Rännumees Väino Laisaar ehk Väints lõi augusti viimasel päeval Peugeot Travellerile hääled sisse ja alustas ajaloolist Euroopa ringreisi. Esimesest vlogist saame teada, kuidas teekond on edenenud ning vastuse saab küsimus, miks räägib Väints “meie”-vormis.
31. augusti varahommikul kell 7 sulges Viking Line’i parvlaev Väintsi ja Travelleri selja taga oma visiiri ning suur sõiduseiklus saigi alguse. Kahe esimese päevaga suristas mees läbi veidi enam kui 1500 kilomeetrit, ületas polaarjoone ning jõudis Norrasse.
Piki Venemaa piirilähedasi imeilusaid maanteid kulgedes mõtiskles rännumees muuhulgas Soome teede kiiruspiirangute üle – miks tohib Põhja-Soomes ja Saamimaal sõita enamasti vaid kuni 80 km/h?
Vastus on lihtne: see piirang on seatud autoreisijate ohutust silmas pidades. Iga hetk võivad teele jalutada ja sinna süütu näoga seisma jääda porod või põdrad.
Paar head soovitust jagab rändur ka: kui võimalik, soetage pikale autoreisile minnes spetsiaalne kämperinavi, mis kuvab lähemaid laagrikohti. Kes aga autos magab, võiks investeerida lihtsasse ventilatsioonisüsteemi, mis lubab akna turvaliselt avada ega lase putukatel-pikanäpumeestel sõidukisse sisse tulla.
Väino Laisaare Euroopa ringsõidu edenemist saab jälgida (peaaegu) reaalajas: 10-minutilise intervalliga ilmub kaardile Travelleri asukoht ning läbitud tee istub punase jutina bussikese sabas. Kaardirakenduse võib panna oma nutiseadme järjehoidjatesse, et igal vabal hetkel Väintsile kaasa elada.
HÄŠTÄG #TRAVELLERRING
Facebooki fännilehelt leiab rohkelt pilte ja lühipostitusi. Kui aga guugeldada häštägi #travellerring, leiab korraga üles kõik Väintsi pöörast reisi kajastavad meediakillud.
MIKS PEUGEOT?
Küsimusele, miks ta oma väljakutseid enamasti Peugeot’ roolis vastu võtab, vastab Väints nii: “Vastused on iseenesest lihtsad – “Pezood” on mugavad, ökonoomsed ning meid seob läbi erinevate sõiduprojektide juba aastatepikkune koostöö.
Oleme ökotanud Tallinnast Genfi, Riiast Pariisi ning 2015 aastal sõitsime koos sõber Randoga Nordkapp-Tarifa (Euroopa mandriosa kõige põhjapoolsemast autoga ligipääsetavast punktist kõige lõunapoolsemasse punkti) marsruudil ökonoomsusrekordi – 3,6l/100km. Vot, ja nüüd on aeg järgmiseks põnevaks kostööks ning mine tea, mida tulevik toob!”
