Ylle Tampere sai kutse Audi värske elektriauto Q8 e-tron Eesti esmaesitlusele ja kutsus kaasa EiK-i, toimetuse tõenäoliselt kõige autovõõrama inimese. Äravalitute peo valitud hetked said muhedal moel kirja.
Mul pole Audi Eesti esindusega olnud juba aastaid mingit suhet, seda üllatavam oli nädala alguses kirjakastist leida lakoonilist kutset Audi Q8 e-tron pidulikule esitlusele Krulli kvartalis. Ei mingit värvilist fotokollaaži ega tingel-tangelit. Lihtsalt e-kiri: olete oodatud.
Võtsin kaks päeva mõtlemisaega, ja paar tundi enne kella kukkumist andsin teada, et oleme tulemas. Kukkuva kellaga oli segadus: kirjas oli “kolmapäeval, 2. märtsil”, aga 2. märts oli neljapäev, ma märkasin paksus kirjas “kolmapäeva” neljapäeval kell 10 hommikul. Kõik lahenes, me saime külaliste listi.
“Oleme” tähendas kaaslast fotoaparaadiga, ilmselt meie toimetuse kõige autovõõrikumat toimetajat EiK-i. Tal pole juhiluba, ta ei ole kunagi käinud ühelgi autoürril. EiK oli nõus: “Kell 19-22, see on nagu läheks teatrisse.”
Ooper käib ka puhvetis
Krulli kvartal on üks Kopli tulevastest tõmbenumbritest, praegu veel pime tööstuslik nurgatagune, kunagiste hiilgeaegade nukker järelkaja. Q8 e-tron-i esitluseks kahtlemata hästi valitud koht, põnev, ajalooline, natuke londonlik. London, ja eriti selle unelevad tööstusrajoonid nimelt olid kümmekond aastat tagasi üks ihatumaid uudismudelite tutvustamise keskkondi.
Londonis muidugi poleks keegi esitlusele tulijaid kohelnud nii nagu meid eile sissesõiduväravate juures. Meie ees sisenes Audi Q7, turvamees tervitas ja juhatas parklasse. Meiega nii lihtsalt ei läinud – mingi berlinks, ei usu, et sellisel siia asja on – konkreetse käeliigutusega anti märku peatumiseks ja küsiti näha kutset. Sain tükk aega oma e kirju lapata, et leida kutse ja kinnitus, et me ikka oleme erakordsele sündmusele oodatud.
Muigasime EiK-iga kui parklasse suundusime. Juhend kõlas: “Sõitke otse edasi ja siis vaadake ise, kas vasakut või paremat kätt.” Tee oli vahvasti valgustatud, mu tähelepanu köitsid kivikujulised leed-valgustid, lubasin, et õhtu lõpetuseks ma vähemalt näpin neid, et teada saada, kes on tootja ja milline tööpõhimõte.
“Ma ei teadnudki, et Krulli tehased s i i n olid. Äge siseõu ja katusealused on mõne festivali korraldamiseks ju paslik kraam,” tõdes muusikuhärra. Eks igal linnul oma laul. Mina rõõmustasin, et ei pannud kontsi alla, jäises mudas kakerdamine ei näe kuigi soliidne välja.
Autopidu as usual
Külalisi valitakse esmaesitlustele hoolikalt: võtmekliendid, potentsiaalsed suurüllatajad, bränditruud kliendid, suunamudijad ja muidugi ajakirjanikud.
Kolleege oli vaid mõnest väljaandest. Kohtasin neid üle paari aasta – koroonapiirangute ajal hakkas mulle see urus istumine nii meeldima, et õhtuste pidude ja hommikuste konjakijoomistega pole enam harjunud. Kui EiK poleks end kaasa lubanud, tea, kas oleksingi läinud – netis on ju kogu info olemas!
Mõni kolleeg on muutunud nii voolujooneliseks, et ei tunne äragi, vaid lahtised saapapaelad reedavad; mõni jälle kokku tõmmanud ja justkui pikemaks kasvanud. Mõnest vaatan mööda ja läbi – tsunftivärk, sõpside asi.
