oleks liiga lähedal muudele rajatistele, näiteks nagu sõidutee jne. Ei tohi kahjustada loodust, jne.
On fakt, et üks osaline õnnetuses oli tundmatu tiik, kuhu vanaisa uppus. Võimalik, et kuskil andmebaasides oli jäänud tegemata linnuke, et see tiik seal on.
Kes vastutab? Kas mees, kes eksis pimedal ja sombusel hommikul teelt? Või taluomanik, kelle õuel tiik paiknes? Eramaal tiiki uppumine on seaduse silmis siiski uppuja enda asi.
Postimehele teadaolevalt on taluomaniku sõnul maa-ameti aerofotodelt tiik vabalt leitav. Aerofoto pole sama, mis kaart – ka Google’i tänavavaates on näha inimesed ja koerad, aga neid kaardile ju ei kanta.
Kui tiik ei ole rajatisena registris, seda kaardilt ei leia. Ja Regio ei kanna päris kindlasti igat talutiiki oma kaardile.
TEELT TIIKI – KUIDAS KÜLL!?
Päästjate abiga tõmmati 76-aastase mehe surnukeha ja auto tiigist välja. Kuidas sattus aga 76-aastane papi varahommikul maanteelt tiiki?
Kõlab nagu Darwini preemia vääriline lugu. Mõelgem – lumeta talvehommikul on maapiirkonnas pime nagu karu tagapool mainitud organis.
Ja kui lisada vanus, võib-olla ka alkoholist tingitud jääknähud (hukkunud mees oli kohalike seas tuntud ka kui aeg-ajalt joobes roolikeeraja), neist omakorda tingitud väsimus ja reaktsioonikiiruse langus, ehk ka ootamatu terviserike, saame kokku päris hea komplekti eeldustest, et tiik juhtub äkitselt kohe seal, kus tee ootamatult lõpeb.
Politseinikud selgitavad välja õnnetuse asjaolusid. Surnukeha ekspertiisis selgub, kas mees oli tarvitanud alkoholi ning kas õnnetuseni võis viia terviserike.
Oleme varasemalt kirjutanud ja filmegi vändanud sellest, miks vanemad inimesed peaksid rooli istudes olema eriti teadlikud riskidest, mis neid teel ootavad. Andnud soovituse, eelistada valgel ajal sõitmist pimedale ja ühistransporti oma autole. Kui aga on vaja minna? Ja bussid teatavasti väga ei käi…?
VOONAKESTE VAIKIMINE
Kas säärast jaburat liiklusõnnetust saanuks ära hoida? Jah, saanuks, juhul kui me räägiksime asjadest nagu need elus on.
Aga see ei ole nutitelefon, mis aidanuks täpsemalt positsioneerida ega isegi seaduskuulekas tiigikaevaja, või päästjad, kes saanuks reageerida veel suuremate jõududega. See kõik oleks vaid suurendanud tõenäosust, et inimene leitakse enne kui ta upub.
Küllap oleks eluga pääsemise lootust lisanud oskus või jaks uppuvast autost end ise päästa. Tegutsemiseks ja autost pääsemiseks on sellises olukorras aega veidi alla minuti.
Vette sõitnud või kukkunud autost soovitatakse eemale ujuda enne, kui see vee alla vajub, seega tuleb kiiresti tegutseda, avada turvavöö ja seejärel aknad ning üritada kiiresti sõidukist välja saada.
Ent seegi oleks olnud vaid üks tegur, ent mitte peamine. Äraaetud hobused lastakse ju maha. Me oleme oma näilise kiirustamisega võõrandunud päris elust sedavõrd, et oleme kaotanud suure osa oma hoolimisvõimest.
Pole aega tegeleda teiste inimeste muredega. Või, veelgi ausamalt, see pole isegi hea toon. Nii elavadki kõik justkui ühes kogukonnas, on aga sisimas üksinda. Sina ka. Mina ka.
Aga just üksindus ja piiratud tegutsemisvabadus on need, mis eriti vanemaid inimesi masendusse ja paraku ka jooma ajavad ning haigeks teevad.
Kas oli keegi tol saatuslikul hommikul papi lähedal, kes oleks öelnud – ära mine sõitma, pime on. Ära mine, sa oled ehk väsinud. Või veel enam – kui ekspertiis tuvastab joobe – ära mine, sa oled joonud. Tee oma plaanid ümber. Sest – taas kord ausalt – kuhu sel 76-aastasel varahommikul ikka niiväga kiirustada? Oletused.
Kui me hooliksime – päriselt – mitte ainult iseendast ja ehk ka lähedastest vaid inimeseks olemisest üldiselt, siis oleks maailm teistsugune paik. Tõenäoliselt metsasem, puhtama vee ja rõõmsamate inimestega.
Kõige tähtsam positsioneerimise agregaat on inimese süda. Kui seal ei ole kohta teisele inimesele, siis palju õnne – me suremegi üksinduses ja võimalik, et ka jaburalt, muutudes parimal juhul klikimeedia kümne-minuti kuulsusteks.
*Nuputelefon ei pruugi olla sugugi parim võimalik lahendus vanaema või -isa jaoks. Tänapäevased nuhvlid on seadistatavad eelvalikute kaudu lihtsaks ja arusaadavaks. Ning moodsad vanainimesed ei ole ammugi enam nii ajast ja arust kui me arvame.
See on minu kogemus – mu 78-aastane ema palus jõuluvanalt nutitelefoni, sest Nokia “nupukas” on tema jaoks lihtsalt liiga väike, kiri loetamatu ja internetti ka ei ole!
Kaanepilt: PPA. Allikas: PPA. Tänan: Seiko Kuik