Tõsi on aga see, et autoajakirjaniku amet, mis omal ajal kuulus kümne ihaldatuma ameti hulka (ja mis nüüd on vajumas veidruste sohu) võib olla üsna tervistkahjustav ning kaalunumbrit kasvatav kui ei märka trenni teha ja uhkeid söömaaegu ning pikki lennureise kehalise koormusega tasakaalustada.
Tean omast käest, võtsin mõne aastaga kõvasti juurde ning olen vormi mingilgi moel tagasi saamise nimel pidanud looma moodi vaeva nägema. Sellegipoolest ei jätnud üks kolleeg mainimata, et olen väsinud moega. No aitäh, järgmine kord ma ei ütle sulle ka “tere”.
Suurelt ette valmistatud programmi katkestasid (võimalik et tahtlikud) tehnilised apsakad, vürtsitasid köitelt allarulluvad akrobaadid ja salapärane Interpoli inspektor, kes sõu lõpus pappkastide vahelt Q8 e-troni välja kiskus ja põrandale lahti lasi.
Alles hiljem selgus, et viibisime filmi võtteplatsil: “Eile (2. märtsil) esitleti filmilinastuse, valgus- ja helishow kaudu Audi uusimaid mudelid Tallinnas, Krulli kvartali tootmishoones, mis üheks õhtuks muutus justkui filmi võttepaigaks, kus iga osaleja oli tunnistajaks täiselektrilise sõiduki võimekusele ja sai tunda tehnoloogilist tippklassi.”
Seega ei pannud EiK sündmust teatrietendusega võrreldes kuigivõrd mööda. Film oli! Või vähemalt prooviti meile seda muljet jätta.
EiK on proff ja sõi enne üritust kõhu korralikult täis. Mina olen “vana kala” ja tean, et see pole mõistlik mõte kui tahad kasutada võimalust saada osa põnevatest maitsetest. Söök ja jook on sellistel üritusel alati hea, ja oli ka eile: kohalikust toorainest mõnusad ampsud. Joogiks vastavalt kas tahad load politseile hoiule anda või jääd viisakaks. Mina jäin viisakaks, jõin vett, sest alkovabast valikust oli see parim.
Mis Audi on!?
Tehnilisi üksikasju tuleb otsida iseseisvalt, kohapeal räägiti paar sõna ilujuttu ja hilisem promomaterjal on ka üheplaaniline. Näiteks sain teada, et autosalong on avaram – võimalik, et vahepeal on esindus laienenud!? – autol nimelt on “sõitjateruum” ja “kabiin”, aga see on puhas tähenärimine!
Või siis see: “Audi Q8 e-troni mudelis on kasutatud nii premium-klassi sõiduki parimaid disainlahendusi kui ka uudseid elektrimobiilsuse võimalusi.”
Ja need on (kirjade järgi): “Nii on Audi embleemid rõhutatud progressiivsete aktsentidega: uuendatud on 2D-välimusega Audi rõngad, esiosa disain ja lisana pakutav Singleframe’i valgusti.”
Pole siis imestada, et eesti elektriautode kogukonnas keegi mu hüüatuse peale, et uuel Q8 e-tronil on läinud müük Euroopas suurepäraselt käima, vastas, et tegu on vana hea e-troniga, millele on Q8 ette kirjutatud.
Kohapeal saalis ei saanud uustulnuka puhul löögile, järjekord rooliga pildi tahtjatest lookles kaugusse. Valge auto ümber toimuv tunglemine tundus EiK-ile huvitav, kahtlustan, et ta pani nähtu tallele ja kunagi ehk võime end laulu seest leida.
Parandage mind, kui ma EiK-ile vastates eksin, aga ma tõepoolest ei oskagi Audi puhul kasutajaprofiili öelda, sest see bränd on suutnud jääda üsna ebaisiklikuks ja suuremate karideta loovida kalli keskpärasuse nišši.
– Mis fenomen see on, et inimesed autode pärast hulluks lähevad?
– Meie (buumerite) võimalus oma staatust tsementeerida. Kui sul on (elektri)auto, oled sa edukas, keskkonna ja looduse pärast südant valutav jne.
-Elektriauto on ju tavaline auto nagu iga teine. Kas Audit saab seostada kindla kasutajaga? Milline inimene ostab Audi?
-Ma ei tea. Hea saksa auto. Bemmiga vastandatakse tihti. Mersu ujub natuke omas klassis. Vbla nooruslikum kui bemm? Tehnofriigim?
-Eestis kes ostavad? Siin ei peaks ju üldse olema küsimust, mis autoga sa sõidad, pole kuskil eputada?
-Eestis ostetakse selle klassi noobelautode puhul hinda. Volkari kasutaja kui saab rikkaks, ostab Audi. Ja siis midagi muud.
-Naljakas, tõsiselt naljakas üritus. Ma oleks nagu mingisse paralleelmaailma sattunud.
Sõin ja jõin seal minagi
Midagi saime Q8 e-troni kohta siiski teada. Et tarneaeg on vaid neli kuud ning ühe laadimisega saab sõita ligi 600 km, mida on umbes sama palju kui omal ajal Sinisega (WRX STI) ühe paagiga sõita sai.
Paberite järgi kvalifitseerub Q8 e-tron linnadžiibilaadseks elektroonilise nelikveoga täiselektriliseks tooteks – ja just see SUV-osa tekitab minus segadust. Võimalik, et ma olen hetketrendiga nii ära harjunud, et SUV ongi uus normaalsus ja täiesti tavaline auto, mingit maasturlust ma kuskilt välja ei loe.
Q8 on jõhkralt elektroonikat täis topitud, etendades ratastel arvuti parimaid päevi aastal 2023. EiK-i paelusid kõige enam esiuste siseküljele kuvatavad tahavaatepeeglite pildid. Kuidas need sõidu ajal juhile paistavad, ei tea.
Kui selgub, et olen proovisõidule lubatavate ajakirjanike nimekirjas – WWCOTY kohtuniku amet ega EPL lood pole senini küll kedagi Audi majast kõigutanud ning kõikidele mu kirjadele ja telefonikõnedele on vastanud Vaikus – eks ma siis testin need peeglid ära ja viin EiK-i sõidule ka. Täna aga võtan Audi RS3-le lähima, mis on meil saada- Cupra F-i, ja teen proovisõidu, et saada aimu, miks väärib RS3 WWCOTY kategooriavõitu.
Saime oma rooliga pildi ka kenasti tehtud, mitte läbi rahvasumma sabatades vaid õues, kus ka täistuledes Q8 e-tron seisis ja uudistajaid ootas.
Lahendatud sai ka põlevate kivide müsteerium, kätte võttes ei olnud valgusti sugugi raske. Paned aga patarei sisse ja tõstad täpselt sinna kuhu vaja.
Küsimus, milleks see kõik?, muidugi jäi. Nii nagu Krulli tehased on oma praeguses seisus nukker järelehüüd eelmise sajandi (metalli)tööstuse õitsengule, on mudeliesitlused nagu homset ei olekski, kaduva subkultuuri viimased hõiked tasapaksu tulevikku, kus autosid koheldakse sarnaselt pesumasinatele või rösteritele pelga tarbeesemena.
Selles kummalises paralleelmaailmas ei peaks Audi Q8 e-troniga sõita olema sugugi piinlik, vastupidi: lahjem versioon jääb kenasti elektriautode toetusmeetme piiresse ning veenab kodanikku, et elektriautoga on tehtud samm helgema tuleviku poole.
Audi Q8 e-troni pesakonna kohta saab lähemalt lugeda siit. Hinnakirja leiab siit.
Pildid: EiK, Ylle Tampere
